Birk Rohelend: mida on õppida Donald Trumpi bestselling story’st ({{commentsTotal}})

Toetajad tähistavad Trumpi võitu.
Toetajad tähistavad Trumpi võitu. Autor/allikas: Reuters / Scanpix

56,6 miljonit Hillary Clintoni poolt hääletajat ning lugematud toetajad üle terve gloobuse viibivad leinas. Inimesed Times Square’il tehtud piltidel hoiavad peast kinni, nägudel lainetamas ahastus. Aga mis siis tegelikult juhtus ja kuidas on selline asi üldse võimalik?

(Anti)kangelane, keda USA väärib

Batmani-filmi saatuslikud sõnad on saanud tõeks. Raske uskuda, et Donald Trump on mees, keda maailm täna vajab. Seksist. Rassist. Maksupettur. Valetaja. Kas tema otsekoheste väljaütlemiste taga on tõepoolest lapsesuulik ausameelsus või on see strateegiliselt üles ehitatud ja hästi välja mängitud roll? Keegi ei tea. See ei olegi kahjuks oluline: inimestele meeldib see, mida Trump ütleb. Miks? Sest see on meelelahutus oma parimas kastmes. Tahumatu naftalõhnaline kauboi läänest sobib suurepäraselt sisse juhatama suurimat maailmasõjajärgset üllatuswesternit.

Just sellepärast, et täna dirigeerib massauditoorium maailmapoliitika areenil ennenägematut show’d. Väga selgeks saab demokraatia tõeline ja ahastamaajav pale – inimesi, keda on võimalik lihtsalt petta, on alati rohkem kui neid, kes viitsivad lausungite ja sõnakõlksude taga oleva tuumani kaevuda. Klikiajastul langetatakse enamus otsuseid väheste sekundite jooksul lihtsa põhimõtte järgi: meeldib – ei meeldi. Võib oletada, et terve hulk valijatest, kes kaldusid Trumpi poolele, ei soovi lihtsalt näha naispresidenti.

Kuidas seletada Meerile, mis vahe on faktil ja hoiakul

Press kiristab hambaid, sest katsed näidata ja selgitada inimestele Trumpi tausta ja sellest tulenevat absoluutset sobimatust USA presidendi kohale on jäänud viljatuks. Liiga paljudele inimestele ei paku kiirel ajal enam üldse huvi, millist mõju üks või teine asi omab. Teeme Brexiti? Muidugi! Las need mandrieurooplased istuvad omal lombipoolel edasi, pole meil neid vaja. See, et küllalt kitsukese Euroopa maariba taga on suur ja lai Aasia, kes selles uut soodsat võimalust näeb, ei tule olulisel hetkel meeldegi.

Analüüs ja tõeni jõudmine nõuab oma aja pühendamist ja süvenemist, mõlemad tegevused on täna aga äärmiselt ebapopulaarsed. Massimeediakanalite igapäevas hingab tihedalt kuklasse seesama Meeri või John, kes ei tahagi asjadest aru saada, vaid lihtsalt pooli valida. Hillary on vana? Valime mõne teise presidendi. Trumpil on ilus naine? Tore on, saadame ta välisriiki visiidile, las näitab, mida me suudame. See, mida kummagi kandidaadi poliitiline platvorm ja seatud eesmärgid endaga pikas perspektiivis kaasa toovad, on nii abstraktne mõte, et selle asemel on lihtsam oma hääl ära anda ja edasi lemmikseriaali vaadata. Let Him Make America Great Again, et saaks veel vähem hoolida, veel vähem muretseda, veel rohkem keskenduda meelelahutusele. Ilusaid sõnu, mis suunavad tundlema, mitte mõtlema, on lihtne ja mugav uskuda. See, et nende tõestamine on faktiline absurd, ei ole meeride mure.

Lugude jutustamise ajastu

Täna peaks olema tegelikult kõigi kirjanike, stsenaristide ja teiste loojutustajate rõõmupäev. Mis tõestaks veel paremini hea loo edukust, kui kümnete miljonite inimeste tohutu joovastav rõõm vastse, peamiselt kohatu ebapädevusega silma torganud Ameerika presidendi üle? Kangelane on tähtis, isegi kui ta on antikangelane. Lugu müüb. Intrigeeriv karakter äratab huvi, temast on lihtne rääkida, ta jääb meelde. Ja mis siin ikka USAst rääkida: kui Anu Saagim kandideeriks rahvahääletusel presidendiks, siis ei tahaks ennustada, kuidas selline asi lõpeb…

Õnneks tekib juba kümne päeva pärast meilgi võimalus USA meediaekspertidelt küsida, mida on meie loojutustajatel õppida Trumpi juhtumist. 19. novembril kohtuvad Tallinnas PÖFFi raames toimuval Storytek Forumil rahvusvahelisel koostööüritusel digitaaltehnoloogia–, audiovisuaal– ja loovmeedia tipud, et arutada edulugude mudeleid ja rahastamisvõimalusi. Loodame, et ka eesti autorid saavad peatselt võimaluse oma pommlood letti lüüa ja maailma tänase hommiku vääriliselt rabada. 

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: