Birk Rohelend: mida on õppida Donald Trumpi bestselling story’st ({{commentsTotal}})

Toetajad tähistavad Trumpi võitu.
Toetajad tähistavad Trumpi võitu. Autor: Reuters / Scanpix

56,6 miljonit Hillary Clintoni poolt hääletajat ning lugematud toetajad üle terve gloobuse viibivad leinas. Inimesed Times Square’il tehtud piltidel hoiavad peast kinni, nägudel lainetamas ahastus. Aga mis siis tegelikult juhtus ja kuidas on selline asi üldse võimalik?

(Anti)kangelane, keda USA väärib

Batmani-filmi saatuslikud sõnad on saanud tõeks. Raske uskuda, et Donald Trump on mees, keda maailm täna vajab. Seksist. Rassist. Maksupettur. Valetaja. Kas tema otsekoheste väljaütlemiste taga on tõepoolest lapsesuulik ausameelsus või on see strateegiliselt üles ehitatud ja hästi välja mängitud roll? Keegi ei tea. See ei olegi kahjuks oluline: inimestele meeldib see, mida Trump ütleb. Miks? Sest see on meelelahutus oma parimas kastmes. Tahumatu naftalõhnaline kauboi läänest sobib suurepäraselt sisse juhatama suurimat maailmasõjajärgset üllatuswesternit.

Just sellepärast, et täna dirigeerib massauditoorium maailmapoliitika areenil ennenägematut show’d. Väga selgeks saab demokraatia tõeline ja ahastamaajav pale – inimesi, keda on võimalik lihtsalt petta, on alati rohkem kui neid, kes viitsivad lausungite ja sõnakõlksude taga oleva tuumani kaevuda. Klikiajastul langetatakse enamus otsuseid väheste sekundite jooksul lihtsa põhimõtte järgi: meeldib – ei meeldi. Võib oletada, et terve hulk valijatest, kes kaldusid Trumpi poolele, ei soovi lihtsalt näha naispresidenti.

Kuidas seletada Meerile, mis vahe on faktil ja hoiakul

Press kiristab hambaid, sest katsed näidata ja selgitada inimestele Trumpi tausta ja sellest tulenevat absoluutset sobimatust USA presidendi kohale on jäänud viljatuks. Liiga paljudele inimestele ei paku kiirel ajal enam üldse huvi, millist mõju üks või teine asi omab. Teeme Brexiti? Muidugi! Las need mandrieurooplased istuvad omal lombipoolel edasi, pole meil neid vaja. See, et küllalt kitsukese Euroopa maariba taga on suur ja lai Aasia, kes selles uut soodsat võimalust näeb, ei tule olulisel hetkel meeldegi.

Analüüs ja tõeni jõudmine nõuab oma aja pühendamist ja süvenemist, mõlemad tegevused on täna aga äärmiselt ebapopulaarsed. Massimeediakanalite igapäevas hingab tihedalt kuklasse seesama Meeri või John, kes ei tahagi asjadest aru saada, vaid lihtsalt pooli valida. Hillary on vana? Valime mõne teise presidendi. Trumpil on ilus naine? Tore on, saadame ta välisriiki visiidile, las näitab, mida me suudame. See, mida kummagi kandidaadi poliitiline platvorm ja seatud eesmärgid endaga pikas perspektiivis kaasa toovad, on nii abstraktne mõte, et selle asemel on lihtsam oma hääl ära anda ja edasi lemmikseriaali vaadata. Let Him Make America Great Again, et saaks veel vähem hoolida, veel vähem muretseda, veel rohkem keskenduda meelelahutusele. Ilusaid sõnu, mis suunavad tundlema, mitte mõtlema, on lihtne ja mugav uskuda. See, et nende tõestamine on faktiline absurd, ei ole meeride mure.

Lugude jutustamise ajastu

Täna peaks olema tegelikult kõigi kirjanike, stsenaristide ja teiste loojutustajate rõõmupäev. Mis tõestaks veel paremini hea loo edukust, kui kümnete miljonite inimeste tohutu joovastav rõõm vastse, peamiselt kohatu ebapädevusega silma torganud Ameerika presidendi üle? Kangelane on tähtis, isegi kui ta on antikangelane. Lugu müüb. Intrigeeriv karakter äratab huvi, temast on lihtne rääkida, ta jääb meelde. Ja mis siin ikka USAst rääkida: kui Anu Saagim kandideeriks rahvahääletusel presidendiks, siis ei tahaks ennustada, kuidas selline asi lõpeb…

Õnneks tekib juba kümne päeva pärast meilgi võimalus USA meediaekspertidelt küsida, mida on meie loojutustajatel õppida Trumpi juhtumist. 19. novembril kohtuvad Tallinnas PÖFFi raames toimuval Storytek Forumil rahvusvahelisel koostööüritusel digitaaltehnoloogia–, audiovisuaal– ja loovmeedia tipud, et arutada edulugude mudeleid ja rahastamisvõimalusi. Loodame, et ka eesti autorid saavad peatselt võimaluse oma pommlood letti lüüa ja maailma tänase hommiku vääriliselt rabada. 

Toimetaja: Valner Valme



"OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu."OPi" mõjukaimaks kultuurikriitikuks hääletasid 2016. aastal vaatajad Mart Kalmu.
Selgusid "OPi" auhinna nominendid

Kevad käes (enam-vähem, varsti on jaanipäev, siis jõulud, ilm jääb samaks) ja "OP" kütab kirgi päikest andes. 9. mai saates selgub tänavune "OPi Päikese" omanik saates hooaja jooksul esinenud kultuuriarvajate seast. Nominendid teatame kultuuriportaalis nüüd, tutvustavad videod on ekraanil 2. mai "OPis".

Berit PetolaiBerit Petolai
Kirjanduspreemia "Esimene samm" tänavune laureaat on Berit Petolai

Tänavu kümnendat korda välja antud kirjanduspreemia "Esimene samm" pälvis Berit Petolai ajakirja Looming 2016. aasta detsembrinumbris avaldatud luuletuste "Hundid ja vanamehed", "Kolletamispäev" ning "Tütrele" eest.

"Lingua Franca""Lingua Franca"
Valdur Mikita andis ainest rahvusvahelisele trupile

Valdur Mikita raamatud on andnud inspiratsiooni järjekordse lavastuse sünniks. Füüsilist teatrit esindav "Lingua Franca" ühendab sõna, liikumist, värve, muusikat, lõhnu ja helisid.

Vennad Piusid.Vennad Piusid.
Tallinna Linnateatri uuslavastus räägib meheks kasvamisest

Kahe venna kasvamisloo "Kriipsud uksepiidal" lavastas Diana Leesalu, kes on ühtlasi ka üks teksti autoritest koos Kaarel Väljamäega. Laval on vennad Piusid, kellele näidend spetsiaalselt kirjutatud on ning osaliselt näeb laval ka nende endi lapsepõlvelugusid.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Margus Meinart "Lemps. Lembit Saartsi portree"
Arvustus. Ateljee elavdab Tartu kunsti

Uus näitus
"Konrad Mäe ateljee" Tartu Kunstimajas
Näitus jääb avatuks 30. aprillini

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.