Vilde ja Tammsaare muuseumid koondatakse Tallinna Kirjanduskeskuse alla ({{commentsTotal}})

{{1478704815000 | amCalendar}}
Eduard Vilde muuseum
Eduard Vilde muuseum Autor/allikas: Pressimaterjalid

2017. aasta alguses luuakse Tallinna Kirjanduskeskus, mille koosseisu kuuluvad ka Anton Hansen Tammsaare muuseum ja Eduard Vilde muuseum. Selle käigus eraldatakse muuseumid Tallinna Linnamuuseumi koosseisust.

Tammsaare ja Vilde muuseumi eraldatakse Mihhail Kõlvarti sõnul Tallinna linnamuuseumi koosseisust, et saaks arendada erialaasutust, mis keskendub ennekõike Tallinna kirjanikele, kuid ka eesti kirjanduse, lugemise ja kultuuriajaloo edendamisele. "Seega soovime moodustada A. H. Tammsaare ja E. Vilde muuseumist iseseisva asutuse Tallinna Kirjanduskeskus, mille eesmärk on kirjanike elu ja kirjandusliku loominguga seotud materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, väärtustamine, vahendamine ja eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel,“ selgitas Kõlvart.

Tallinna Kirjanduskeskust asub juhtima Maarja Vaino, kes ütles "Aktuaalsele kaamerale", et loodetavasti tagab uus keskus Tallinna kirjandusmuuseumite eduka toimimise. "Tegemist on iseseisva asutusega Tallinna kultuuriameti all, mis tähendab seda, et meil on iseseisev eelarve ja oma otsustusvõime," selgitas Vaino.

Nii Eduard Vilde kui ka Anton Hansen Tammsaare muuseumi ajalugu on pikk. E. Vilde muuseum asutati 1946. aastal ja asub Kadrioru lossi endises kastellaani residentsi peahoones, mille alumise korruse kuuetoalises korteris elas Eduard Vilde 1927. aastast kuni elu lõpuni. A. H. Tammsaare muuseum avati 1978. aastal Kadriorus historistlikus suvilatüüpi hoones, kus kirjanik elas aastatel 1932­-1940 ja kus ta ka suri.

1971. aastal ühendati mõlemad muuseumid ning ühendmuuseum kandis sellest saati nime E. Vilde ja A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseum. 14. novembril 1997 sai muuseumist Tallinna linna asutus E. Vilde ja A. H. Tammsaare Memoriaalmuuseum, 2004. aastal eelnimetatud memoriaalmuuseumi tegevus lõpetati ja võeti Tallinna Linnamuuseumi koosseisu.

Asutatav kirjanduskeskus hakkab tegutsema kahes hoones: Lydia Koidula 12a ja Roheline aas 3.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: