Maarja Kangro värskest teosest "Klaaslaps": nägemine, et sa ei ole ainus, annab jõudu probleemidest välja tulla ({{commentsTotal}})

Kirjanik Maarja Kangro on üks neist, kes valiti möödunud aastal välja, saamaks järgnevatel aastatel riigi poolt kirjanikupalka. "Ringvaates" rääkis ta mõne sõna enda värskest teosest "Klaaslaps".

Kangro kinnitas "Ringvaates", et igakuiselt kontole laekuv kirjanikupalk andis hea rahuliku tunde. "See võttis ära vajaduse võtta ette mahukamaid tõlketõid, mille puhul oleks pidanud arvestama tähtaegadega ning enda loomingulisi töid edasi lükkama," selgitas Maarja Kangro ja tõi välja, et üks tema tuttavatest kinnitas, et see kirjanikupalk on justkui palk kogu Eesti kultuurile. "Seda ei pea otseselt küll mina saama, aga ma olen selle arusaamaga täiesti nõus."

Sealjuures tõdes Kangro, et survet midagi kirjutada ei ole ta palga puhul kordagi tundnud. "Pigem olen ma lihtsalt solidaarsusest kolleegide vastu tahtnud midagi välja anda, tõestamaks, et kirjanikupalk on väärt projekt," ütles kirjanik ja lisas, et tal oli rahulikult aega lasta sellel teosel laagerdada. "See raamat oleks aga ilmunud igatahes, sest need sündmused, millest seal raamatus juttu, olid juba juhtunud," sõnas ta.

Raamatus "Klaaslaps" räägib Maarja Kangro nurjunud lapsesaamiskatsetest ja soovib nõnda kõrvaldada stigmasid raseduse katkestanud, nurisünnitanud või väärarenguga lapse sigitanud vanemailt. "Kirjutasin seda mingisugusest missioonitundest, sest kui need lood minuga juhtusid, siis ma sain päris palju tuge sellest, kui lugesin inimeste blogidest sarnaste juhtumite kohta," nentis ta. "Kui sa näed, et sa ei ole ainus, siis see annab jõudu sellest välja tulla."

Autor kinnitas ka, et raamatus on “päris palju juttu ka Ukraina konfliktist, sealsetest oludest pärast Maidani, samuti kultuurilistest eripäradest Itaalia meditsiinis ning pisut on puudutatud ka Eesti ühiskondlikke sündmusi." Ta lisas, et kuigi enamus sündmusi toimub 2014. ja 2015. aastal, siis põikeid on ka varasematesse aastatesse. "Räägin veidi ka Sirbi skandaalist ja 2012. aasta rahutustest."

Raamat jõuab poodidesse järgmise nädala lõpus.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Ringvaade"



Flow festival 2017Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.Telgikontsertid. PLMF. Tallinn.
Galerii: Muusika viidi telkidesse

Tallinnas Vabaduse väljakul toimusid eile XIII Tallinna kammermuusika festivali eeltutvustus ning Eestimaa muusikaõppeasutuste õpilaste ja mitmete ansamblite esinemised.

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
New Yorgi naine hommikuhämuses pargis tervisejooksul.
Peeter Sauter. Tere hommikust ja head õhtut...

Miniessee miniprobleemist tervituseks Lindepuu Hendrikule, kelle saeveskist laudu tuleb mühinal. Pane voodriks või põrandalaudadeks, igale poole sobivad ühtviisi hästi. Hiljuti tulid Bronka Nowicka ja Sławomir Mrożeki tõlked.

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Enne kui masin ületab inimest

Tehisintellekti üle mõtlemine ja arutlemine on viimaste aastatega plahvatuslikult kasvanud. Osalt on selle põhjuseks palju meediakära tekitanud arengud, kus arvutiprogrammid on mõnel kitsal alal näidanud inimvõimetega võrdväärseid või paremaid oskusi.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.