Indrek Koff aastast kirjanikupalgal: olen saanud pühenduda kirjutamisele ({{commentsTotal}})

Aasta algusest saab igakuist kirjaniku- ja kunstnikupalka viis kirjanikku ja viis kunstnikku. Sel nädalal otsustas kultuuriministeerium, et järgmisel aastal tõuseb palgasaajate arv seniselt kümnelt kuueteistkümnele.

"Aktuaalne kaamera" käis vaatamas, mis on muutunud aasta aega riigilt palka saanud kirjaniku Indrek Koffi elus. Aasta tagasi ütles ta, et kirjanikupalk annab vabaduse tegeleda nende ideedega, millega ta tahab.

"Ma olen saanud pühenduda puhtalt kirjandusele, ma olen saanud mõned teised tööd tegemata jätta tänu sellele. Ja kindel on ka see, et kui ma ei oleks saanud sada protsenti pühenduda nendele asjadele, mis ma tegin, oleks need lükkunud edasi ja mõnikord on kirjutamise puhul nii, et kui lükata liiga kaugele, siis kaob ära see säde. See asi, mis paneb alguses mõtte liikuma, mis annab tekstile selle esimese elupuhangu ja mõned asjad võivadki seetõttu jäädagi kirjutamata," selgitas Koff.

Ühe kirjanikupalga suurus on 2014. aasta Eesti keskmine brutokuupalk ehk tuhande euro ringis, kirjanikule tagatakse tervisekindlustus ning palka makstakse kolme aasta vältel.

Loorberitele Indrek Koff puhkama pole jäänud. Tema sulest on tulnud kaks lasteraamatut ja kaks raamatut täiskasvanud lugejatele. Ilmunud on tal veel neli tõlget ja viies on parasjagu käsil. Kirjanikupalga teekonna alguses tegi Koff endale selgeks, et ta ei lase kirjutamissurvel tekkida ja keskendub oma loomingule.

"Kui nüüd eeldada, et üks selle kirjanikupalga põhiideid on see, et inimene saaks pühenduda ja kirjutada midagi suuremat ja põhjapanevamat, siis ei saa nõuda, et, noh, võtame näiteks Mihkel Muti, kes kirjutab pikemaid asju, väga tõsiseid ja väga sügavaid, ja tema käest ma küll ei läheks nõudma, et kus sa oled nüüd selle esimese aastaga ja mitu raamatut sul on ilmunud. Ma tean, et ta kirjutab romaani ja tõenäoliselt see ilmub järgmisel aastal. Talle on see kirjanikupalk andnud vabad käed töötada sellise suure ja põhjaliku teosega," kinnitas Koff.

Sügava teksti lugejaks tuleb aga kasvada ning see algabki just lapsepõlvest. Oma lapsi pole Indrek Koff otseselt kirjanduseni suunanud, kuna leiab, et kui laps näeb, kuidas kodus on lugemine väärtus, siis hakkab see talle ise külge. Küll aga armastab ta lugeda unejutte - praegu hoiab tema peret põnevil röövitud Sammalhabe, sest käsil on "Jälle need Naksitrallid".

"Mul on väga suur unistus ja sellega on nii, et ma tean, et ma saaksin sellest kirjutada, aga ma ei tea, kas ma saaksin hakkama. Ma tahaksin kirjutada midagi, mis tõukuks minu vanaisast," tõstis Koff katet ühelt ideelt.

Toimetaja: Merilin Pärli



juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: