Keelesäuts. "Täna" tähenduse laienemisest ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Täna tahan rääkida sõnast "täna". Selle esimene tähendus on mõistagi ‘tänasel päeval, praegusel kuupäeval’. Näiteks "Täna on 21. november" või "Alviine tähistab täna nimepäeva". Iseäranis kantseleikeeles on sõna tähendus aga laienenud, nii et seda kasutatakse ka sõnade "praegu", "nüüd", "tänapäeval", "nüüdisajal" asemel.

Nii kuulebki päris sageli lauseid stiilis "Täna käib keskmine eestlane poes neli korda nädalas", "Suusatamises pole meil täna maailmatasemel tegijaid" ja "Täna sünnivad juba lapsed, kelle jaoks okupatsioon on vanavanemate mälestustes".

Too viimane lause pärineb vabariigi presidendi 10. oktoobri ametisseastumiskõnest, kus "täna" ja "tänane" esinesid "praegu" ja "praeguse" või "tänapäeva" ja "tänapäevase" tähenduses koguni üheksa korda. Poliitikute ja ametnike sõnavõtte kuulates peabki kahjuks ütlema, et 1980. aastatel alanud tänatõbi on nüüdseks muutunud tänaepideemiaks.

Sama probleem on mitmeski teises, näiteks inglise ja rootsi keeles. Seal, tundub, on võitlus "täna" tähenduse laienemise vastu juba kaotatud. Eesti keeles ei tasuks siiski veel alla anda. Jätkem "tänale" tähendus "tänasel päeval, praegusel kuupäeval". Laiemas tähenduses kasutus teeb laused kahemõtteliseks ja – nagu on öelnud keeleteadlane Mati Erelt – jätab kõnelejale bürokraadi pleki külge.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: