Lauluväljaku ümberehitust plaanitakse pärast järgmist üldlaulupidu ({{commentsTotal}})

{{1479127263000 | amCalendar}}

Riigikogu kultuurikomisjon toetas oma esmaspäevasel istungil Tallinna lauluväljaku arendusplaani ning komisjoni esimehe Laine Randjärve sõnul võiks ehitus alata pärast järgmist üldlaulupidu.

Riigikogu kultuurikomisjon tutvus Tallinna lauluväljaku uue detailplaneeringu lähteülesande tegevuskavaga ning toetas lauluväljaku arendusplaani. Koostöös laulu- ja tantsupeo sihtasutuse, arhitektide liidu ja Tallinna linnavalitsusega kavatsetakse esimesel võimalusel välja kuulutada lauluväljaku ala planeerimise arhitektuurikonkurss.

„Laulupidu ei mahu enam lauluväljakule ära, kui me ei laienda lauluväljaku territooriumi. Loodame, et läbirääkimised ümbruses olevate maaomanikega õnnestuvad ja otsused saavad kiiresti tehtud, et arhitektuurikonkurss võiks alata,“ ütles Laine Randjärv.

Ta lisas, et 2019. aasta laulupeol saaks tutvuda ümberehituse plaanidega ning pärast seda võiks alustada ehitust.

Istungil osalenud Eesti kooriühingu esimehe Raul Talmari sõnul esitasid loomeliidud Tallinna linnavalitsusele pöördumise, et lauluväljaku detailplaneeringu menetlus peatataks, sest see ei arvestanud piisavalt laulupidude vajadusega. Hetkel on kehtiv detailplaneering peatatud ning uue detailplaneeringu lähtealused kirjeldavad Talmari sõnul laulupidude vajadusi.

Lahendust vajavateks murekohtadeks peab Talmar lauluväljaku ümber toimuvat kinnisvaraarendust, läbirääkimisi maaomanikega lauluväljaku territooriumi laiendamiseks, parkimis- ja liikumisprobleeme ning saja tamme pargi halba olukorda.

Kultuurikomisjoni liige Imre Sooäär tegi ettepaneku, et lauluväljak võiks mõtteliselt avaneda merele ning mere äärde võiks ehitada kai paatide randumiseks. Samuti arutati võimalust laiendada lauluväljaku külgi ja mäenõlva, et vaadatavus paraneks ning ruumi tuleks juurde.

Eesti arhitektide liidu liikme Kalle Komissarovi hinnangul tuleks suurendada lauluväljaku ala kaitsekorda. Istungil pakuti välja, et lauluväljaku ala võiks kuulutada näiteks rahvuspargiks. Komissarovi sõnul toimub detsembris kohtumine Tallinna linnavalitsusega, et arutada lauluväljaku territooriumi laiendamise võimalusi.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.