90 raamatut 90 päevaga. Jüri Ehlvest, "Krutsiaania" ({{commentsTotal}})

Jüri Ehlvest Autor: PM/Scanpix

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1996.

Septembris alustavad Ameerika Ühendriigid Iraagi vastu Operatsiooni Desert Strike (Kõrberünnak) vastuseks Iraagi armeele Arbīli linna ründamise eest. Pariisis kogunevad 2. juulil fännihulgad Jim Morrisoni hauale tähistama tema 25. surma-aastapäeva. Kümme päeva hiljem lahutavad prints Charles ja printsess Diana. Suveolümpial plahvatab Atlanta olümpiapargis torupomm, hukkub üks ja haavata saab üle saja inimese. Eestis jõustub pankadele nõue, et omakapital peab olema vähemalt 50 miljonit Eesti krooni. 30. aprilliks peavad Eestis elanikud, kes ei olnud Eesti Vabariigi kodanikud, esitama taotluse elamisloa saamiseks. Eestis valitakse tagasi presidendiks Lennart Meri, Venemaal Boriss Jeltsin. Tartus avatakse liikluseks Kroonuaia sild.

See aasta on ka eesti kirjanduse jaoks oluline. Ilmub Sven Kivisildniku luulekogu "Nagu härjale punane kärbseseen". Ja ta on kah seda, ta on punane ja paks nagu tellis, täpsemalt 6,5 sentimeetrit, mõõtsin ära. Kivisildnikust räägib homme Peeter Helme, mina täna Jüri Ehlvestist, kel ilmub sel aastal tema kaks esimest raamatut – romaan "Ikka veel Bagdadis" ja novellikogu "Krutsiaania", mille kaane kujundas Navitrolla, kaas on läikivhõbedane, toonases raamatupoeriiulis helgib ta nagu komeet, nii otseses kui ülekantud tähenduses.

Ehlvesti koha võib öelda igasuguseid asju, et ta on nagu eesti Borges või siis nagu Tuglas, kes on söönud seemneid. Kajar Pruul ütleb raamatu "Ikka veel Bagdadis" tagakaanel: "Jüri Ehlvesti juttudes on sageli üheks tähtsaks tegelaseks mõni demoniseeritud teade või tekst. Ses mõttes sarnaneb ta eesti kirjanduses kõige rohkem Jaan Krossile." Tegelikult muidugi Ehlvest pole ei Kross ega Tuglas ega Borges. Üldse on äärmiselt keeruline tema kohta midagi öelda. Ta segab omavahel filosoofiat, teoloogiat, mingeid argielumüüte, anekdoote, mida iganes. Ehlvesti tekstid on nagu segamini tuba, kus erineva kola vahele on tallatud salakäigud. Ja kui neid mööda minna, hakkavad tekkima seosed, korraga saad nagu millestki aru! Millest, seda on jällegi väga raske öelda, aga isiklikult minul hakkab nendel hetkedel naljaks. Kogu selle justkui tõsiseltvõetava krüptilise kihi all on Ehlvest humorist, tõsi küll, suht sünge.

Kuna tema tekstid on jube segased, siis ma otsisin üles midagi lihtsat ja kindlat. Ja selleks on puu. Ta on selles "Krutsiaania" raamatus olemas, aga tundub, et puu on ka igal pool mujal tema raamatutes. Siin on jutt "Initsiatsioon kuldlõikes". Naine äratab mehe ja käib talle terve öö peale, et too puu maha saeks. Ka see, et naine käsib puu maha saagida, on Ehlvestil läbiv, ühes teises raamatus sunnib naine meest kuuske maha saagima. Viimaks lükkab mees naise bussi alla. "Initsiatsioon kuldlõikes" loos on selleks puuks kõrge kask. Naine kardab, et nende poeg, kes saab järgmisel hommikul 13, ronib sinna otsa, see on poistel justkui initsiatsiooniriitus, ja kukub sealt alla. Hommikul avastab naine, et poja voodi on tühi. Selle koha peal jutt lõpeb, kõik jääb justkui selgusetuks. Raamatu viimane lugu räägib hoopis ühest mängurist ja selle loo lõpus on, tolksti, mees ja naine kase all, ja nende kätel surnud poeg, kes nagu osutaks käega kuhugi. "Kas tahtis ta oma väikese käega osutada millegi poole, mille poole? Mis suunas me peaksime minema?" Hea küsimus ja sobib ka Ehlvesti kohta.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.