Kasvatusfilosoof Airi Liimets: kirjandust ja muid kunste tuleb omal nahal kogeda ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli kasvatusfilosoof Airi Liimets, kes selgitas hariduse ja õppimise laiemat tähendust.

Airi Liimets tõi välja, et kõige stereotüüpsem on hariduse tähenduse mõtestamine süsteemi kaudu, kus see on hierarhiline liikumine algkoolist kuni doktoriõppeni. Kuid tema sõnul on see tähendus palju laiem:"On ka teine tähendus, mis eesti keeles oleks rohkem asendatav sõnadega "kasvatus" ja "kasvamine", aga saksa keelest tuleb üks väga oluline tähendus – see on enese kujundamise ja kujunemise protsess. Kolmas tähendus, mille saab tuletada vanast saksa keelest, on looming ja need kaks tähendust haakuvad. Loomulikult, ilma haridussüsteemita ka ei saa. Võikski öelda, et igal inimesel on oma individuaalne haridustee. See on kokku põimitud institutsionaalsest ja sellest, mis toimub väljaspool süsteemi, ehk personaalses enesekujundamise protsessis."

Fakt on see, et tänapäeval on haridussüsteemil ja koolil siiski selles kujunemise protsessis äärmiselt oluline roll. "Kooli kolm kõige olulisemat komponenti on õpilane, õpetaja ja õppeaine. Põhiprobleem on selles, kuidas need kolm suhestuvad ja selle mõistmises ei ole üheseid vastuseid. Väga kaua on Eesti koolis valitsenud ainekesksus, näiteks kogu nõukogudeaegset kooli peeti selliseks, kus kõige tähtsam on õppeaine ja inimene on selle teenistuses. Tänapäeval püütakse ainekesksust ületada ja rõhutada seda sotsiaalset sfääri õpetaja ja õpilase vahel ja isegi eitatakse selle aine tähtsust – et ei ole vaja õpetada konkreetseid teadmisi, vaid lihtsalt mõtlemist. Aga tekib küsimus, kuidas mõelda ilma mõteteta," selgitas ta koolisüsteemi põhiküsimust.

Oma personaalse haridustee ja kujunemise protsessi ülesehitamine on kahtlemata suures süsteemis keeruline, aga osa sellest ongi balansseerimine formaalse ja informaalse piiril: "Õppimine on enese loomine kultuuris ja kultuuri loomine iseendast. Seda enese kujunemist võiks mõista ühendusse astumisena kultuuriga. Kultuur kui selline on see, mis hakkab inimest üles ehitama, tema mõõtu kui sellist looma," selgitas ta.

Liimets rääkis, et enese loomise protsessis on oluline see, millel me laseme end kõnetada: "Küsimus on selles, mis hakkab määratlema seda, mida keegi peab elus oluliseks – kas ta laseb ennast kõnetada ainult teatud iseendast välistel teguritel, ainult materiaalsetel väärtustel, staatusel, varandusel või on see midagi vaimset. Eelkõige tuleb siin mängu kultuur, nii selle kõrgkultuuri vormides nagu kirjandus, muusika ja kujutav kunst kui ka teadused. See kõik on tegelikult kultuur."

Õppimisega seondub alati ka sisemise motivatsiooni küsimus ja Liimetsa sõnul tagab selle samuti kultuuriline keskkond, kus inimesel tekib soov midagi ise kogeda: "Ta peab olema kogenud neid kunste oma nahal, näiteks kirjandust. See tähendab seda, et teadmine iseenesest on huvitav ja oluline pole see, et milleks ta seda kasutada saab. Sõna otseses mõttes see, et õppimine ja tunnetusprotsess on nauding."

"Õppimise puhul ei ole oluline mitte ainult tegeleda ainega või õppida seda, mis on meile vastu asetatud, omandada objekti ja sellega võidelda. Õppimine tähendabki ka protsessis olemist ja samastumist protsessiga. See on ka piiril olemine – teadvel olemise ehk reflekteerimise ja unustuse piiril. See tähendab, et ei pea koguaeg mõtlema oma tegevuse eesmärkidele või tulemustele, iseendale ja oma võimalikule karjäärile, saadavale kasule. Vaid unustada iseennast, tulemused ja lasta ennast protsessil kaasa kanda. Ühtpidi olla unustuses aga korraga ka teadvel," rääkis Liimets õppimisest.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Vince Staples lõkke ääres uues videos.Vince Staples lõkke ääres uues videos.
Päeva video: Vince Staples - "Rain Come Down"

Täna ilmus räppar Vince Staples´i uus album "Big Fish Theory" ning juba varem, koostöös Ty Dolla $ign´iga avaldatud lugu "Rain Come Down" sai värske video.

Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.