Kasvatusfilosoof Airi Liimets: kirjandust ja muid kunste tuleb omal nahal kogeda ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli kasvatusfilosoof Airi Liimets, kes selgitas hariduse ja õppimise laiemat tähendust.

Airi Liimets tõi välja, et kõige stereotüüpsem on hariduse tähenduse mõtestamine süsteemi kaudu, kus see on hierarhiline liikumine algkoolist kuni doktoriõppeni. Kuid tema sõnul on see tähendus palju laiem:"On ka teine tähendus, mis eesti keeles oleks rohkem asendatav sõnadega "kasvatus" ja "kasvamine", aga saksa keelest tuleb üks väga oluline tähendus – see on enese kujundamise ja kujunemise protsess. Kolmas tähendus, mille saab tuletada vanast saksa keelest, on looming ja need kaks tähendust haakuvad. Loomulikult, ilma haridussüsteemita ka ei saa. Võikski öelda, et igal inimesel on oma individuaalne haridustee. See on kokku põimitud institutsionaalsest ja sellest, mis toimub väljaspool süsteemi, ehk personaalses enesekujundamise protsessis."

Fakt on see, et tänapäeval on haridussüsteemil ja koolil siiski selles kujunemise protsessis äärmiselt oluline roll. "Kooli kolm kõige olulisemat komponenti on õpilane, õpetaja ja õppeaine. Põhiprobleem on selles, kuidas need kolm suhestuvad ja selle mõistmises ei ole üheseid vastuseid. Väga kaua on Eesti koolis valitsenud ainekesksus, näiteks kogu nõukogudeaegset kooli peeti selliseks, kus kõige tähtsam on õppeaine ja inimene on selle teenistuses. Tänapäeval püütakse ainekesksust ületada ja rõhutada seda sotsiaalset sfääri õpetaja ja õpilase vahel ja isegi eitatakse selle aine tähtsust – et ei ole vaja õpetada konkreetseid teadmisi, vaid lihtsalt mõtlemist. Aga tekib küsimus, kuidas mõelda ilma mõteteta," selgitas ta koolisüsteemi põhiküsimust.

Oma personaalse haridustee ja kujunemise protsessi ülesehitamine on kahtlemata suures süsteemis keeruline, aga osa sellest ongi balansseerimine formaalse ja informaalse piiril: "Õppimine on enese loomine kultuuris ja kultuuri loomine iseendast. Seda enese kujunemist võiks mõista ühendusse astumisena kultuuriga. Kultuur kui selline on see, mis hakkab inimest üles ehitama, tema mõõtu kui sellist looma," selgitas ta.

Liimets rääkis, et enese loomise protsessis on oluline see, millel me laseme end kõnetada: "Küsimus on selles, mis hakkab määratlema seda, mida keegi peab elus oluliseks – kas ta laseb ennast kõnetada ainult teatud iseendast välistel teguritel, ainult materiaalsetel väärtustel, staatusel, varandusel või on see midagi vaimset. Eelkõige tuleb siin mängu kultuur, nii selle kõrgkultuuri vormides nagu kirjandus, muusika ja kujutav kunst kui ka teadused. See kõik on tegelikult kultuur."

Õppimisega seondub alati ka sisemise motivatsiooni küsimus ja Liimetsa sõnul tagab selle samuti kultuuriline keskkond, kus inimesel tekib soov midagi ise kogeda: "Ta peab olema kogenud neid kunste oma nahal, näiteks kirjandust. See tähendab seda, et teadmine iseenesest on huvitav ja oluline pole see, et milleks ta seda kasutada saab. Sõna otseses mõttes see, et õppimine ja tunnetusprotsess on nauding."

"Õppimise puhul ei ole oluline mitte ainult tegeleda ainega või õppida seda, mis on meile vastu asetatud, omandada objekti ja sellega võidelda. Õppimine tähendabki ka protsessis olemist ja samastumist protsessiga. See on ka piiril olemine – teadvel olemise ehk reflekteerimise ja unustuse piiril. See tähendab, et ei pea koguaeg mõtlema oma tegevuse eesmärkidele või tulemustele, iseendale ja oma võimalikule karjäärile, saadavale kasule. Vaid unustada iseennast, tulemused ja lasta ennast protsessil kaasa kanda. Ühtpidi olla unustuses aga korraga ka teadvel," rääkis Liimets õppimisest.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.