Dokfilmifestivalile IDFA jõuab sel aastal suisa kolm Eesti filmi ({{commentsTotal}})

Euroopa suurima dokumentaalfilmide festivalile IDFA jõuab sel aastal suisa kolm filmi, milles on oluline osa ka Eestil. "OP" keskendus kahele neist ning rääkis mõlema filmi monteerija Mirjam Jegoroviga, kes tõdes, et tema jaoks ei ole tähtis, et tema nime teataks.

ETV2 programmijuht Marje Jurtšenko selgitas "OPis", IDFA on Euroopa suurim dokumentaalfilmide festival, mis keskendub eelkõige autorikino näitamisele. "Festival on kasvanud nii suureks, et festivali jooksul näidatakse ära 300 filmi, millest sadakond on esilinastused," ütles Jurtšenko ja tõdes, et filmitegijatele on äärmiselt oluline, et nende film esilinastuseks seal, kuna festivalil on kohal kõigi suurimate filmifestivalide programmijuhid, kes valivad järgmiseks aastaks põnevaid filme. "Sel aastal on läinud niimoodi, et võistlusprogrammides on isegi kolm Eesti filmi, kuigi tegemist on just kaastootmistöödega," nentis ta ja lisas, et sellele vaatamata on tegu märgilise saavutusega Eesti filmitegijate jaoks.

Üheks kaastööks on Leedu režissööri Audrius Stonyse film "Naine ja liustik". "Film räägib leedulannast, kes käib liustikul uurimas loodusnähtusid," selgitas monteerija Mirjam Jegorov ja tõdes, et see naine on ikkagi suhteliselt üksik. "Selles filmis kohtuvad suur loodus ja väike inimene ning mingil moel on õnnestunud sellest filmis tabada ruumi ja aja kokkusaamine," lisas Jurtšenko ja ütles, et eestipoolseks koostööks on olnud kogu helikeel, sest filmimuusika autoriks on Robert Jürjendal.

Marje Jurtšenko arvates on just dokumentaalfilmide puhul monteerija roll eriti oluline. "Sul koguneb tavaliselt nii palju materjali ja selle läbiuurimine on ühelt poolt kannatuste rada, aga teiselt poolt ka loominguline protsess, mis filmina realiseerubki." "Naise ja liustiku" monteerija Mirjam Jegorov kinnitas, et kindlasti saab rääkida monteerija käekirjast. "Tuleb üks materjal, kuid kõik monteerijad teevad erineva asja valmis."

Teise Eesti koostööfilmina jõuab IDFA'le noore vene režissööri Ksenia Ohhapkina debüütfilm "Tule tagasi vabana". "Selle filmi puhul on Eesti osalus pea sajaprotsendiline, lihtsalt režissöör on tulnud väljaspoolt," selgitas Jurtšenko. Jegorovi sõnul räägib film "Tule tagasi vabana" ühest mägikülast Tšetšeenias, nende kultuurist ning sellest, millised on nende usurituaalid. "Seal on keskmes ikkagi surnuaeg, kuna see küla on näinud palju sõdu ning nende igapäevaseks külaliseks on lein," ütles Jegorov.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "OP"



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: