90 raamatut 90 päevaga. Kaur Kender, "Iseseisvuspäev" ({{commentsTotal}})

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1998.

Kohe 1. jaanuaril keelatakse suitsetamine kõigis California baarides ja restoranides. Venemaal võetakse kasutusele uued rublad, et tõkestada inflatsiooni. 19 Euroopa riiki keelavad inimese kloonimise. 26. jaanuaril esineb Bill Clinton televisioonis ja eitab seksuaalsuhteid Valge maja praktikandi Monica Lewinskyga. Film "Titanic" võidab 11 Oscarit, Rootsi lõpetab Estonia parvlaeva huku uurimise. Euroopa Liit teatab, et 11 riiki on täitnud kõik tingimused euro kasutuselevõtuks. Eesti kaotab sel aastal surmanuhtluse. Ühinevad Hoiupank ja Hansapank. Tartus avatakse purskkaev suudlevate tudengite skulptuuriga, valmib ka büroohoone, mida rahvas kutsub plaskuks.

Sel aastal ilmub Kauksi Ülle romaan "Paat" ja Kaur Kenderi "Iseseisvuspäev". Kauksi Ülle romaani on nimetatud ka pornoromaaniks, nii hull asi siiski pole. Peategelane, nagu Kauksi Ülle tekstides ikka, on naine. Palju juttu on ka lehmadest, jookseb selge paralleel naiste ja lehmade vahel. Kui selle raamatu kirjutanuks mõni mees, näiteks Kaur Kender, oleks teda nimetatud šovinistiks. Kauksi Ülle tegelased on lihalikud ja kogu nende lihalikku erootikat looritab maaelu, mis pole kah kuidagi idülliline, vaid on vatijoped, kartulid, nagu juba öeldud, lehmad, piim, lüpsikud, mehed, kes on reeglina ebasümpaatsed, igatahes midagi on neil viga.

Kaur Kender oma "Iseseisvuspäevaga" on nagu Kauksi Ülle vend, tema tegelased Karl ja Marks on kui Kauksi Ülle "Paadist" pärit meeste edasiarendused. "Iseseisvuspäev" on võimas, räige, jõuline, omas ajas mõjub ta väga värskelt. Millega siis ikkagi on tegemist? Kõige õigem oleks öelda, et see on ajalooromaan, mis räägib Eesti taasiseseisvumise eelsest ajast ja ka iseseisvumisest ja sealt veidi edasi. Peategelased Karl ja Marks loovad kah sedasama meie Eesti riiki. Nad annavad oma panuse, teevad äri, edendavad majandust. Tänane lugeja võiks öelda, et nad on lihtsalt pätid, aga kui me asetame nad tollasesse konteksti, siis on nad selgelt väikeettevõtjad, sest toona nii see äri enamjaolt käiski. Tänaseks on need Karlid ja Marksid hästilõhnavad, ilusate triiksärkidega ja räägivad veidi teistest väärtustest, oma äri algusest ilmselt üldse mitte. Sellele Karli ja Marksi pealisülesandele viitavad ka nende meeste nimed. Kui "ja" nende vahelt ära võtta, saame nime Karl Marks(x), kelle tuntuim teos on "Kapital". Karlil ja Marksil on kah oma Kapital, kauboikapital.

Peale "Iseseisvuspäeva" on Kender kirjutanud veel raamatuid ja otsinud ka mujalt uusi väljakutseid. Näiteks on ta toimetanud ajalehte Sirp. Ka on Kender kirjutanud lastest nii nagu Tuglas kirjutas "Väikese Illimari". Kui Tuglast mõni teabki peamiselt "Väikese Illimari" pärast, siis Kenderi lastelooga läks kehvemini, kohus saatis ta psühhiaatrilisse ekspertiisi.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: