90 raamatut 90 päevaga. Andrus Kivirähk, "Rehepapp" ({{commentsTotal}})

Andrus Kivirähk Autor: Ülo Josing

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 2000.

Viimaks ometi lööb ette kolm nulli. Paljud kardavad, et sel aastal juhtub midagi, maailm saab otsa, taevas kukub pähe, midagi peab toimuma! Maailm siiski otsa ei saa, kõik läheb enam-vähem samamoodi edasi. Siiski, Vladimir Putin valitakse Venemaa presidendiks. Detsembris teeb ta visiidi Kuubale ning kohtub Fidel Castroga. Itaalias mõistetakse eluks ajaks vangi bosside boss – maffiapealik Salvatore Riina. Augustis upub allveelaev Kursk. Ukrainas suletakse Tšornobõli tuumaelektrijaam. Eestis tehakse rahvaloendus. Kõige rohkem eestlasi elab Tartus ja Pärnus, kõige vähem Kohtla-Järvel ja Narvas.

Omamoodi rahvaloenduse sooritab ka Andrus Kivirähk. Ilmub "Rehepapp". Kivirähkist meie rubriigis Peeter Helme juba rääkis, kui ilmus "Ivan Orava mälestused". Aga mis teha, patt oleks ka rääkimata jätta. Pealegi kirjanduse puhul juba on nii, see ei ole harmooniline perekond, kus kõik lapsed saavad ühepalju vorsti ja kooki.

Täna, kuusteist aastat hiljem avasin Rahva Raamatu internetilehekülje, raamat on müügiedetabelis kümnendal kohal. Tekib paratamatult küsimus, kas veel on eestlasi, kel ei ole veel seda raamatut? Ilmselt mõni ostab seda kokku nagu soola või jahu halbadeks päevadeks, et kui enam midagi ei ole ja kui maailma lõpp siiski tuleb, siis on vähemalt Kivirähki "Rehepapp" olemas.

Nagu me, kõik eestlased, teame lasevad selles raamatus ringi kratid, puugid, kohtutakse vanakuradi endaga. See pole niisama, Kivirähkil oleks viimane aeg üles tunnistada, kes on "Rehepapi" tegelik autor. Siin on ilmselgelt tegemist sobingu ja tehinguga, kus on vana kurja käsi mängus. Nagu raamatus minnakse nelja tee ristile ja antakse kolm tilka verd krati ehitamiseks, nii on teinud ka Kivirähk. Sest see raamat pole midagi muud kui kratt! Kujutan ette, kuidas Kivirähk käis nelja tee ristil ja soovis vanakurjalt:

"Ole hea mees, tee mulle üks selline raamat, kus ma saaksin eestlasi mõnitada, näidata, kui kasuahned ja lollid nad on. Üks tegelane võiks olla isegi nii loll, et sööks seepi, veel oleks vahva, kui kõik need lollid kuulaks lumemehe juttu, et isegi lumi oleks eestlastest targem! Ja siis, hea vanakuri, ma tahaksin veel teha sellise triki, et kuigi ma näitan eestlasi nende apluses ja lolluses, lisaks sellele tahan ma, et nad kõik ka seda loeksid. Loeksid iseenda lollust ja kiidaks takka, et küll ma ikka kirjutan hästi! Saad nii teha? Hästi. Ja üks asi veel. Tee nii, et kõik eestlased jääksid aegade lõpuni seda sama raamatut ostma! Muud ma ei taha."

Ja siis tilgutab Kivirähk vastutasuks raamatu eest vanakuradile kolm tilka verd, mis ilmselt on kas punasesõstra mahl või siis Mart Juure veri, sest kes see loll enda verd ära annab. Kivirähk on tark mees, teab, kuidas asjad käivad ja mida vanakurja käest soovida.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.  

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.