Suri legendaarne sisearhitekt Vello Asi ({{commentsTotal}})

Sisearhitekt Vello Asi. Autor: Liis Treimann/Postimees/Scanpix

Pühapäeval suri 89-aastaselt legendaarne sisearhitekt ja kunstiakadeemia emeriitprofessor Vello Asi.

"Enam ei ole tagasihoidlikku ja delikaatset kuid sooja ja elurõõmsat inimest, keda kindel käsi ja väljapeetud maitse alati saatsid," kirjutab kunstiakadeemia oma järelhüüdes.

Vana-Saaluselt pärit Vello Asi lõpetas 1948 Võru I Keskkooli. Edasi õppis ta Tallinnas ruumikujundust ja sai 1954 diplomi ERKI-st. Kümmekond järgmist aastat kujundas ta Kunstitoodete Kombinaadis näitusi. Alates 1963 oli Asi kunstiinstituudi õppejõud ja aastast 1991 professor, suunates mitme põlvkonna eesti sisearhitektide kujunemist.

Sisearhitektina äratas Asi tähelepanu aastal 1963, kui kavandas Kirjanike Maja musta laega saali ja fuajeed, 1964 järgnes sellele Heliloojate Maja sisekujundus. Parimad tulemused sündisid üheskoos Väino Tammega, kellega koos lõid nad Põhjamaade modernismi vaimus sisearhitektuuri Valve Pormeistri suurteostele – kohvik Tuljak ja Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama peahoone.

Omaette fenomen nõukogude ajal oli paljuukseline Harju tänava kohvik Tallinn, kuhu Asi ja Tamm kavandasid 1960. aastate lõpul viini toolidega kohvikusaali, teise korrusele varietee ja tänavanurgale pukibaari, mida tunti julgete meeste baarina, võlvkäiku pakkudega hõõgveinibaari Karoliina ja selle kohale Varblaseks kutsutud vabaõhukohviku. Praeguseks oluliselt muudetud Viru hotelli algses sisekujunduses kavandas Asi tumeroheliste nahksohvadega esimese ja teise korruse vestibüülid. Pirita purjespordikeskuses oli tema loodud pressikeskus.

Näitusekujundajana kavandas Asi mitmed kunsti-, tööstus- ja põllumajandusnäitused, teiste hulgas NSVL-i majandusnäituse Eesti paviljoni Londonis aastal 1969 – ja seda koos Eha Reiteli ning Kärt Voogrega. Asilt pärineb esimese Tallinna praegusel laululaval toimunud üldlaulupeo kujundus. Muuseumidest kujundas ta Võrus Kreutzwaldi ja Kadriorus Vilde memoriaalmuuseumid.

Asi oli ka viljakas raamatukujundaja. Tema käe alt tulid almanahhi "Kunst ja Kodu" esimesed numbrid, raamatusari "Tallinna vaatamisväärsused" ning sõbra Jaan Krossi paljude teoste esmatrükid aastail 1975-93.

Rotermanni soolalaos korraldas Eesti arhitektuurimuuseum 2007. aastal suure ülevaatenäituse "Tamm ja Asi", mida saatis põhjalik kataloog. Veel käesoleva aasta alguses astus Asi avaliku vestlusega üles soolalao näitusel "Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti".

Asi pälvis 2006. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Ta oli Eesti NSV teeneline arhitekt, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Sisearhitektide Liidu auliige.

Vello Asi ärasaatmine toimub esmaspäeval, 28. novembril kell 12.00 Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus ning peied kirjanike maja mustas saalis.

Allikas: BNS



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Reelika Alunurm: noor teadlane on sunnitud olema administraator

„Plekktrummi” saatekülaline oli Tartu üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm, kellega vesteldi Tartu Ülikooli rektori valimistest, ülikooli tähendusest ühiskonnas ning sellest, mida tähendab õppimine tänastele üliõpilastele.

Urmas Vadi küsib Vabal Laval, kas teistest inimestest on võimalik aru saada

Vaba Lava teatrikeskuses esietendub 18. aprillil kuraatoriprogrammi IN I OUT kuues lavastus "Furby tagasitulek".

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.