Keelesäuts. Päeva lõpuks me võidame niikuinii! ({{commentsTotal}})

Päev hakkab lõppema.
Päev hakkab lõppema. Autor/allikas: Pärnu Postimees/ Scanpix

"Keelesäutsus" on varemgi põgusalt juttu olnud segadust tekitava sisuga inglispärasest moeväljendist "päeva lõpuks". Et väljend taandumismärke ei näita, vaadakem veel kord ja põhjalikumalt, mis probleemid sellega seostuvad.

Väljendis "päeva lõpuks" ei ole midagi halba juhul, kui me peamegi silmas nimelt päeva lõppu, õhtut, nagu näiteks lauses "Ööseks lubab vihma, nii et hein on vaja päeva lõpuks laka alla saada". Mitmemõttelisusest johtuv segadus võib aga tekkida, kui väljendit "päeva lõpuks" kasutatakse selliste lihtsate ja selgete eesti sõnade asemel nagu "lõpuks", "viimaks", "ükskord", "kokkuvõttes".

Iseäranis sageli tuleb seda ette poliitikute ja ametnike üksteist kopeerivas keelepruugis, kuid paraku üha enam ka näiteks kultuuriinimeste ja ajakirjanike omas. Selmet öelda "kokkuvõttes otsustab rahvas", öeldakse "päeva lõpuks otsustab rahvas". Selmet öelda "Kelle poolt sa lõppude lõpuks oled?", öeldakse "Kelle poolt sa päeva lõpuks oled?". Ootan hirmuga, millal keegi toob taasiseseisvumisaegse lööklause "Ükskord me võidame niikuinii!" tõemeeli kuuldavale kujul: "Päeva lõpuks me võidame niikuinii!"

Inglise keeles, kust tobedus pärineb, käibibki väljend at the end of the day sõna finally sünonüümina. Aga ega sealgi keeleteadlikumad inimesed sellele just hea pilguga vaata. Näiteks kirjanik Stephen King on öelnud, et inimesed, kes seda väljendit niimoodi kasutavad, tuleks õhtusöögita voodisse saata. Ka eesti keeles tasub seda lause tähendust hämardavat kohmakat toortõlget igal juhul vältida, seda enam et omad arusaadavad vasted on meil ju olemas.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Vikerraadio



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: