Marek Tamm festivalist Les Boréales: me tahame ju kuuluda pigem Põhjamaade kultuuriruumi ({{commentsTotal}})

Ajalooliselt viikingite kultuurist mõjutatud Normandia ja selle suuruselt kolmas linn Caen pühendub 10 päeva jooksul Eesti ja Soome kultuurile. Les Boréales, mis tähendab tõlkes Virmalised, on toonud kohale Eesti kirjanikud ja muusikud, saab proovida Eesti toitu ja näha kodumaist disaini.

Ajaloolase Marek Tamme sõnul ei saa festivali tähtsust nii Normandia piirkonnas kui kogu Prantsusmaal alahinnata. "Mina olin siin esimest korda aastal 2002, kui Eesti oli esimest korda peakülaline. Võin öelda, et selle 15 aastaga on festival muutunud veelgi paremaks, laiemaks ja professionaalsemaks," selgitas Tamm ja lisas, et see on vaieldamatult üks tähtsamaid kultuurifestivale üldse Prantsusmaal. "Ta toimub Caen'is Normandia piirkonnas ja Normandia on alati rõhutanud oma ajaloolist ühtekuuluvust Põhjamaadega," tõdes ta ja selgitas, et Prantsusmaal toimub kahesuguseid festivale. "Ühed, mis on Pariisis ja teised, mis on Pariisist väljapool. Pariisist väljapool toimuvaid festivale ei tasu alahinnata, sest need ei pruugi olla tuntud üle kogu maa, kuid neil on väga tugeva mõju oma piirkonnas," ütles ta ja tõdes, et näiteks ka Normandias saab Les Boréales kohalikku toetust, ta on tugevalt integreeritud kohalikku haridussüsteemi ja sinna kutsutud kirjanikud käivad koolides esinemas. "Les Boréales on kindlasti üks tähtsamaid festivale, kuhu Eesti-sugune riik võiks sattuda ja minu meelest on see ka kooskõlas meie enesekuvandiga, sest me tahame ju kuuluda pigem Põhjamaade kultuuriruumi, mitte käia Ida-Euroopa festivalidel."

Huvi aga Eesti kultuuri vastu näib järjest tõusvat. "Minu mulje on, et Eesti meelitab jätkuvalt eksootikaga. Me pakume teistsugust suhet maailma, erinevat maailmakogemust ja omapärast keelt ja ajaloolist kogemust. Meid vaadatakse kui alternatiivi Prantsusmaa peavoolu maailmakäsitlusele," tõdes Tamm ja lisas, et näiteks Eesti kirjandusel on läinud Prantsusmaal väga hästi, sest on väga head vahendajad ja tõlkijad. "Kui me võrdleme kasvõi teiste Balti riikidega, siis Eestil on rohkem häid tõlkijaid kui ühel riigil keskmiselt. Meil on ka tugev ja järjepidev eesti keele õpetamine Pariisis ja kui midagi väärtuslikku eesti keeles ilmub, siis võib olla üsna kindel, et ilmub peatselt ka prantsuse keeles ilmub. See on privileeg, mida pole paljudes maades.“

Festivali fookuses on kirjandus ning Eesti autoritest on kohal Katrina Kalda, Andrei Ivanov ja Mehis Heinsaar. Prantsuse lugejate sõnul ei ole Eesti kirjandus lihtsasti ligipääsetav, samuti pidasid osad lugejaid Eesti autorite teoseid kurbadeks ja ja tumedateks. Samas tunnistati, et näiteks kui Mehis Heinsaare "Härra Pauli kroonikatesse“ põhjalikumalt süüvida, tuleb esile selle sügav ja põnev filosoofiline väärtus. Seda aga tihti alles teistkordsel lugemisel.

Mehis Heinsaar, kes veetis just kolm nädalat Prantsusmaa põhjarannikul kirjutades, on prantsuse lugejaskonnale juba vana tuttav. "Ma olen käinud juba neljal festivalil siin Prantsusmaal. Ja tuleb tunnistada, et kuigi ma olen loomult pigem kodusistuja ja introvert, siis minus on ilmnenud varjatud võimed," ütles Heinsaar ja lisas, et inimene on kommunikatiivne olend ja küsimused siit prantsuse publiku poolt on väga asjalikud, sest nad on ikkagi paljulugev rahvas. "Ma tunnen, et ma olen vestlejana siin festivalidel arenenud."

Heinsaar tõi välja ka kõige põnevama küsimuse, mida talt küsitud on. „Näiteks eile toimus raamatukogus kohtumine ja üks naisterahvas, et mida sa vastaksid küsimusele, mida sa tead, et mitte keegi mitte kunagi sult ei küsi. Ja ma vastasin, et kui keegi mult seda kunagi küsib, siis tõenäoliselt ma ei tea, mida ma sellele vastan, aga ma ei ole ka selle üle kurb."

Festivali põhjamaine pilk vaatab ka lõunasse: fotograaf Jérémie Jungi fotod viivad rännakule nii Setumaa loodusesse ja maastikele kui teevad ka sissevaate Setumaa inimeste igapäevaellu. Fotod ilmusid hiljuti ka loodusajakirjas National Geographic. Jérémie Jungi jaoks tähendab nii Eesti kui ka Setu kultuur pidevat piiril kõndimist. "Tutvusin Seto kultuuriga siis, kui minus tärkas huvi teie pikima piiri vastu idas Venemaaga," nentis Jung ja ütles, et talle tundus intrigeeriv, et nõnda oluline piir on jätkuvalt ratifitseerimata ja seega hägune. "Tahtsin seda piiri oma silmaga näha ja fotodele jäädvustada. Niiviisi avastasin enda jaoks ka Setomaa Kuningriigi, mis minu jaoks sümboliseerib igas mõttes piiriala: poliitilist piiri kahe riigi vahel, aga ka piiri religiooni ja loodususu vahel, mineviku ja tuleviku vahel."

Festivalil kohtus lugejatega ka Katrina Kalda, kellel ilmus suvel uus romaan "Maa, kus puudel ei ole varje“. Tegemist on Kalda kolmanda romaaniga pärast "Eesti romaani“ ja "Jumalate aritmeetikat“. Kahe eelmise teose tegevus on tugevalt seotud tema Eesti päritoluga, värske romaaniga soovis autor pöörata oma loomingulisel teel uue lehekülje. Romaanil, mida pole veel eesti keelde tõlgitud, pole Kalda sünnikoduga midagi pistmist. "Vähemalt selle viimase raamatuga juhtuski nii, et see ei ole Eesti teemal ja minu jaoks oli see tähtis samm, et mitte enam just sellest rääkida," ütles Kalda ja lisas, et lugejaskonnast mõned inimesed on talle öelnud, et neile tundus, et raamat annab väga hästi tunnetada sellist rusuvat nõukogude aja linna atmosfääri, mis ei olnud üldse tegelikult raamatu keskmes. "Tegelikult raamat on düstoopia, ta ei toimu ei Eestis, Prantsusmaal ega üldse kindlal maal. Kui lühidalt öelda, siis räägib raamat vabadusest, vabaduse kaotamisest ja sisemise vabaduse ülesleidmisest."

Les Boreales festival kestab Caen’is 27. novembrini.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



"Tempo" proovist."Tempo" proovist.
"Tempo" tegijad: pea on ka keha

19. augustil esietendub Noblessneri Sadamalinnakus tantsulavastus "Tempo". Selle tegijad rääkisid ERR kultuuriportaalile, kuidas tempot hoida ja maha võtta. Kokku mängitakse lavastust vaid viiel korral augustis. Järgmised etendused on 25., 26., 27. ja 28. augustil.

Edward von LõngusEdward von Lõngus
Edward von Lõngus lõi Helsingi tänavatele kuus uut kunstiteost

Salapäraga ümbritsetud tänavakunstnik Edward von Lõnguse Euroopa-tuur on jõudnud Helsingisse, mille tänavatele on ilmunud kuus uut iseäralikku kunstiteost.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.