Marek Tamm festivalist Les Boréales: me tahame ju kuuluda pigem Põhjamaade kultuuriruumi ({{commentsTotal}})

Ajalooliselt viikingite kultuurist mõjutatud Normandia ja selle suuruselt kolmas linn Caen pühendub 10 päeva jooksul Eesti ja Soome kultuurile. Les Boréales, mis tähendab tõlkes Virmalised, on toonud kohale Eesti kirjanikud ja muusikud, saab proovida Eesti toitu ja näha kodumaist disaini.

Ajaloolase Marek Tamme sõnul ei saa festivali tähtsust nii Normandia piirkonnas kui kogu Prantsusmaal alahinnata. "Mina olin siin esimest korda aastal 2002, kui Eesti oli esimest korda peakülaline. Võin öelda, et selle 15 aastaga on festival muutunud veelgi paremaks, laiemaks ja professionaalsemaks," selgitas Tamm ja lisas, et see on vaieldamatult üks tähtsamaid kultuurifestivale üldse Prantsusmaal. "Ta toimub Caen'is Normandia piirkonnas ja Normandia on alati rõhutanud oma ajaloolist ühtekuuluvust Põhjamaadega," tõdes ta ja selgitas, et Prantsusmaal toimub kahesuguseid festivale. "Ühed, mis on Pariisis ja teised, mis on Pariisist väljapool. Pariisist väljapool toimuvaid festivale ei tasu alahinnata, sest need ei pruugi olla tuntud üle kogu maa, kuid neil on väga tugeva mõju oma piirkonnas," ütles ta ja tõdes, et näiteks ka Normandias saab Les Boréales kohalikku toetust, ta on tugevalt integreeritud kohalikku haridussüsteemi ja sinna kutsutud kirjanikud käivad koolides esinemas. "Les Boréales on kindlasti üks tähtsamaid festivale, kuhu Eesti-sugune riik võiks sattuda ja minu meelest on see ka kooskõlas meie enesekuvandiga, sest me tahame ju kuuluda pigem Põhjamaade kultuuriruumi, mitte käia Ida-Euroopa festivalidel."

Huvi aga Eesti kultuuri vastu näib järjest tõusvat. "Minu mulje on, et Eesti meelitab jätkuvalt eksootikaga. Me pakume teistsugust suhet maailma, erinevat maailmakogemust ja omapärast keelt ja ajaloolist kogemust. Meid vaadatakse kui alternatiivi Prantsusmaa peavoolu maailmakäsitlusele," tõdes Tamm ja lisas, et näiteks Eesti kirjandusel on läinud Prantsusmaal väga hästi, sest on väga head vahendajad ja tõlkijad. "Kui me võrdleme kasvõi teiste Balti riikidega, siis Eestil on rohkem häid tõlkijaid kui ühel riigil keskmiselt. Meil on ka tugev ja järjepidev eesti keele õpetamine Pariisis ja kui midagi väärtuslikku eesti keeles ilmub, siis võib olla üsna kindel, et ilmub peatselt ka prantsuse keeles ilmub. See on privileeg, mida pole paljudes maades.“

Festivali fookuses on kirjandus ning Eesti autoritest on kohal Katrina Kalda, Andrei Ivanov ja Mehis Heinsaar. Prantsuse lugejate sõnul ei ole Eesti kirjandus lihtsasti ligipääsetav, samuti pidasid osad lugejaid Eesti autorite teoseid kurbadeks ja ja tumedateks. Samas tunnistati, et näiteks kui Mehis Heinsaare "Härra Pauli kroonikatesse“ põhjalikumalt süüvida, tuleb esile selle sügav ja põnev filosoofiline väärtus. Seda aga tihti alles teistkordsel lugemisel.

Mehis Heinsaar, kes veetis just kolm nädalat Prantsusmaa põhjarannikul kirjutades, on prantsuse lugejaskonnale juba vana tuttav. "Ma olen käinud juba neljal festivalil siin Prantsusmaal. Ja tuleb tunnistada, et kuigi ma olen loomult pigem kodusistuja ja introvert, siis minus on ilmnenud varjatud võimed," ütles Heinsaar ja lisas, et inimene on kommunikatiivne olend ja küsimused siit prantsuse publiku poolt on väga asjalikud, sest nad on ikkagi paljulugev rahvas. "Ma tunnen, et ma olen vestlejana siin festivalidel arenenud."

Heinsaar tõi välja ka kõige põnevama küsimuse, mida talt küsitud on. „Näiteks eile toimus raamatukogus kohtumine ja üks naisterahvas, et mida sa vastaksid küsimusele, mida sa tead, et mitte keegi mitte kunagi sult ei küsi. Ja ma vastasin, et kui keegi mult seda kunagi küsib, siis tõenäoliselt ma ei tea, mida ma sellele vastan, aga ma ei ole ka selle üle kurb."

Festivali põhjamaine pilk vaatab ka lõunasse: fotograaf Jérémie Jungi fotod viivad rännakule nii Setumaa loodusesse ja maastikele kui teevad ka sissevaate Setumaa inimeste igapäevaellu. Fotod ilmusid hiljuti ka loodusajakirjas National Geographic. Jérémie Jungi jaoks tähendab nii Eesti kui ka Setu kultuur pidevat piiril kõndimist. "Tutvusin Seto kultuuriga siis, kui minus tärkas huvi teie pikima piiri vastu idas Venemaaga," nentis Jung ja ütles, et talle tundus intrigeeriv, et nõnda oluline piir on jätkuvalt ratifitseerimata ja seega hägune. "Tahtsin seda piiri oma silmaga näha ja fotodele jäädvustada. Niiviisi avastasin enda jaoks ka Setomaa Kuningriigi, mis minu jaoks sümboliseerib igas mõttes piiriala: poliitilist piiri kahe riigi vahel, aga ka piiri religiooni ja loodususu vahel, mineviku ja tuleviku vahel."

Festivalil kohtus lugejatega ka Katrina Kalda, kellel ilmus suvel uus romaan "Maa, kus puudel ei ole varje“. Tegemist on Kalda kolmanda romaaniga pärast "Eesti romaani“ ja "Jumalate aritmeetikat“. Kahe eelmise teose tegevus on tugevalt seotud tema Eesti päritoluga, värske romaaniga soovis autor pöörata oma loomingulisel teel uue lehekülje. Romaanil, mida pole veel eesti keelde tõlgitud, pole Kalda sünnikoduga midagi pistmist. "Vähemalt selle viimase raamatuga juhtuski nii, et see ei ole Eesti teemal ja minu jaoks oli see tähtis samm, et mitte enam just sellest rääkida," ütles Kalda ja lisas, et lugejaskonnast mõned inimesed on talle öelnud, et neile tundus, et raamat annab väga hästi tunnetada sellist rusuvat nõukogude aja linna atmosfääri, mis ei olnud üldse tegelikult raamatu keskmes. "Tegelikult raamat on düstoopia, ta ei toimu ei Eestis, Prantsusmaal ega üldse kindlal maal. Kui lühidalt öelda, siis räägib raamat vabadusest, vabaduse kaotamisest ja sisemise vabaduse ülesleidmisest."

Les Boreales festival kestab Caen’is 27. novembrini.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: