Riiklike arhitektuuriküsimuste üle hakkab otsustama arhitektide ekspertkogu ({{commentsTotal}})

{{1479732161000 | amCalendar}}

Värskest koalitsioonilepingust selgus, et üleriigilise ruumilise planeerimise kompetentsi koondamiseks luuakse tulevikus koostöös Eesti arhitektide liiduga ministeeriumite ülene ekspertkogu.

Möödunud nädalal läkitas Arhitektuurikoda riigikogule pöördumise, kus tehti ettepanek luua vastavasisuline kompetentsikeskus peaministri büroo juurde. Kompetentsikeskus hakkaks nõustama riiki avaliku ruumi planeerimisel ja riigihangete läbiviimisel ning vastutama ehitatud keskkonda puudutavate küsimuste eest. "Kui arhitektuuri ja ruumilise planeerimise juures jäävad olulised aspektid arvestamata või ehitatud keskkonna kujundamisel tehakse viga, mõjutab see meie elu-olu väga pikka aega. Täna on selle kvaliteedi tagamine keeruline, sest vastutus on jagatud väga erinevate allasutuste vahel,“ selgitas Eesti arhitektide liidu president Katrin Koov.

Arhitektuurikoja ettepanekud, millega loodav institutsioon tulevikus tegelema hakkaks:

riigi arhitektuuripoliitika ning ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste väljatöötamine ning selle elluviimine oma pädevuse piires;

kvaliteetse ja jätkusuutliku keskkonna loomise ja säilitamise eesmärkide formuleerimine ja juhendite koostamine eesmärkide elluviimiseks riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil;

planeerimis- ja arhitektuurialaste uuringute koostamine, mis abistab kohalikke omavalitsusi otsuste tegemisel;

riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste nõustamine oluliste ruumilise planeerimise ja ehitamise otsuste tegemisel;

arvamuste esitamine kohalike omavalitsuste otsuste eelnõude kohta, kui otsus puudutab riiklikult tähtsaid maa-alasid või riigi ruumilise arengu olulisi huve;

ettepanekute tegemine riigi ja vajadusel ka kohalike omavalitsuse üksuste arengukavadele, taotlemaks arengukavade ja riigi ruumilise arengu eesmärkide paremat seostamist;

arvamuste esitamine riigivara valitsemise ja võõrandamise kohta ja ettepanekute tegemine riigivara valitsejale või riigile kinnisvarateenuseid osutavale riigi äriühingule kinnisasja korrashoiu korraldamiseks.

Arhitektuurikoja hinnangul vajab arhitektuurivaldkonna arendamise kompetentsi parendamine laiapõhjalist arutelu riigi, omavalitsuse ja erialaühenduste tasandil, et tagada läbimõeldud otsused elukeskkonna kujundamisel. Pöördumisele kirjutasid alla Arhitektuurikoja liikmed: Eesti arhitektide liit, Eesti planeerijate ühing, Eesti sisearhitektide liit, Eesti maastikuarhitektide liit, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond, Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri- ja keskkonnatehnika teaduskond, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Arhitektuurikeskus ning Linnalabor.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: