Riiklike arhitektuuriküsimuste üle hakkab otsustama arhitektide ekspertkogu ({{commentsTotal}})

{{1479732161000 | amCalendar}}

Värskest koalitsioonilepingust selgus, et üleriigilise ruumilise planeerimise kompetentsi koondamiseks luuakse tulevikus koostöös Eesti arhitektide liiduga ministeeriumite ülene ekspertkogu.

Möödunud nädalal läkitas Arhitektuurikoda riigikogule pöördumise, kus tehti ettepanek luua vastavasisuline kompetentsikeskus peaministri büroo juurde. Kompetentsikeskus hakkaks nõustama riiki avaliku ruumi planeerimisel ja riigihangete läbiviimisel ning vastutama ehitatud keskkonda puudutavate küsimuste eest. "Kui arhitektuuri ja ruumilise planeerimise juures jäävad olulised aspektid arvestamata või ehitatud keskkonna kujundamisel tehakse viga, mõjutab see meie elu-olu väga pikka aega. Täna on selle kvaliteedi tagamine keeruline, sest vastutus on jagatud väga erinevate allasutuste vahel,“ selgitas Eesti arhitektide liidu president Katrin Koov.

Arhitektuurikoja ettepanekud, millega loodav institutsioon tulevikus tegelema hakkaks:

riigi arhitektuuripoliitika ning ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste väljatöötamine ning selle elluviimine oma pädevuse piires;

kvaliteetse ja jätkusuutliku keskkonna loomise ja säilitamise eesmärkide formuleerimine ja juhendite koostamine eesmärkide elluviimiseks riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil;

planeerimis- ja arhitektuurialaste uuringute koostamine, mis abistab kohalikke omavalitsusi otsuste tegemisel;

riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste nõustamine oluliste ruumilise planeerimise ja ehitamise otsuste tegemisel;

arvamuste esitamine kohalike omavalitsuste otsuste eelnõude kohta, kui otsus puudutab riiklikult tähtsaid maa-alasid või riigi ruumilise arengu olulisi huve;

ettepanekute tegemine riigi ja vajadusel ka kohalike omavalitsuse üksuste arengukavadele, taotlemaks arengukavade ja riigi ruumilise arengu eesmärkide paremat seostamist;

arvamuste esitamine riigivara valitsemise ja võõrandamise kohta ja ettepanekute tegemine riigivara valitsejale või riigile kinnisvarateenuseid osutavale riigi äriühingule kinnisasja korrashoiu korraldamiseks.

Arhitektuurikoja hinnangul vajab arhitektuurivaldkonna arendamise kompetentsi parendamine laiapõhjalist arutelu riigi, omavalitsuse ja erialaühenduste tasandil, et tagada läbimõeldud otsused elukeskkonna kujundamisel. Pöördumisele kirjutasid alla Arhitektuurikoja liikmed: Eesti arhitektide liit, Eesti planeerijate ühing, Eesti sisearhitektide liit, Eesti maastikuarhitektide liit, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond, Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri- ja keskkonnatehnika teaduskond, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Arhitektuurikeskus ning Linnalabor.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.