Aasta kodanik Kristi Liiva: toome Arvamusfestivali hea arutelutava igapäevaellu   ({{commentsTotal}})

Täna, 21. novembril algas kodanikunädal. Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas aasta kodanikuks 2016 Arvamusfestivali ellukutsuja, aruka suhtluskultuuri eestkõneleja Kristi Liiva.

Aasta kodaniku konkursi moto oli tänavu "Uusi horisonte luues", mis on inspireeritud merekultuuri aastast. Kultuuriminister Indrek Saar kinnitas, et see seos pole juhuslik, kuna praegune aeg paneb sageli küsima, mis meid ootab tundmatu horisondi taga. "Teadmatus on hirmutav, kuid meie riigi sisemise jõu ja edasiliikumise kiiruse määrab eelkõige meie endi soov olla väärikad ja enesekindlad. Tänavune aasta kodanik on julgelt meie ees seisvatele probleemide silma vaadanud ning arendanud järjekindlalt riigi ja kodanikkonna dialoogi," ütles Saar.

Kristi Liiva nõustab enda loodud kommunikatsioonibüroos JLP mitmeid ettevõtteid ja Eesti jaoks olulisi algatusi, varem on ta juhtinud mitme suurettevõtte kommunikatsiooni ja turundust ning olnud aastatel 2003-2005 valitsuse pressibüroo direktor. Kristi Liiva on olnud Paide arvamusfestivali idee autor ja esimesel kolmel aastal selle eestvedaja ja juht. Ühiskondlikult olulise algatusena on ta koos Rasmus Raskiga asutanud 2012. aastal SA Kiusamisvaba Kool, mis pakub üldhariduskoolidele I ja II kooliastmes kiusuennetusprogrammi.

Aasta kodaniku 2016 aunimetuse kandja Kristi Liiva ütles, et on südamest tänulik festivali vabatahtlikest meeskonnale ja kõigile kaasalöövatele inimestele, kellele arvamusfestivali mõte korda läheb. "Kuulamis- ja arutlemisoskus, hinnanguvabadus ning oskus jääda tsiviliseeritult eriarvamusele on üha tähtsam. Mu mõtetes kordub üha tihemini küsimus, kuidas tuua Paides peetavatest mõttevahetustest tuttav hea arutelutava igapäevastesse vestlustesse koolides, kodudes ja töökohtades kuni riigijuhtimiseni välja. See võiks meile kõigile korda minna. Kuidas me seda uut horisonti püüame, räägime kindlasti ka 2017. aasta festivalil," lubas Liiva.

Aasta kodaniku 2016 aunimetusele laekus 20 pakkumist, ettepanekuid said teha kõik soovijad. Aunimetusega kaasneb sümboolne rahaline preemia ning Reti Saksa miniskulptuur "Ühiskonna õis".

Kodanikupäeva tähistatakse Eestis 26. novembril, sest just tol päeval aastal 1918 võttis Maanõukogu vastu määruse Eesti kodakondsuse loomise kohta. Aasta kodaniku valimise tava algatas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 2003. aastal. Varasemad kodanikupäeva motod ja aasta kodaniku tiitli saanud inimesed on olnud:

 

2015 – „Muusika ühendab“ – Helen Sildna

2014 – „Liikumine tervendab maailma“ – Ilma Adamson

2013 – „Kodanik loob ja hoiab kultuuripärandit“ – Marju Kõivupuu

2012 – „Väärikalt läbi elu" – Krista Aru

2011 – „Kodanikuks kasvanud" – Konstantin Vassiljev

2010 – „Tegus kodanik on riigi rikkus“ – Pieter Boerefijn

2009 – „Loovad inimesed, edukas riik“ – Erkki-Sven Tüür

2008 – „Eesti Vabariik läbi üheksakümne aasta“ – Rainer Nõlvak

2007 – „Eesti riik on minu üle uhke“ – Lagle Parek

2006 – „Heast pereisast algab riik“ – Andrus Veerpalu

2005 – „Lapsest sirgub kodanik“ – perekond Adamson

2004 – „Tugev pere, rõõmus rahvas“ – Jüri Jaanson

2003 – „Eesti kodanik on Euroopa kodanik“ – Lennart Meri 

Toimetaja: Valner Valme



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".
Arvustus. Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.