Aasta kodanik Kristi Liiva: toome Arvamusfestivali hea arutelutava igapäevaellu   ({{commentsTotal}})

Täna, 21. novembril algas kodanikunädal. Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas aasta kodanikuks 2016 Arvamusfestivali ellukutsuja, aruka suhtluskultuuri eestkõneleja Kristi Liiva.

Aasta kodaniku konkursi moto oli tänavu "Uusi horisonte luues", mis on inspireeritud merekultuuri aastast. Kultuuriminister Indrek Saar kinnitas, et see seos pole juhuslik, kuna praegune aeg paneb sageli küsima, mis meid ootab tundmatu horisondi taga. "Teadmatus on hirmutav, kuid meie riigi sisemise jõu ja edasiliikumise kiiruse määrab eelkõige meie endi soov olla väärikad ja enesekindlad. Tänavune aasta kodanik on julgelt meie ees seisvatele probleemide silma vaadanud ning arendanud järjekindlalt riigi ja kodanikkonna dialoogi," ütles Saar.

Kristi Liiva nõustab enda loodud kommunikatsioonibüroos JLP mitmeid ettevõtteid ja Eesti jaoks olulisi algatusi, varem on ta juhtinud mitme suurettevõtte kommunikatsiooni ja turundust ning olnud aastatel 2003-2005 valitsuse pressibüroo direktor. Kristi Liiva on olnud Paide arvamusfestivali idee autor ja esimesel kolmel aastal selle eestvedaja ja juht. Ühiskondlikult olulise algatusena on ta koos Rasmus Raskiga asutanud 2012. aastal SA Kiusamisvaba Kool, mis pakub üldhariduskoolidele I ja II kooliastmes kiusuennetusprogrammi.

Aasta kodaniku 2016 aunimetuse kandja Kristi Liiva ütles, et on südamest tänulik festivali vabatahtlikest meeskonnale ja kõigile kaasalöövatele inimestele, kellele arvamusfestivali mõte korda läheb. "Kuulamis- ja arutlemisoskus, hinnanguvabadus ning oskus jääda tsiviliseeritult eriarvamusele on üha tähtsam. Mu mõtetes kordub üha tihemini küsimus, kuidas tuua Paides peetavatest mõttevahetustest tuttav hea arutelutava igapäevastesse vestlustesse koolides, kodudes ja töökohtades kuni riigijuhtimiseni välja. See võiks meile kõigile korda minna. Kuidas me seda uut horisonti püüame, räägime kindlasti ka 2017. aasta festivalil," lubas Liiva.

Aasta kodaniku 2016 aunimetusele laekus 20 pakkumist, ettepanekuid said teha kõik soovijad. Aunimetusega kaasneb sümboolne rahaline preemia ning Reti Saksa miniskulptuur "Ühiskonna õis".

Kodanikupäeva tähistatakse Eestis 26. novembril, sest just tol päeval aastal 1918 võttis Maanõukogu vastu määruse Eesti kodakondsuse loomise kohta. Aasta kodaniku valimise tava algatas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 2003. aastal. Varasemad kodanikupäeva motod ja aasta kodaniku tiitli saanud inimesed on olnud:

 

2015 – „Muusika ühendab“ – Helen Sildna

2014 – „Liikumine tervendab maailma“ – Ilma Adamson

2013 – „Kodanik loob ja hoiab kultuuripärandit“ – Marju Kõivupuu

2012 – „Väärikalt läbi elu" – Krista Aru

2011 – „Kodanikuks kasvanud" – Konstantin Vassiljev

2010 – „Tegus kodanik on riigi rikkus“ – Pieter Boerefijn

2009 – „Loovad inimesed, edukas riik“ – Erkki-Sven Tüür

2008 – „Eesti Vabariik läbi üheksakümne aasta“ – Rainer Nõlvak

2007 – „Eesti riik on minu üle uhke“ – Lagle Parek

2006 – „Heast pereisast algab riik“ – Andrus Veerpalu

2005 – „Lapsest sirgub kodanik“ – perekond Adamson

2004 – „Tugev pere, rõõmus rahvas“ – Jüri Jaanson

2003 – „Eesti kodanik on Euroopa kodanik“ – Lennart Meri 

Toimetaja: Valner Valme



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

"Puugi protsess"

Arvustus. Puukide poliitiline elu

Uuslavastus

"Puugi protsess"

Puuk Mart Müürisepp

Näitejuht Loore Martma
Lavastaja, tehniline režissöör ja tekstide autor Johannes VeskiI

Esietendus festivalil DRAAMA 2017 Tartu Erinevate Tubade Klubis

Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: