Aasta kodanik Kristi Liiva: toome Arvamusfestivali hea arutelutava igapäevaellu   ({{commentsTotal}})

Täna, 21. novembril algas kodanikunädal. Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas aasta kodanikuks 2016 Arvamusfestivali ellukutsuja, aruka suhtluskultuuri eestkõneleja Kristi Liiva.

Aasta kodaniku konkursi moto oli tänavu "Uusi horisonte luues", mis on inspireeritud merekultuuri aastast. Kultuuriminister Indrek Saar kinnitas, et see seos pole juhuslik, kuna praegune aeg paneb sageli küsima, mis meid ootab tundmatu horisondi taga. "Teadmatus on hirmutav, kuid meie riigi sisemise jõu ja edasiliikumise kiiruse määrab eelkõige meie endi soov olla väärikad ja enesekindlad. Tänavune aasta kodanik on julgelt meie ees seisvatele probleemide silma vaadanud ning arendanud järjekindlalt riigi ja kodanikkonna dialoogi," ütles Saar.

Kristi Liiva nõustab enda loodud kommunikatsioonibüroos JLP mitmeid ettevõtteid ja Eesti jaoks olulisi algatusi, varem on ta juhtinud mitme suurettevõtte kommunikatsiooni ja turundust ning olnud aastatel 2003-2005 valitsuse pressibüroo direktor. Kristi Liiva on olnud Paide arvamusfestivali idee autor ja esimesel kolmel aastal selle eestvedaja ja juht. Ühiskondlikult olulise algatusena on ta koos Rasmus Raskiga asutanud 2012. aastal SA Kiusamisvaba Kool, mis pakub üldhariduskoolidele I ja II kooliastmes kiusuennetusprogrammi.

Aasta kodaniku 2016 aunimetuse kandja Kristi Liiva ütles, et on südamest tänulik festivali vabatahtlikest meeskonnale ja kõigile kaasalöövatele inimestele, kellele arvamusfestivali mõte korda läheb. "Kuulamis- ja arutlemisoskus, hinnanguvabadus ning oskus jääda tsiviliseeritult eriarvamusele on üha tähtsam. Mu mõtetes kordub üha tihemini küsimus, kuidas tuua Paides peetavatest mõttevahetustest tuttav hea arutelutava igapäevastesse vestlustesse koolides, kodudes ja töökohtades kuni riigijuhtimiseni välja. See võiks meile kõigile korda minna. Kuidas me seda uut horisonti püüame, räägime kindlasti ka 2017. aasta festivalil," lubas Liiva.

Aasta kodaniku 2016 aunimetusele laekus 20 pakkumist, ettepanekuid said teha kõik soovijad. Aunimetusega kaasneb sümboolne rahaline preemia ning Reti Saksa miniskulptuur "Ühiskonna õis".

Kodanikupäeva tähistatakse Eestis 26. novembril, sest just tol päeval aastal 1918 võttis Maanõukogu vastu määruse Eesti kodakondsuse loomise kohta. Aasta kodaniku valimise tava algatas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 2003. aastal. Varasemad kodanikupäeva motod ja aasta kodaniku tiitli saanud inimesed on olnud:

 

2015 – „Muusika ühendab“ – Helen Sildna

2014 – „Liikumine tervendab maailma“ – Ilma Adamson

2013 – „Kodanik loob ja hoiab kultuuripärandit“ – Marju Kõivupuu

2012 – „Väärikalt läbi elu" – Krista Aru

2011 – „Kodanikuks kasvanud" – Konstantin Vassiljev

2010 – „Tegus kodanik on riigi rikkus“ – Pieter Boerefijn

2009 – „Loovad inimesed, edukas riik“ – Erkki-Sven Tüür

2008 – „Eesti Vabariik läbi üheksakümne aasta“ – Rainer Nõlvak

2007 – „Eesti riik on minu üle uhke“ – Lagle Parek

2006 – „Heast pereisast algab riik“ – Andrus Veerpalu

2005 – „Lapsest sirgub kodanik“ – perekond Adamson

2004 – „Tugev pere, rõõmus rahvas“ – Jüri Jaanson

2003 – „Eesti kodanik on Euroopa kodanik“ – Lennart Meri 

Toimetaja: Valner Valme



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: