90 raamatut 90 päevaga. Vaino Vahing, "Noor Unt" ({{commentsTotal}})

Mati Unt Autor: Facebook

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 2004.

NASA marsikulgur maandub Marsile. Gruusia parlament otsustab võtta kasutusele uue riigilipu. Euroopa Liit keelab linnuliha impordi Taist, sest Kagu-Aasias möllab linnugripp. Veebruaris plahvatab Moskva metroos pomm, hukkub 40 inimest. Märtsis võidab Venemaa presidendivalimised ülekaalukalt Vladimir Putin. See aasta on ka Eesti jaoks ülimalt oluline, Eesti saab NATO liikmeks ja ühineb ka Euroopa Liiduga. Ateena olümpiamängudel võidab Aleksander Tammert kettaheites pronksmedali. Laine Jänesest saab Tartu linnapea.

Loomingu Raamatukogu aasta avanumbrina Vaino Vahingu "Noor Unt". Võib öelda, et see raamat on Vahingu uus tulemine. "Noorele Undile" järgnevad tema kaks köidet päevaraamatut. Mida Vahing teeb, on see, et ta kraamib välja kõik oma vanad päevikud ja koolivihiku, mida ta alati kaasas kandis ja kuhu võisid kirjutada rubriiki "Minu maailmakontseptsioon siin ja täna ja praegu". Lisaks muidugi kirjavahetus, kuhu vahest on saatja juurde lisanud – mitte avaldada. Nüüd laseb Vahing kõik selle trükki.

"Noores Undis" keskendub Vahing Mati Undile, aga sama palju või isegi rohkem on selles raamatu Vahingut ennast. See on täiesti sõge raamat, ilustamata ja ehe. Peategelased noor Unt ja Vahing on neurootilised, meeletu tähelepanuvajadusega ja hüsteerilised. Pärit lausa mõnest absurdihõngulisest näidendist. Tänapäeval, kui inimestel on aega vähe, võib jääda täiesti arusaamatuks, mis kuradi asja need inimesed ajasid. Aga vaat, ajasid ja tegid seda väga kirglikult, lausa paaniliselt. Vahing otsis mängivat inimest ja ju otsis ta seda ka Undis, õhutas takka ja tuligi ilmsiks nii mõndagi. Ääretult naljakad on need korrad, kui Unt sajab Vahingu korterisse sisse. Need stseenid on dramaturgiliselt täpselt läbi mõeldud ja välja mängitud. Mõned näited:

"9. september 1969
Ei ole sügist, kõik kordub. Unt viskas aknast alla kaks triikrauda ja kaks väärtuslikku raamatut.
20. jaanuar 1970
Unt hüsteeritseb. Miks ei ole mul tema jaoks kunagi viina, piiritust. Tema tuleb, aga minul pole viina. "Miks käivad su juures Madis Kõiv ja Päärn Hint, Johnny B. Isotamm? Varem oli nii, et sa varjasid korterit ja ainult mina võisin tulla.""

Võibolla paremini kui portreed Mati Undist, annab see tekst edasi pildi toonasest ajast. Seda ütleb ka Mati Unt Vahingu raamatu lõpus järelmärkusena:
"Kahtlemata on see miski ajastu dokument. Ja seejuures ülioluline. Ega siit minu kohta suurt midagi muud välja ei loe, kui et ma olin hüsteerik. Noh, kui olin, siis olin. Eks ma ole jah olnud see ja teine. Aga eks mul olnud vist midagi hinge peal ka, vist oli. Aga keegi ei viitsinud mind kuulata. Kes see hüsteerikut ikka kuulab. Ka mina ei kuula."

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.   

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.