Arvustus. Ebalev Pootsmann keset nõudlikku lavastust ({{commentsTotal}})

Jüri Pootsmann
Jüri Pootsmann Autor/allikas: Pressimaterjalid

Uus plaat
Jüri Pootsmann
"Täna" (Universal)
7/10

Albumi kaanepilt on äge, aga Jüri Pootsmanni näo asemel peaks vist olema Sten Sheripovi nägu, sest see on ikka rohkem tema plaat. Sheripov on teinud tasemel tööd nagu ikka, väikeste vimkadega siiski. Kas Jüri Pootsmann meelelahutajana on valmis need vimkad n-ö "maha võtma", nagu muusikutel on kombeks öelda?

"Täna" istub kaasaegse heakõlalise RnB-maiguse põhivoolumuusika voos, mis möllas jõudsalt mõned aastad tagasi ning globaalses kontekstis nüüd juba personaalseid-poeetilisi modifikatsioone läbi elab, näiteks Blood Orange´i viimseni läbimõeldud tihnikus. Vältimatult on "Täna" selle laine sabasjooksik, aga eestikeelse albumina ehk omab kohalikule publikule mõningast valgustuslikku mõju, mis on igatahes positiivne.

Siit võib otsida ka Kindnessi moodi popfunki, aga kahjuks ei ole siin nii palju jazzi. Selle asemel, ja eriti albumi lõpupoole, võib aga tunda sugulust kasvõi Mahavokiga ja mis siin salata, ka Eplikuga seonduva vokaalkäsitlusega. Kõrvuta näiteks plaadi parima loo "Tuleta" vokaaludu Epliku viimase albumiga. Või "Nii või naa" vaheosa hääleliugu Epliku varasema loominguga.

"Eestilikkus" väljendub siin peale eesti keele veel kerges progekalduvuses. See progevärk on kui üks hall rünkpilv meie muusikamaailma kohal, mis looritab kõik tehnilise osavuse nõudega, aga kahjuks nullib seeläbi intellektuaalsuse otsingud nõtkuses, kehalises voolavuses, mida võiks pakkuda hoopis taiplik kaasaegne sügavam jazzivaade. Teatavast muusikalisest emotsionaalsest intelligentsusest jääb tihtipeale kuskilt otsast puudu.

Marten Kuningas ei kaotanud ennast Sheripovi käe all, Pootsmanni puhul tekib küsimus, kas "ise" on üldse kunagi eksisteerinud. Kujunemisjärgus? Kas see "ise" ka vokaalmanöövritest kaugemale vaatab ja ennast piisavalt sundimatult sellel karussellil tajub? Eks ole näha, kuidas Pootsmann "Täna" pöörase, võib-olla natuke üle võlli variatiivseks kiskuva helikujunduse laval välja rokib. See on siiski oluline ainult tinglikult, sest teos popmuusika kontekstis on eelkõige ikkagi album.

Suure osa Pootsmanni vokaali meloodiajoonisest võiks asendada lugematul arvul analoogsete järgnevustega ja keegi ei protesteeriks. Üldpilt jääks puutumatuks. Ega lauluhäälel polegi siin ruumi tegelikult suurt oma õlule võtta, sest produktsiooni lihalik-detailne ja liikuv iseloom jätab laulja oma varju. Pole just selline põhi, kus oleks lauljale eneseotsinguteks palju võimalusi jäetud. Seda võiks ju Sheripovile ette heita. Kajade meri, milles Jüri hääl sõudma peab, katab ehk liiga massiivselt tema tämbri iseärasusi, mis ilmselgelt alles otsivad oma artistlikku fookust.

Ingliskeelne lugu "Loving arms" ehk on ainuke, mis disainitud Jüri vokaalpiruettide demonstreerimiseks. Soodne külg Pootsmanni laulmise juures on aga asjaolu, et ta on nendest päris mainstream-vokaalidest Eestis kõige vähem noodipõhine ja ehk kõige enam tämbri-, maneerikeskne. Kohati ta lihtsalt ägiseb, püüdes pealetükkiva seksapiiliga jätta muljet, et kõik justkui muuseas puistub ta huulilt. Idee on hea, aga ta ei ole selles rollis paraku alati veenev. Ta laulab kohati nii, nagu see pealesunnitud kaarditrikk Eurovisioonil küünikutele paistis.

Lõpuks, päris raske on seda albumit lõpuni tõsiselt võtta. Teatud instrumentaalsed-tehnilised fraasilõpud ja harmoonilised lahendused, digitaalsed nüansid laveerivad külluslikkuse-maitsekuse viimsel piiril, albumi lõpulugudeks muutub see tõesti suisa humoorikaks. Siin võib ju otsida produtsent Sheripovi tavavormi vastast irooniat, kerget nüket kogu selle projekti suunal, mis iga järgneva kuulamiskorraga üha enam tervikuna satiiriks teiseneb, kui lubada endal nii mõelda. Kas lugu "Silmades" ei peaks hoopis laulma Janika Sillamaa? Ja kas Jüri Pootsmann ei peaks hoopis räppima? Ausalt öelda on retsitatiivse iseloomuga esitused mõjusamad ja paremini põhjaga sünteesis.

Riugas poleks ju üldse halb, kui ainult kogu visuaalne ja kommunikatiivne imidž, mis albumi väljatulekuga kaasas on käinud, sellele natuke vastu ei räägiks. Võrdluseks, Tommy Cashil sellist meta-usutavuse probleemi ei teki, sest ta on end juba eos anekdootlikuks lavastanud. "Täna" puhul ei saa päris kindel olla, kas töö tellija, töö tegija ja nende vahele sattunud peategelane ikka kõigest ühtmoodi aru on saanud. Samas on etendust siiski võluv jälgida. Tervikuna on tegemist ikka päris veidra albumiga ja seda naljakam on, et seda esitab üks meie muusikatööstuse poleeritud koolkonna andeid, kes meedia-, glamuurisimulaakrumi nõudmistest just loomulikult kõrvale kalduma ei kipu.

Segased lood, nagu Taukar ütleb, on selle teosega. Erinevalt Taukarist peab Pootsmannile siiski ühe lisapunkti andma, sest aktiivne püüdlus aktuaalse, globaalse, suure popiga suhestuda väärib tunnustust. Isegi kui artist näib seda tehes paiguti kahtlev nagu siil udus (vt uuesti albumi kaanepilti).



Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”
Galerii. Jaan Toomik avas Keskturul näituse vasakpoolsest läänest

Täna, 23. augustil avas Jaan Toomik oma uue näitus "Kuidas lääs oli vasak" Tallinna Keskturu peahoone teisel korrusel. Lastekodu 1 ehk Temnikova & Kasela galeriis avatakse samal pärastlõunal ka Moskva kunstniku Olga Tšernõševa väljapanek “Algunas Canciones Lindas”.

The FallThe Fall
Arvustus. The Fall kui bänd, mida ei tasu maha kanda

Uus plaat

The Fall
"New Facts Emerge" (Cherry Red)
7/10

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Lavastus etendub ka lavakunstikooli 28. lennu diplomitööna
Arvustus. Eestlaste tondid palvemajas

Stefan Peetri arvustus lavastusest "...Ja peaksin sada surma ma..."."

KIRJANDUS
Jorge Luis Borges
Arvustus. Mälu ja ajaliiv

Uus raamat

Jose Luis Borges

"Liivaraamat. Shakespeare'i mälu"

Tõlkinud Kai Aareleid

Loomingu Raamatukogu

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver. Selgeltnägija

Tippspetsialist loobus oma ülihästi tasustatud töökohast rahvusvahelises suurkorporatsioonis ja rajas mittetulundusühingu samas valdkonnas. Miks? Sest ta ei suutnud vaadata seda raiskamist, mis ettevõttes tema valdkonnas toimus. Tema esmane ülesanne oli kokkuhoid, toodete tarnetega kaasneva aja ning ressurssi säästmine. See aga ei olnud enam ettevõttele kasulik harjunud kapitalistlike mudelite põhjal.

Jumalateenistus Tori kirikusJumalateenistus Tori kirikus
Urmas Viilma: tulevikus võiksid liturgilised liigutused muutuda hoogsamaks

Peapiiskop Urmas Viilma avaldas Facebookis vastuse ERR kultuuriportaalis ilmunud Tiina-Erika Friedenthali artiklile "Miks kirikus ei tantsita?" ja Anne Kulli loole "Kas kristlus ja tants sobivad kokku?". Järeldus: võiks ju tantsida ka, aga kas see nooremat rahvast kirikusse toob, selles Viilma kahtleb.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.