Pille-Riin Purje lavastusest "Paljasjalgne Debora": Kuressaare linnateater on alati parimas vormis, kui nad tegelevad saarlastega ({{commentsTotal}})

14. novembril esietendus Kuressaare linnateatris Debora Vaarandi 100. sünniaastapäevale pühendatud lavastus "Paljasjalgne Debora". "OPis" rääkis lavastusest lähemalt Pille-Riin Purje ning kirjaniku tagamaid tutvustas Rein Veidemann.

Teatrikriitik Pille-Riin Purje tõdes "OPis", et Kuressaare linnateater on alati parim just siis, kui nad tegelevad saarlastega. "Lavastus "Paljasjalgne Debora" oli mõeldud Debora Vaarandi 100. sünniaastapäevaks, aga Urmas Lennuk on tuntud enda ajatusega," selgitas Purje ja lisas, et ühelt poolt on see näidend nagu kodune kirjandustund, aga teiselt on see ka laiem mõtisklus. "Lavastuse pealkiri on väga kujundlik, seda rõhutatakse korduvalt," ütles Purje ja tõi välja, et vanem Debora ütleb pidevalt nooremale, et kingi ei tohi jalga panna ja tuleb paljajalu käia.

Purje leidis, et lavastuses "Paljasjalgne Debora" mängivad meestegelased isegi pisut Debora Vaarandit üle. "Neil on väga oma asi ajada, neil on oma kogutud teosed kaasas ja nad tegelevad iseendaga samavõrd kui Deboraga," ütles teatrikriitik ja tõdes, et seal on ka tähelepanuväärne portreeline sarnasus. "Eriti Andres Raagi Smuulis, aga ka Arvi Mägi Aadu Hindis, kuigi Hint oli tunduvalt suurem mees."

"Läbi aegade on Raivo Trassi kõige tugevamaks küljeks olnud Eesti dramaturgia ning ta on üks kõige isikupärasemaid Eesti asja ajajaid, siinse kultuuri mõtestajaid," selgitas Purje lavastaja Raivo Trassi olulisust ja tõdes, et talle meeldib väga, et Trass on niivõrd heas vormis. "Urmas Lennuki tekstides on alati omad vimkad ja mängud sees ning ta on tegelikult ka Saaremaaga varem tegelenud, kui ta tegi Jüri Tuuliku "Varesest" näidendi," kinnitas ta ja lisas, et "Paljasjalgses Deboras" on tasakaalus Saaremaa kohavaim ning Eesti kultuurilugu.

Rein Veidemann kinnitas, et Eesti vägevate naiskirjanike reas on Debora Vaarandi kolmas Marie Underi ja Betti Alveri järel. "Teda aga ei paigutata alati sinna nimekirja, kuna tema looming ja isiku lugu sattus sellesse aega, kus valikuid ei olnud palju, sest kõige halvemad valikud tähendasid seda, et sa võisid oma elu kaotada," ütles Veidemann ja nentis, et see vari langeb pisut Debora Vaarandi peale. "Ta oli väga suur ja armastuväärne inimene," kinnitas kirjandusteadlane ja ütles, et Debora Vaarandil olid elu jooksul väga keerulised suhted, millest lavastus "Paljasjalgne Debora" ka räägib.

Sealjuures ei ole Veidemanni arvates Debora Vaarandit Eesti kultuuris piisavalt tähele pandud. "Ainult Saaremaal on teda tähistanud uhkelt, nüüd tuli näidendi lavastus, toimus ka võimas konverents tema 100. sünniaastapäeval ning avati monument, kuid see kõik oleks pidanud toimuma Estonias," ütles Rein Veidemann ja kinnitas, et praegu ei ole kirjanduse aeg. "Heal juhul saavad kirjanikud enda sünnipäeval lehesabades õnnitlusi, kuid see teeb mulle tuska, et Eesti riik ei hooli enda suurtest surnutest."

"Paljasjalgne Debora" esietendus 14. novembril Kuressaare linnateatris.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "OP"



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".
Arvustus. Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".ERMi Jakob Hurda saali kaunistuseks välja valitud Eve Kase ja Anna Kaarma loodud teos algnimega "Käbid ja kännud".
Adamson-Ericu stipendiumi võitis Anna Kaarma

18. augustil, Adamson-Ericu 115. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune stipendiumi võitja, kelleks on Anna Kaarma.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.