Selgusid tärkavad kooriheliloojad ({{commentsTotal}})

Žürii
Žürii Autor/allikas: "Tärkava koorihelilooja programm"

Koorilauljate algatatud "Tärkava koorihelilooja programm" kuulutas välja võidutööd.

Tärkava koorihelilooja programm sai avapaugu tänavu mais, kui Tartu koorilauljad hakkasid koguma mitte (veel) elukutselistelt heliloojatelt avaldamata uudisloomingut.

Teoseid koguti neli kuud kuni septembrini ning kõigile asjaosalistele äärmiselt ootamatult esitati programmi lausa sada teost kokku 51 tärkavalt loojalt. Kõige noorem osaleja on 17-aastane ja kõige vanem 73-aastane, osalejate hulgas on muusikaõpetajaid, kompositsiooni (üli)õpilasi, instrumentaliste, koorilauljaid, dirigente jt.

Nüüdseks on žürii valinud välja need 21 helitööd, mis lähevad edasi töösse kooridega ja mille esmaettekanded kõlavad programmi galakontserdil:

Naiskoori teosed:
Hando Põldmäe - "Millest kõnelevad"
Imre Rohuväli - "Laul sügavast düünist"
Jaanus Karlson - "Ainule"
Maarja-Liisa Pilvik - "Kiigelaul"
Maarja-Liisa Pilvik - "Palve"
Sander Sokk - "Veel kolm päeva augustikuud"
Siim Aimla - "Kojukutsumise laul (Talendid koju!)"
Viktoria Grahv - "Loojangutaeva all sa vaatad"

Segakoori teosed:
Hando Põldmäe - "Sind palun"
Imre Rohuväli - "August"
Jaanus Nurmoja - "Viis tundelendu Neeme Plutuse sõnadele"
Karin Kuulpak - "Unelaul"
Liisa Rahusoo - "Loomine"
Patrik Sebastian Unt - "Viimased lumeta päevad"
Roland Viilukas - "Unelaul"
Sander Sokk - "Vikerkaar"
Sirje Kaasik - "Sind ma tahan armastada"

Meeskoori teosed:
Anne-Mai Salumäe - "Üle lumise välja"
Imre Rohuväli - "Usalda oma silmi"

Teosed naiskoorile ja meeskoorile või ühendkoorile:
Jaanus Nurmoja - "Mere äärde meeled viivad"
Jörgen Kursk - "Kiigele"

Kõik teosed valiti välja ilma autori nime teadmata ning žürii jaoks on lõppvalikus väga mitu üllatajat.

Tärkava koorihelilooja programmi galakontsert toimub 27. mail Tartus, kus välja valitud töid esitavad Tartu ülikooli akadeemiline naiskoor, Tartu ülikooli kammerkoor ja Tartu akadeemiline meeskoor.

Žüriisse kuulusid dirigendid, heliloojad ja koorilauljad: Triin Koch, Alo Ritsing, Kuno Kerge, Pärt Uusberg, Riho Esko Maimets, Karoliina Kalda, Jürgen Rünk, Robert Pirk.

Toimetaja: Rutt Ernits



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: