Valmis esimene mulgikeelne aabits ({{commentsTotal}})

20-aastaseks saanud Mulgi kultuuri instituut esitles Valgamaal Alal esimest mulgikeelset aabitsat "Mütäs Mati luu" ehk "Mutt Mati lood".

Esimene mulgikeelne aabits peaks keeleõppe vastu rohkem huvi äratama ja õpetlik on see ka, sest Mutt Mati lood räägivad ju Mulgimaast - loodusest, taluelust, toitudest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mulgi tähestik on eesti keele omast pisut erinev ja osa sõnu kihelkonniti teistsugused, nii et väitlemist oli koostajail omajagu.

"Meil on päris palju sõnu, mida ühes kihelkonnas tuntakse ja teises mitte. Meie Tarvastus ütleme "jänes", aga Karksi kandist tuleb "leeduk". Ja siis me vaidlemegi, kas "jänes" või "leeduk", aga lõpuks said raamatusse sisse mõlemad," selgitas aabitsa autor Kristi Ilves.

Viienda Mulgi Uhkuse auhinna pälvinud Alli Laande on üks aabitsa autoreist, kuid olnud mitme aastakümne jooksul osaline pea kõiges, mis Mulgi kultuuri ja keelega seotud. Kui lapsed ja lapselapsed kõik kokku arvata, kuulub ta perre 25 inimest.

"Esimeseks olid töövihikud, mis said valmis kümmekond aastat tagasi. Siis meil sai lauluraamat valmis. Kõige tähtsamaks pean mina laste folklooripäeva ja mulgi pidu. Kolm mulgi pidu, mis on nüüd toimunud, on ikka päris suur töö olnud," rääkis Laande.

20-aastaseks saanud mulgi kultuuri instituut on suutnud selle ajaga justkui peidus olnud mulgi keele, kultuuri ja tavad jälle rahva sekka tuua.

"Oleme uuesti algatanud mulkide suve- ja talvekooli, samuti keelepesad ja muu keeleõppe - pärandi ja traditsioonidega seotud ürituste au sisse tõstmine ja traditsioonide taastekitamine, mis on olnud 50-60 aastat kadunud," rääkis instituudi juhataja Kaja Allilender.

Toimetaja: Merili Nael



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: