Maarja Vaino: sõna võib pöörduda ütleja vastu ({{commentsTotal}})

Maarja Vaino arvamusfestivalil. Autor: Pamela Maran

Huvitav on jälgida, kuidas meie avalikus ruumis käitutakse sõnade ja terminitega. Hiljuti loodi klišeeväljendite parodeerimiseks isegi ühe poliitiku nimeline ümmarguste vastuste robot. Kantseliidi vohamisele ametlikus kõnepruugis on tähelepanu pööranud ka keelehooldus ning lühikest aega haridusministri ametit pidanud Jürgen Ligi, kes kutsus ametnikke üles rääkima keerulistest asjadest lihtsalt ja arusaadavalt.

Üks probleem on niisiis lihtsate asjade väljendamine kantseliitlikus nonsenss-keeles. Teine on teatud sõnade ülekasutamine, nii et need lõpuks peaaegu tähenduse kaotavad – olgu või näiteks sõna "nautima" (mida kõike me naudime!).

Kuid täna tahaksin rääkida hoopis neist sõnadest, mis mõjutavad avalikku ruumi oma hinnangulise sisuga.

Üks selline sõna jäi hiljuti silma ERR-i kultuuriportaalis, mis avaldas Vikerkaares ilmunud Marek Tamme artikli "Uusreaktsionäärne mõtlemine".

Loo eesmärgiks on autori sõnul iseloomustada ja kaardistada trendi, mida ta nimetab "uusreaktsionäärse mõtlemise esiletõusuks". Tamm rõhutab, et ta ei taha anda hinnangut, kas nähtus on hea või halb.

See väide panigi imestama just keelelisest aspektist. Ajaloolased peaksid olema nii keele- kui kontekstitundlikud. Tuleb osata olla ka allikakriitiline ning sõnavara tunnetamine on üks osa sellest oskusest. Mind on näiteks tihti pannud muigama mõned Jaak Urmeti sõnavõtud, mis on üsna ilmselt kantud nõukogulikust, võiks isegi öelda – stalinlikust retoorikast, kuigi teema ei tarvitse olla selle ajastuga üldse seotud. Urmeti kirjandusloolase huvi kindlate ajaperioodide vastu kajastub ka tema sõnavaras.

Samuti paistab kajastuvat Marek Tamme valitud terminoloogias tema lugemisvara. Kes tuleb üldse tänapäeval sellisele mõttele, et kasutada Eesti kontekstis hõlmava terminina väljendit "reaktsionäär"? Lääne pool võidaks seda ju teha, sest seal ei ole selja taga poole sajandi pikkust nõukogude režiimi. Aga Eestis on. Ning seetõttu on eesti keeles sõnal "reaktsionäär" ühemõtteline tähendus ja kontekst. Reaktsionäär tähendas nõukogude ajal sisuliselt kohtuotsust. Reaktsionäärid olid tagurlased, kes takistasid progressi ega jaganud revolutsioonilisi ideid. Reaktsionäär oli sõimusõna, mille kasutamise eesmärgiks oli diktatuuriühiskonnas "valede" seisukohtadega inimese moraalne või ka füüsiline hävitamine.

Seda silmas pidades pisut üllatas, et ajaloolasena ei taju Tamm oma sõnavalikus konteksti ega adu, et niisugune termin seab selle tarvitaja imelikku valgusse. Meil nimelt ei ole diktatuurivõimu ega ka selle võimu vastaseid, meil on pluralism, arvamuste paljus. Sellesse olukorda selline diktatuurilõhnaline sõna hästi ei sobi. Tahtlikult või mitte, aga kord kasutusele võetuna mõjub valitud termin selgelt hinnangulisena ning röövib objektiivsuse viigilehe ka ülejäänud kirjutiselt.

Sest uusreaktsionäär on järelikult samamoodi "uustagurlane", "uuspimedusejünger" ja "uusobskurant" – need on vasted, mis sõnale "reaktsionäär" annab sünonüümisõnastik. Muide, mitmed sõjaeelsed sõnaraamatud mõistet "reaktsionäär" veel ei tunne. Mis omakorda viitab selle sõna tugevale seosele marksistlik-leninliku ideoloogiaga.

Seetõttu tuleks sõnu kasutades ikka enne mõelda, siis öelda. Sõnade võim võib olla suur. Ja meenutada tasub ka seda, mida öeldakse ameerika kohtusüsteemis: "Kõike, mida ütlete, võidakse kasutada teie vastu."

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Filmist "Teesklejad" valmib Prantsusmaal uusversioon

Hiljuti omandasid prantslased filmi "Teesklejad" õigused uusversiooni tootmiseks. Tegu on esimese sellise tehinguga Eesti filmiajaloos.

Jaan Tooming. Kirikhärra

Lavastaja ja kirjanik Jaan Tooming alustab kultuuriportaalis sarjaga. Tulemas teisigi põnevaid tüpaaže.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

Kalju Kruusa esitas kaks luuletust

Kalju Kruusa luges "Kirjandusministeeriumis" ette kaks luuletust kogust "Ühe inimese elu".

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Tanel Ingi: kuidas märgata olematut maailma ja seda mitte lõhkuda?

"OP-is" rääkis näitleja Tanel Ingi loo enda saami päritolu sõbrast, kellega nad kord kalale läksid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ohtlikud suhted

Uus raamat

Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.

KUNST
Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERRi uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?