2019. aasta laulu- ja tantsupeo üldjuhid on Peeter Perens ja Vaike Rajaste ({{commentsTotal}})

2019. aasta suvel toimuva XXVII üldlaulupeo muusikaliseks juhiks valiti dirigent Peeter Perens ning XX tantsupeo pealavastajaks tantsujuht Vaike Rajaste. 2019. aastal möödub 150 aastat esimesest laulupeost ja toimub järjekorras juba 20. tantsupidu. Seetõttu keskenduvad nii XXVII üldlaulupeo kui ka XX tantsupeo ideekavandid eesti kultuuri päritolule. 

Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul on nii Peeter Perens kui ka Vaike Rajaste osalenud laulu- ja tantsupeo loovmeeskondade töös palju aastaid.

"Vaike Rajastes on sitkust ja Peeter Perensis sügavust. Nüüd on nende hoida ja vedada antud juubelipidude ettevalmistamine ja teostamine. See on suur vastutus ning pikk teekond eestvedajate ja kaasajatena – loomisrõõm nii selle võlus kui ka valus," ütles ta.

Peeter Perensi ja Siim Selise koosloomes sündinud juubelilaulupeo lähteidee kõrvutab kahte praeguse eesti kultuuri päritoluallikat – ürgset läänemeresoome kultuuri ja meie veel suhteliselt noort osalust euroopa kultuuriga.

XX tantsupeo lähteideena vaatab Vaike Rajaste tantsupeo kujunemislugu, milles peegeldub paljuski ka Eesti maa ja rahva saatus ning lugu. Ideekavand sündis koostöös Tonio Tamraga.

Tantsuõpetaja Vaike Rajaste plaanib tuua 20. tantsupeole eelnevate tantsupidude parimad palad ning näidata see läbi meie maa ja rahva kujunemislugu, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Sellised tantsud, mis on teenimatult jäänud tagaplaanile, mida tahaks uuesti välja tuua, mis on seda väärt, et neid uuesti näidata, et nad saaksid uue hingamise. Kindlasti samamoodi joonised, mis on olnud väärt, et neid uuesti näidata, sellised liikumised, see, mis on meie tantsupidude lugu ja see, kuidas me oleme liikunud, et 20. tantsupeosse jõudnud," kirjeldas Rajaste.

Laulupeo ekspertkomisjonis osalenud professor Rein Veidemanni sõnul on laulupeo protsess oma 150 aastase ajaloo jooksul endas kandnud vaprat teadmist omaenda suutlikkusest ja kestmisvõimest vaatamata kõigile saatuselöökidele.

"See trotsib kohati enesepiitsutavaks hädaldamiseks paisuvat ning elamise rõõmu ja ilu varjutavat muretsemist. Igal viiendal aastal tuletame meelde, mida me tegelikult teenime ja milleks oleme – see on igaviku ihk," lisas Veidemann.

Laulupeo lähteidee ja muusikalise juhi konkursi komisjoni juhtis dirigent ja EMTA professor Ants Soots. Tantsupeo komisjoni esimeheks oli tantsujuht ning Tallinna Ülikooli teadur Sille Kapper.

XXVII üldlaulupidu ja XX tantsupidu toimuvad 2019. aasta 5.-7. juulini. Esimene laulupidu peeti Tartus 1869. Esimene tantsupidu toimus 1934. aastal Tallinnas.

Laulu- ja tantsupeo üldjuhtidest:

Dirigent Peeter Perens on Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori peadirigent ja Eesti Panga kammerkoori dirigent. Muusikalise hariduse omandas ta Tallinna Konservatooriumis koorijuhtmise erialal ning õppis ka Eesti Muusikaakadeemias ooperilaulmist. Peeter Perens on töötanud 10 aastat G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise õpetajana ja olnud ka koorijuhtimise osakonna juhataja. Aastate jooksul on ta olnud seotud väga mitmete kooridega, mille seas on näiteks Estonia Seltsi Segakoor ja segakoor Endla ning ta on juhatanud kontsertidel nii Eesti Rahvusmeeskoori kui ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori. Laulupeol on Peeter Perens olnud mitmeid kordi nii sega-, mees- kui ka noormeeste kooride liigijuht. Praegu on Perens valmistumas XII noorte laulupeoks "Mina jään", kus tal on täita noormeestekooride liigijuhi vastutusrikas ülesanne.

Tantsuõpetaja Vaike Rajaste on toonud tantsupidudele sadu rahvatantsijaid ja algatanud talviste tantsupidude traditsiooni. Ta on lõpetanud Viljandi Kultuurikooli ning omandanud Tallinna Ülikoolis kultuurikorraldaja/tantsujuhi eriala. Just Viljandis jätkab Vaike Rajaste ka rahvatantsu oskuste edasi andmist, õpetades Viljandi Kultuuriakadeemias eesti tantsu ning juhendades mitmeid rahvatantsurühmi. Vaike Rajaste on lavastanud paljusid Viljandimaa laulu-ja tantsupidusid, korraldanud üleriigilisi konverentse ja võistutantsimisi ning loonud mitmeid uusi tantse, mis on jõudnud ka tantsupeole. Üleriigiliste tantsupidude lavastusmeeskondades oli ta esmakordselt 1997. aastal ning viimati, 2014. aastal, oli Vaike Rajaste XIX tantsupeol "Puudutus" B2 rühmade liigijuht. Oma kultuuri- ja tantsuõpetajatöö eest Viljandimaal sai Vaike Rajaste 2010. aastal presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Ivar Kaasiku näitus "summa rerum" Münchenis.Ivar Kaasiku näitus "summa rerum" Münchenis.
Evald Okase muuseumis saab poppi ja glämmi

Evald Okase muusemi galeriis avatakse 27. juunil kell 17 Ivar Kaasiku ja Andro Kööbi maalinäitus "Pop & glam", kuraatoriks Harry Liivrand.

Eeva Talsi laulab plaadil Jaan Tätte "Ojalaulu".Eeva Talsi laulab plaadil Jaan Tätte "Ojalaulu".
XII noorte tantsupeo lood ja laulud said plaadile

Ilmus eeloleval noorte tantsupeol kõlava muusikaga plaat, millele salvestatud 26 lugu esitavad armastatud Eesti solistid, kelle muusika saatel ligi 8500 tantsijat ja võimlejat ka 30. juunil ja 1. juulil tantsima hakkavad.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Katarina Tomps
Teatraalne kaamera. Katarina Tomps, "Don Quijote"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Kadri Voorand
Kadri Voorand kirjutas noorte laulupeoks kooridele kaks uudisteost

2. juulil kõlavad noorte laulu- ja tantsupeol esmakordselt Kadri Voorandi lood "Elu on lootus ja loomine" (sõnad Doris Kareva) segakooride ning "Aga tule" (sõnad Liisa Lotta Tomp neidudekooride esituses.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.