Jürgen Rooste arvamuspoees: kurjuse koletu kolp ({{commentsTotal}})

Sõjas kadunud kiivrid ja laskemoon.
Sõjas kadunud kiivrid ja laskemoon. Autor/allikas: Reuters/ Scanpix

Jürgen Rooste ahjusoe arvamuspoees.

ÄRGE SAAGE VALESTI ARU ehk KURJUSE KOLETU KOLP

ärge saage valesti aru
need mehed (enamasti on
need mehed – kummaline)
kes tahavad praegu sõda
või noh – vähemasti
valmistuvad selleks või
loodavad vaikselt-ärevalt

nad ei ole pahad –

nad on lihtsalt kasvanud
ajalooõpikute maailmas:
kõige suurem on see
kes kirjutatakse suurte tähtedega
suurde ajalukku
kellele tänavad laulavad
pronkskujude keelt – ja seda
juba naljalt ilma mõne suure
sõja või sõnata ei saa

ja need teised mehed pole
ju ka pahad nad lihtsalt
on tootnud loonud kõik need
relvad need lõhkepääd
need järjest õhemad-kergemad
kuulikindlad vestid
ja läpakad mille korpus elab üle
kranaadiplafatuse (muidugi on ka kranaadid paremad)
internet valgub poisteni otse satelliitidelt
koduste pornopiltide ja vaenlaste positsioonidega:
reaalajas

kõik need onud kes on need tellind-teind
disainind-maksnud kõik nood imevidinad
mille abil toita sõda seda tohutut elukat
kõik kes ei taha ju muud kui et
nende töö käiku läeks kasulik oleks ära tarbitaks
mürsud amortiseeruvad kuulivestid on siidõhukesed
tapmiseks on juba nii palju uusi vahendeid aga
vanad seisavad ladudes
me peame neist aru saama

ja sellest et sõda on
lisaks ajaloo sammuvahele
ka bioloogiline mootor:
meid on liiga palju me
sipleme mingites veidrates
majanduslikes sõlmedes pea kõik
on võlgu kelleltki pole midagi võtta varsti
pääle ta keha ta vere ta hinge

me õgime nagu rohutirtsud
kurname planeedikese helesinise täpi kosmoses välja
ja jätame maha
kile plastiku ja sita mäed (a see viimane kaob ruttu)

ärge saage valesti aru
loodus peab puhastuma
ja ta alustab meist kes me
niikuinii sureme kes me
oleme üsna hästi lagunev biojääde
uue elu sõnnik

ärge saage valesti aru
mina ei taha seda ma kuulaks
elu lõpuni bluusi ja rock’n’rolli
triphoppi ja džässi ja
armatseks
ja jooks oma õlled või kohvid
kirjutaks need kiuslikud laulud

aga on novembrilõpp taevas
läks täiesti tumedaks
ja väljas hakkas äkki väga külm
see siin võiks olla üks väike
tekst üks nõidus mida
kümne või saja aasta pärast
saab lugeda muigega – et lollakas poeet
niiii loll ta! –
ja kõik oleks ilus: tavaliselt kui ma kujutlen
kõige hullemat jääb see
juhtumata
see on mul siuke ebausk – tavaliselt
ongi novembrilõpus külm
ja pime ja hõõgveini lõhn
ja inimesed petavad pikki
varatalveõhtuid oma lugude ja lauludega
vitamiin elab hapukapsas
ja keskküttetorudes soliseb öö laul
linnajagude kohal lasub pehme korstnasuits
aknad ei pea alati tuult
ja viimasel ajal on pea
kõigil koertel vestid

me elame veel hästi
ma võtsin oma viimaste müntide eest
kohvi ja piruka ja
kusagil on mu kallim
mu poole teel ehk
ma ei ole mitu päeva purjus old
aint kindad on kadund kindad jah unustin
trolli või kõrtsi või jumalteab
kui uudiseid ei loeks siis võiks
arvata et me elame inimese ajal

ärge saage valesti aru
ma tean et "nondel meestel"
on mehed (või isegi naised) kes loevad nende eest
uudiseid ja võtavad selle kõik lühidalt kokku
ja see peabki välja nägema nagu
kontsentreeritud surm
nagu surm millest saab
palju-palju surma
kui seda mõne kannutäie veega lahjendada

ja ometi on lihtsalt üks ilus
varatalveööhakk pelgulinna-kalamaja piiril
inimesed veel kardinate taga
veel kohvikuis
veel (vestidega) koertega
veel kirjutamas liiga pikka laulu
nagu aitaks see ära hoida et
kuskil midagi koledat sünnib

nagu suruks see maadligi tagasi
kurjuse koletu kolba mis läbi poolune
oma tohutute sõõrmetega
meid tasakesi nuhutab

Toimetaja: Madis Järvekülg



Kadri VoorandKadri Voorand
Kadri Voorand kirjutas noorte laulupeoks kooridele kaks uudisteost

2. juulil kõlavad noorte laulu- ja tantsupeol esmakordselt Kadri Voorandi lood "Elu on lootus ja loomine" (sõnad Doris Kareva) segakooride ning "Aga tule" (sõnad Liisa Lotta Tomp neidudekooride esituses.

Liisa Pool ja "Macbeth"Liisa Pool ja "Macbeth"
Teatraalne kaamera. Liisa Pool, "Macbeth"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.