Jürgen Rooste arvamuspoees: kurjuse koletu kolp ({{commentsTotal}})

Sõjas kadunud kiivrid ja laskemoon. Autor: Reuters/ Scanpix

Jürgen Rooste ahjusoe arvamuspoees.

ÄRGE SAAGE VALESTI ARU ehk KURJUSE KOLETU KOLP

ärge saage valesti aru
need mehed (enamasti on
need mehed – kummaline)
kes tahavad praegu sõda
või noh – vähemasti
valmistuvad selleks või
loodavad vaikselt-ärevalt

nad ei ole pahad –

nad on lihtsalt kasvanud
ajalooõpikute maailmas:
kõige suurem on see
kes kirjutatakse suurte tähtedega
suurde ajalukku
kellele tänavad laulavad
pronkskujude keelt – ja seda
juba naljalt ilma mõne suure
sõja või sõnata ei saa

ja need teised mehed pole
ju ka pahad nad lihtsalt
on tootnud loonud kõik need
relvad need lõhkepääd
need järjest õhemad-kergemad
kuulikindlad vestid
ja läpakad mille korpus elab üle
kranaadiplafatuse (muidugi on ka kranaadid paremad)
internet valgub poisteni otse satelliitidelt
koduste pornopiltide ja vaenlaste positsioonidega:
reaalajas

kõik need onud kes on need tellind-teind
disainind-maksnud kõik nood imevidinad
mille abil toita sõda seda tohutut elukat
kõik kes ei taha ju muud kui et
nende töö käiku läeks kasulik oleks ära tarbitaks
mürsud amortiseeruvad kuulivestid on siidõhukesed
tapmiseks on juba nii palju uusi vahendeid aga
vanad seisavad ladudes
me peame neist aru saama

ja sellest et sõda on
lisaks ajaloo sammuvahele
ka bioloogiline mootor:
meid on liiga palju me
sipleme mingites veidrates
majanduslikes sõlmedes pea kõik
on võlgu kelleltki pole midagi võtta varsti
pääle ta keha ta vere ta hinge

me õgime nagu rohutirtsud
kurname planeedikese helesinise täpi kosmoses välja
ja jätame maha
kile plastiku ja sita mäed (a see viimane kaob ruttu)

ärge saage valesti aru
loodus peab puhastuma
ja ta alustab meist kes me
niikuinii sureme kes me
oleme üsna hästi lagunev biojääde
uue elu sõnnik

ärge saage valesti aru
mina ei taha seda ma kuulaks
elu lõpuni bluusi ja rock’n’rolli
triphoppi ja džässi ja
armatseks
ja jooks oma õlled või kohvid
kirjutaks need kiuslikud laulud

aga on novembrilõpp taevas
läks täiesti tumedaks
ja väljas hakkas äkki väga külm
see siin võiks olla üks väike
tekst üks nõidus mida
kümne või saja aasta pärast
saab lugeda muigega – et lollakas poeet
niiii loll ta! –
ja kõik oleks ilus: tavaliselt kui ma kujutlen
kõige hullemat jääb see
juhtumata
see on mul siuke ebausk – tavaliselt
ongi novembrilõpus külm
ja pime ja hõõgveini lõhn
ja inimesed petavad pikki
varatalveõhtuid oma lugude ja lauludega
vitamiin elab hapukapsas
ja keskküttetorudes soliseb öö laul
linnajagude kohal lasub pehme korstnasuits
aknad ei pea alati tuult
ja viimasel ajal on pea
kõigil koertel vestid

me elame veel hästi
ma võtsin oma viimaste müntide eest
kohvi ja piruka ja
kusagil on mu kallim
mu poole teel ehk
ma ei ole mitu päeva purjus old
aint kindad on kadund kindad jah unustin
trolli või kõrtsi või jumalteab
kui uudiseid ei loeks siis võiks
arvata et me elame inimese ajal

ärge saage valesti aru
ma tean et "nondel meestel"
on mehed (või isegi naised) kes loevad nende eest
uudiseid ja võtavad selle kõik lühidalt kokku
ja see peabki välja nägema nagu
kontsentreeritud surm
nagu surm millest saab
palju-palju surma
kui seda mõne kannutäie veega lahjendada

ja ometi on lihtsalt üks ilus
varatalveööhakk pelgulinna-kalamaja piiril
inimesed veel kardinate taga
veel kohvikuis
veel (vestidega) koertega
veel kirjutamas liiga pikka laulu
nagu aitaks see ära hoida et
kuskil midagi koledat sünnib

nagu suruks see maadligi tagasi
kurjuse koletu kolba mis läbi poolune
oma tohutute sõõrmetega
meid tasakesi nuhutab

Toimetaja: Madis Järvekülg



Kaido Veermäe filmist "Põrgu Indias": filmi tegemine katkes süüdimõistva kohtuotsusega

29. märtsi õhtul jõuab ETV eetrisse Kaido Veermäe dokumentaalfilm "Põrgu Indias", mis räägib loo laevakaitsjate traagilisest loost Indias. "Ringvaate" stuudios olid kohal nii režissöör kui ka laevakaitsja Lauri ema Maret Veikat.

Hendrik Toompere jr: lavastajapreemia on suurim tunnustus, mille olen saanud

27. märtsil võitis Hendrik Toompere jr teatri aastaauhindade jagamisel parima lavastaja preemia. Näitleja käis "Ringvaates" rääkimas, mida see tunnustus tema jaoks tähendab.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Mari Niitra: Kangur ja Liiv, illusioonideta idealistid

Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra analüüsis "Kirjandusministeeriumis" Mart Kanguri värsket luulekogu "Liivini lahti".

FILM
Filmist "Teesklejad" valmib Prantsusmaal uusversioon

Hiljuti omandasid prantslased filmi "Teesklejad" õigused uusversiooni tootmiseks. Tegu on esimese sellise tehinguga Eesti filmiajaloos.

TEATER
Teatripäeva kohtumisõhtul tutvustatakse valgustajate tööd

Täna toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis teatripäeva kohtumisõhtu valgustajate ja valguskunstnikega. Avatud vestlusringis tuleb juttu teatrivalguse teemadel. 

KIRJANDUS
Arvustus. Ohtlikud suhted

Uus raamat

Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.

KUNST
Renoveeriti Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus"

Eesti maalikunsti klassikasse kuuluv Evald Okase suurteos "Rahvaste sõprus" on restaureeritud. Näha saab seda aga alles tuleva aasta kevadel, kui ajaloomuuseumi alla kuuluva Maarjamäe lossi renoveerimistööd lõppevad.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?