Jürgen Rooste arvamuspoees: kurjuse koletu kolp ({{commentsTotal}})

Sõjas kadunud kiivrid ja laskemoon.
Sõjas kadunud kiivrid ja laskemoon. Autor/allikas: Reuters/ Scanpix

Jürgen Rooste ahjusoe arvamuspoees.

ÄRGE SAAGE VALESTI ARU ehk KURJUSE KOLETU KOLP

ärge saage valesti aru
need mehed (enamasti on
need mehed – kummaline)
kes tahavad praegu sõda
või noh – vähemasti
valmistuvad selleks või
loodavad vaikselt-ärevalt

nad ei ole pahad –

nad on lihtsalt kasvanud
ajalooõpikute maailmas:
kõige suurem on see
kes kirjutatakse suurte tähtedega
suurde ajalukku
kellele tänavad laulavad
pronkskujude keelt – ja seda
juba naljalt ilma mõne suure
sõja või sõnata ei saa

ja need teised mehed pole
ju ka pahad nad lihtsalt
on tootnud loonud kõik need
relvad need lõhkepääd
need järjest õhemad-kergemad
kuulikindlad vestid
ja läpakad mille korpus elab üle
kranaadiplafatuse (muidugi on ka kranaadid paremad)
internet valgub poisteni otse satelliitidelt
koduste pornopiltide ja vaenlaste positsioonidega:
reaalajas

kõik need onud kes on need tellind-teind
disainind-maksnud kõik nood imevidinad
mille abil toita sõda seda tohutut elukat
kõik kes ei taha ju muud kui et
nende töö käiku läeks kasulik oleks ära tarbitaks
mürsud amortiseeruvad kuulivestid on siidõhukesed
tapmiseks on juba nii palju uusi vahendeid aga
vanad seisavad ladudes
me peame neist aru saama

ja sellest et sõda on
lisaks ajaloo sammuvahele
ka bioloogiline mootor:
meid on liiga palju me
sipleme mingites veidrates
majanduslikes sõlmedes pea kõik
on võlgu kelleltki pole midagi võtta varsti
pääle ta keha ta vere ta hinge

me õgime nagu rohutirtsud
kurname planeedikese helesinise täpi kosmoses välja
ja jätame maha
kile plastiku ja sita mäed (a see viimane kaob ruttu)

ärge saage valesti aru
loodus peab puhastuma
ja ta alustab meist kes me
niikuinii sureme kes me
oleme üsna hästi lagunev biojääde
uue elu sõnnik

ärge saage valesti aru
mina ei taha seda ma kuulaks
elu lõpuni bluusi ja rock’n’rolli
triphoppi ja džässi ja
armatseks
ja jooks oma õlled või kohvid
kirjutaks need kiuslikud laulud

aga on novembrilõpp taevas
läks täiesti tumedaks
ja väljas hakkas äkki väga külm
see siin võiks olla üks väike
tekst üks nõidus mida
kümne või saja aasta pärast
saab lugeda muigega – et lollakas poeet
niiii loll ta! –
ja kõik oleks ilus: tavaliselt kui ma kujutlen
kõige hullemat jääb see
juhtumata
see on mul siuke ebausk – tavaliselt
ongi novembrilõpus külm
ja pime ja hõõgveini lõhn
ja inimesed petavad pikki
varatalveõhtuid oma lugude ja lauludega
vitamiin elab hapukapsas
ja keskküttetorudes soliseb öö laul
linnajagude kohal lasub pehme korstnasuits
aknad ei pea alati tuult
ja viimasel ajal on pea
kõigil koertel vestid

me elame veel hästi
ma võtsin oma viimaste müntide eest
kohvi ja piruka ja
kusagil on mu kallim
mu poole teel ehk
ma ei ole mitu päeva purjus old
aint kindad on kadund kindad jah unustin
trolli või kõrtsi või jumalteab
kui uudiseid ei loeks siis võiks
arvata et me elame inimese ajal

ärge saage valesti aru
ma tean et "nondel meestel"
on mehed (või isegi naised) kes loevad nende eest
uudiseid ja võtavad selle kõik lühidalt kokku
ja see peabki välja nägema nagu
kontsentreeritud surm
nagu surm millest saab
palju-palju surma
kui seda mõne kannutäie veega lahjendada

ja ometi on lihtsalt üks ilus
varatalveööhakk pelgulinna-kalamaja piiril
inimesed veel kardinate taga
veel kohvikuis
veel (vestidega) koertega
veel kirjutamas liiga pikka laulu
nagu aitaks see ära hoida et
kuskil midagi koledat sünnib

nagu suruks see maadligi tagasi
kurjuse koletu kolba mis läbi poolune
oma tohutute sõõrmetega
meid tasakesi nuhutab

Toimetaja: Madis Järvekülg



17. Kohila sümpoosion17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
Hop galeriis 17.07–1.08.

Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.Kerttu Kaldoja ja Mihkel Ulk Vikerraadio stuudios.
Režissöör Mihkel Ulk uue põlvkonna filmimaailmast: kino ei kao kuhugi

Eestlased on võrreldes naabritega Baltikumis või Soomes väga suured kinos käijad. Samas kasvab järjest ka nutimaailma võidukäik filmide edastamisel. Filmirežissöör Mihkel Ulk kahe kasvava hiiglase vahel suurt konkurentsi ei näe, pigem toetavad nad teineteist.

E-raamatud.E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

London GrammarLondon Grammar
Arvustus. London Grammar - tubli, istu, viis

Uus plaat
London Grammar
"Truth Is a Beautiful Thing" (Ministry of Sound Recordings)
5/10

FILM
Auditoorium
Sten Kauber: ähmastunud funktsioonidest filmikriitikaväljal

Maailma suurte keelte poolt raamistatud globaliseerunud inforuumi ülekülluse ja meedia mitmekesisuse keskel hakkab üha enam esile kerkima eesti keeles kirjutamise ja mõtlemise sotsiokultuuriline olulisus. Erinevaid valdkondi populariseerivate ja lahkavate tekstide kaudu areneb inimeste võimekus mõista ja mõtestada kogetut enda emakeeles.

TEATER
Rakvere Teater "Kellavärgiga apelsin"
Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse

Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust.

KIRJANDUS
Siber
Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

KUNST
"Ehte- ja elulood"
Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest

Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Maryn E. Coote "Maskeraad"
Arvustus. Maryn E. Coote ja psühhodiskonaudi seiklused

Uus plaat
Maryn E. Coote
"Maskeraad" (PPU)
10/10

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!