Jürgen Rooste arvamuspoees: kurjuse koletu kolp ({{commentsTotal}})

Sõjas kadunud kiivrid ja laskemoon.
Sõjas kadunud kiivrid ja laskemoon. Autor/allikas: Reuters/ Scanpix

Jürgen Rooste ahjusoe arvamuspoees.

ÄRGE SAAGE VALESTI ARU ehk KURJUSE KOLETU KOLP

ärge saage valesti aru
need mehed (enamasti on
need mehed – kummaline)
kes tahavad praegu sõda
või noh – vähemasti
valmistuvad selleks või
loodavad vaikselt-ärevalt

nad ei ole pahad –

nad on lihtsalt kasvanud
ajalooõpikute maailmas:
kõige suurem on see
kes kirjutatakse suurte tähtedega
suurde ajalukku
kellele tänavad laulavad
pronkskujude keelt – ja seda
juba naljalt ilma mõne suure
sõja või sõnata ei saa

ja need teised mehed pole
ju ka pahad nad lihtsalt
on tootnud loonud kõik need
relvad need lõhkepääd
need järjest õhemad-kergemad
kuulikindlad vestid
ja läpakad mille korpus elab üle
kranaadiplafatuse (muidugi on ka kranaadid paremad)
internet valgub poisteni otse satelliitidelt
koduste pornopiltide ja vaenlaste positsioonidega:
reaalajas

kõik need onud kes on need tellind-teind
disainind-maksnud kõik nood imevidinad
mille abil toita sõda seda tohutut elukat
kõik kes ei taha ju muud kui et
nende töö käiku läeks kasulik oleks ära tarbitaks
mürsud amortiseeruvad kuulivestid on siidõhukesed
tapmiseks on juba nii palju uusi vahendeid aga
vanad seisavad ladudes
me peame neist aru saama

ja sellest et sõda on
lisaks ajaloo sammuvahele
ka bioloogiline mootor:
meid on liiga palju me
sipleme mingites veidrates
majanduslikes sõlmedes pea kõik
on võlgu kelleltki pole midagi võtta varsti
pääle ta keha ta vere ta hinge

me õgime nagu rohutirtsud
kurname planeedikese helesinise täpi kosmoses välja
ja jätame maha
kile plastiku ja sita mäed (a see viimane kaob ruttu)

ärge saage valesti aru
loodus peab puhastuma
ja ta alustab meist kes me
niikuinii sureme kes me
oleme üsna hästi lagunev biojääde
uue elu sõnnik

ärge saage valesti aru
mina ei taha seda ma kuulaks
elu lõpuni bluusi ja rock’n’rolli
triphoppi ja džässi ja
armatseks
ja jooks oma õlled või kohvid
kirjutaks need kiuslikud laulud

aga on novembrilõpp taevas
läks täiesti tumedaks
ja väljas hakkas äkki väga külm
see siin võiks olla üks väike
tekst üks nõidus mida
kümne või saja aasta pärast
saab lugeda muigega – et lollakas poeet
niiii loll ta! –
ja kõik oleks ilus: tavaliselt kui ma kujutlen
kõige hullemat jääb see
juhtumata
see on mul siuke ebausk – tavaliselt
ongi novembrilõpus külm
ja pime ja hõõgveini lõhn
ja inimesed petavad pikki
varatalveõhtuid oma lugude ja lauludega
vitamiin elab hapukapsas
ja keskküttetorudes soliseb öö laul
linnajagude kohal lasub pehme korstnasuits
aknad ei pea alati tuult
ja viimasel ajal on pea
kõigil koertel vestid

me elame veel hästi
ma võtsin oma viimaste müntide eest
kohvi ja piruka ja
kusagil on mu kallim
mu poole teel ehk
ma ei ole mitu päeva purjus old
aint kindad on kadund kindad jah unustin
trolli või kõrtsi või jumalteab
kui uudiseid ei loeks siis võiks
arvata et me elame inimese ajal

ärge saage valesti aru
ma tean et "nondel meestel"
on mehed (või isegi naised) kes loevad nende eest
uudiseid ja võtavad selle kõik lühidalt kokku
ja see peabki välja nägema nagu
kontsentreeritud surm
nagu surm millest saab
palju-palju surma
kui seda mõne kannutäie veega lahjendada

ja ometi on lihtsalt üks ilus
varatalveööhakk pelgulinna-kalamaja piiril
inimesed veel kardinate taga
veel kohvikuis
veel (vestidega) koertega
veel kirjutamas liiga pikka laulu
nagu aitaks see ära hoida et
kuskil midagi koledat sünnib

nagu suruks see maadligi tagasi
kurjuse koletu kolba mis läbi poolune
oma tohutute sõõrmetega
meid tasakesi nuhutab

Toimetaja: Madis Järvekülg



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: