Marika Vaarik: teatrit peab tegema kõrgel temperatuuril ({{commentsTotal}})

Plekktrummi saatekülaliseks oli NO99 teatri näitleja Marika Vaarik, kellega vesteldi postdramaatilise teatri sünnist ning selle olemusest.

Marika Vaariku sõnul on NO99 trupi jaoks teater väljendusvahendiks: "Meid ei huvita vaid teatri tegemine teatri pärast, olulisem on see, mis meile tähtis on ja mida me mõtleme. Teater on vahend selle väljendamiseks."

Postdramaatiline teater eristub selle poolest, et see ei eelda narratiivset loo jutustust, vaid võimaldab püstitada erinevaid küsimusi. "Me esitame teatud küsimusi, millele me loodame küll vastuseid, aga need võivad olla väga erinevad. See piltide rida, mille meie loome, võib igaühe peas tekitada erineva arusaama ja erinevaid küsimusi," rääkis ta.

Traditsioonilise teatriga võrreldes on postdraamatiline teater palju avatum. "Kõigi nende erinevate meediumite kasutamine on sinu arsenalis ja lavastuse teenistuses enam-vähem võrdsed. Võib luua ju ka etenduse, kus näitleja ei olegi kõige olulisem asi sellest kõigest, mis seal on. Ta koosneb nii paljudest eri komponentidest. On oluline, et meie ei esita pildi loomisel pretensiooni nii tugevalt sellele, et sulle kui vaatajale midagi pähe istutada, meid huvitab rohkem see, mis pärast saab. Me tahame vaatajatelt saada teada, mis pildid neil tekivad ja need sümbioosid on kõige põnevamad," selgitas ta postdramaatilise teatri olemust.

NO99 uusim lavastus on Veiko Õunpuu käe all sündinud Bertolt Brechti "Ema Courage", mis on samuti vahendiks jutustada originaalist teisenenud alltekstiga lugu: "Me ei mõtle selle all niivõrd sõjast mängimisest, kuigi seal ongi ainult üks mantra: "sõda, sõda, sõda". Me tahame, et ta tekitaks rohkem neid mõtteid, et mis siis ikkagi teha ja kuidas ma olen elanud. Mis ühiskonnas me elame, et need koguaeg nii võimalikud on? Kas me oleme oma tundlikkuse kaotanud kõige ümbritseva suhtes või on seal veel midagi säilinud? Kui suure respektiga me suhtume oma ümbritsevasse, kui palju me paneme üldse tähele, mis ruumis me liigume ja elame? Ma mõtlen selle all rohkem näiteks neid momente, kuidas me iga päev räägime oma vahel. Kui palju on solvamist – kõik võivad rääkida imelisi näiteid sellest, kuidas sain vaevalt kodutrepilt välja ja juba solvamine algas. Mis maailma me siis iga päev loome? Võibolla me peaksimegi seda "Ema Courage´i" mängima veel tüütumalt, et see pidev mantra tekitaks teised assotsiatsioonid."

Näitlejaroll on tema sõnul vahendiks, mille kaudu saab neid väljendusi luua. "Meil on tugevalt oma positsioon seal sees. Sa võid luua teatavad aktsendid teised, kui autoril päriselt mõeldud on, sest on tahtmine läbi selle karakteri rõhutada midagi sellist, mida algtekstis ei ole. Need aktsendid on meelega nii pandud rõhutamaks ühte või teist asja," rääkis Vaarik. Isiklikku lähenemist rollile toetab näitleja vastuvõtlikkus välise suhtes. "See on see sama tundlikkuse aste – kui tundlik sa oled ümbritseva suhtes. Mulle tundub, et ma võiks olla veel märksa tundlikum, aga vahepeal sa väsid ära ja tahad olla kusagil paralleelmaailmas. Aga kui see tundlikkus ühiskonna suhtes on väga kõrge, siis seda kõike ei pea ka lavale tooma. Me ikkagi otsime välja ühised punktid, mis meid huvitavad ja loomulikult seda algatab ikkagi lavastaja," selgitas ta.

Tema energia laval tuleb sellest, et teemad teda niivõrd puudutavad. "Kui ta enam ei puuduta, siis tuleb lavastus maha võtta, seda pole ju mõtet tühjalt mängida. Tal ei ole rohkem väärtust kui see, mis me tahame sellega öelda. Kui see liigub ära ja tuleb teine temaatika, siis seda lavastust rohkem mängida ei saa," rääkis ta.

Vaariku jaoks on teatritöö NO99 ainuõige viis, kuidas teatrit teha: "Need tööd on minu jaoks provokatiivsed. See on kaks erinevat mõtlemist – kas teha lihtsalt teatrit või ühte konkreetset teatrit. Minul on see NO99 ja ega ma mingit muud ei tahagi vist teha. Teatrit peab tegema kõrgel temperatuuril, see on tohutult palju huvitavam kui leigetel kraadidel mängimine."

Toimetaja: Marit Valk/ Valner Valme



Vince Staples lõkke ääres uues videos.Vince Staples lõkke ääres uues videos.
Päeva video: Vince Staples - "Rain Come Down"

Täna ilmus räppar Vince Staples´i uus album "Big Fish Theory" ning juba varem, koostöös Ty Dolla $ign´iga avaldatud lugu "Rain Come Down" sai värske video.

Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.