Marika Vaarik: teatrit peab tegema kõrgel temperatuuril ({{commentsTotal}})

Plekktrummi saatekülaliseks oli NO99 teatri näitleja Marika Vaarik, kellega vesteldi postdramaatilise teatri sünnist ning selle olemusest.

Marika Vaariku sõnul on NO99 trupi jaoks teater väljendusvahendiks: "Meid ei huvita vaid teatri tegemine teatri pärast, olulisem on see, mis meile tähtis on ja mida me mõtleme. Teater on vahend selle väljendamiseks."

Postdramaatiline teater eristub selle poolest, et see ei eelda narratiivset loo jutustust, vaid võimaldab püstitada erinevaid küsimusi. "Me esitame teatud küsimusi, millele me loodame küll vastuseid, aga need võivad olla väga erinevad. See piltide rida, mille meie loome, võib igaühe peas tekitada erineva arusaama ja erinevaid küsimusi," rääkis ta.

Traditsioonilise teatriga võrreldes on postdraamatiline teater palju avatum. "Kõigi nende erinevate meediumite kasutamine on sinu arsenalis ja lavastuse teenistuses enam-vähem võrdsed. Võib luua ju ka etenduse, kus näitleja ei olegi kõige olulisem asi sellest kõigest, mis seal on. Ta koosneb nii paljudest eri komponentidest. On oluline, et meie ei esita pildi loomisel pretensiooni nii tugevalt sellele, et sulle kui vaatajale midagi pähe istutada, meid huvitab rohkem see, mis pärast saab. Me tahame vaatajatelt saada teada, mis pildid neil tekivad ja need sümbioosid on kõige põnevamad," selgitas ta postdramaatilise teatri olemust.

NO99 uusim lavastus on Veiko Õunpuu käe all sündinud Bertolt Brechti "Ema Courage", mis on samuti vahendiks jutustada originaalist teisenenud alltekstiga lugu: "Me ei mõtle selle all niivõrd sõjast mängimisest, kuigi seal ongi ainult üks mantra: "sõda, sõda, sõda". Me tahame, et ta tekitaks rohkem neid mõtteid, et mis siis ikkagi teha ja kuidas ma olen elanud. Mis ühiskonnas me elame, et need koguaeg nii võimalikud on? Kas me oleme oma tundlikkuse kaotanud kõige ümbritseva suhtes või on seal veel midagi säilinud? Kui suure respektiga me suhtume oma ümbritsevasse, kui palju me paneme üldse tähele, mis ruumis me liigume ja elame? Ma mõtlen selle all rohkem näiteks neid momente, kuidas me iga päev räägime oma vahel. Kui palju on solvamist – kõik võivad rääkida imelisi näiteid sellest, kuidas sain vaevalt kodutrepilt välja ja juba solvamine algas. Mis maailma me siis iga päev loome? Võibolla me peaksimegi seda "Ema Courage´i" mängima veel tüütumalt, et see pidev mantra tekitaks teised assotsiatsioonid."

Näitlejaroll on tema sõnul vahendiks, mille kaudu saab neid väljendusi luua. "Meil on tugevalt oma positsioon seal sees. Sa võid luua teatavad aktsendid teised, kui autoril päriselt mõeldud on, sest on tahtmine läbi selle karakteri rõhutada midagi sellist, mida algtekstis ei ole. Need aktsendid on meelega nii pandud rõhutamaks ühte või teist asja," rääkis Vaarik. Isiklikku lähenemist rollile toetab näitleja vastuvõtlikkus välise suhtes. "See on see sama tundlikkuse aste – kui tundlik sa oled ümbritseva suhtes. Mulle tundub, et ma võiks olla veel märksa tundlikum, aga vahepeal sa väsid ära ja tahad olla kusagil paralleelmaailmas. Aga kui see tundlikkus ühiskonna suhtes on väga kõrge, siis seda kõike ei pea ka lavale tooma. Me ikkagi otsime välja ühised punktid, mis meid huvitavad ja loomulikult seda algatab ikkagi lavastaja," selgitas ta.

Tema energia laval tuleb sellest, et teemad teda niivõrd puudutavad. "Kui ta enam ei puuduta, siis tuleb lavastus maha võtta, seda pole ju mõtet tühjalt mängida. Tal ei ole rohkem väärtust kui see, mis me tahame sellega öelda. Kui see liigub ära ja tuleb teine temaatika, siis seda lavastust rohkem mängida ei saa," rääkis ta.

Vaariku jaoks on teatritöö NO99 ainuõige viis, kuidas teatrit teha: "Need tööd on minu jaoks provokatiivsed. See on kaks erinevat mõtlemist – kas teha lihtsalt teatrit või ühte konkreetset teatrit. Minul on see NO99 ja ega ma mingit muud ei tahagi vist teha. Teatrit peab tegema kõrgel temperatuuril, see on tohutult palju huvitavam kui leigetel kraadidel mängimine."

Toimetaja: Marit Valk/ Valner Valme



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.