Marika Vaarik: teatrit peab tegema kõrgel temperatuuril ({{commentsTotal}})

Plekktrummi saatekülaliseks oli NO99 teatri näitleja Marika Vaarik, kellega vesteldi postdramaatilise teatri sünnist ning selle olemusest.

Marika Vaariku sõnul on NO99 trupi jaoks teater väljendusvahendiks: "Meid ei huvita vaid teatri tegemine teatri pärast, olulisem on see, mis meile tähtis on ja mida me mõtleme. Teater on vahend selle väljendamiseks."

Postdramaatiline teater eristub selle poolest, et see ei eelda narratiivset loo jutustust, vaid võimaldab püstitada erinevaid küsimusi. "Me esitame teatud küsimusi, millele me loodame küll vastuseid, aga need võivad olla väga erinevad. See piltide rida, mille meie loome, võib igaühe peas tekitada erineva arusaama ja erinevaid küsimusi," rääkis ta.

Traditsioonilise teatriga võrreldes on postdraamatiline teater palju avatum. "Kõigi nende erinevate meediumite kasutamine on sinu arsenalis ja lavastuse teenistuses enam-vähem võrdsed. Võib luua ju ka etenduse, kus näitleja ei olegi kõige olulisem asi sellest kõigest, mis seal on. Ta koosneb nii paljudest eri komponentidest. On oluline, et meie ei esita pildi loomisel pretensiooni nii tugevalt sellele, et sulle kui vaatajale midagi pähe istutada, meid huvitab rohkem see, mis pärast saab. Me tahame vaatajatelt saada teada, mis pildid neil tekivad ja need sümbioosid on kõige põnevamad," selgitas ta postdramaatilise teatri olemust.

NO99 uusim lavastus on Veiko Õunpuu käe all sündinud Bertolt Brechti "Ema Courage", mis on samuti vahendiks jutustada originaalist teisenenud alltekstiga lugu: "Me ei mõtle selle all niivõrd sõjast mängimisest, kuigi seal ongi ainult üks mantra: "sõda, sõda, sõda". Me tahame, et ta tekitaks rohkem neid mõtteid, et mis siis ikkagi teha ja kuidas ma olen elanud. Mis ühiskonnas me elame, et need koguaeg nii võimalikud on? Kas me oleme oma tundlikkuse kaotanud kõige ümbritseva suhtes või on seal veel midagi säilinud? Kui suure respektiga me suhtume oma ümbritsevasse, kui palju me paneme üldse tähele, mis ruumis me liigume ja elame? Ma mõtlen selle all rohkem näiteks neid momente, kuidas me iga päev räägime oma vahel. Kui palju on solvamist – kõik võivad rääkida imelisi näiteid sellest, kuidas sain vaevalt kodutrepilt välja ja juba solvamine algas. Mis maailma me siis iga päev loome? Võibolla me peaksimegi seda "Ema Courage´i" mängima veel tüütumalt, et see pidev mantra tekitaks teised assotsiatsioonid."

Näitlejaroll on tema sõnul vahendiks, mille kaudu saab neid väljendusi luua. "Meil on tugevalt oma positsioon seal sees. Sa võid luua teatavad aktsendid teised, kui autoril päriselt mõeldud on, sest on tahtmine läbi selle karakteri rõhutada midagi sellist, mida algtekstis ei ole. Need aktsendid on meelega nii pandud rõhutamaks ühte või teist asja," rääkis Vaarik. Isiklikku lähenemist rollile toetab näitleja vastuvõtlikkus välise suhtes. "See on see sama tundlikkuse aste – kui tundlik sa oled ümbritseva suhtes. Mulle tundub, et ma võiks olla veel märksa tundlikum, aga vahepeal sa väsid ära ja tahad olla kusagil paralleelmaailmas. Aga kui see tundlikkus ühiskonna suhtes on väga kõrge, siis seda kõike ei pea ka lavale tooma. Me ikkagi otsime välja ühised punktid, mis meid huvitavad ja loomulikult seda algatab ikkagi lavastaja," selgitas ta.

Tema energia laval tuleb sellest, et teemad teda niivõrd puudutavad. "Kui ta enam ei puuduta, siis tuleb lavastus maha võtta, seda pole ju mõtet tühjalt mängida. Tal ei ole rohkem väärtust kui see, mis me tahame sellega öelda. Kui see liigub ära ja tuleb teine temaatika, siis seda lavastust rohkem mängida ei saa," rääkis ta.

Vaariku jaoks on teatritöö NO99 ainuõige viis, kuidas teatrit teha: "Need tööd on minu jaoks provokatiivsed. See on kaks erinevat mõtlemist – kas teha lihtsalt teatrit või ühte konkreetset teatrit. Minul on see NO99 ja ega ma mingit muud ei tahagi vist teha. Teatrit peab tegema kõrgel temperatuuril, see on tohutult palju huvitavam kui leigetel kraadidel mängimine."

Toimetaja: Marit Valk/ Valner Valme



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: