90 raamatut 90 päevaga. E. L. James, "Viiskümmend halli varjundit" ({{commentsTotal}})

"50 halli varjundit" peaosalised Jamie Dornan ja Dakota Johnson Autor: PA Wire/Scanpix

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 2011.

See on juba 2010. aasta detsembris alanud Araabia Kevade jätkumise aasta, samuti Fukushima katastroofi, Wall Streeti okupeerimise, kosmosesüstikute pensionile saatmise, Lõuna-Sudaani iseseisvumise ja Osama bin Ladeni surma-aasta. Ühtlasi ületab 2011. aasta oktoobri lõpus Maa elanike arv seitsme miljardi piiri.

Eesti liitub 2011. aasta algul viimaks euroalaga. Koledatest sündmustest leiab aset Haapsalu lastekodupõleng.

Omamoodi jube sündmus on ka E. L. Jamesi "Viiekümne halli varjundi" ilmumine. Täpsemalt kisa selle teose ümber. Jajah, mõned näevad raamatut samas emantsipatsiooniliikumiste reas, mis algas 19. sajandi sufražettidega, aga säärane vaade on selgelt üle pakutud.

Kirjutas ju Erika Mitchell – nii kõlab E. L. Jamesi ametlik Briti riigialama nimi – oma teose lihtsalt tiinekate seas popi "Videviku"-sarja fännikirjandusena. Mitte, et fännikirjandust ei võiks teha – ka suured autorid on kirjutanud ja kirjutavad pastišše. Kas armastusest populaarse karakteri vastu või soovist elada veelkord läbi näiteks Sherlock Holmesi või Bilbo Bagginsi seiklusi ja sukelduda nende maailma.

"Viiekümne halli varjundi" puhul teeb autor midagi sarnast. Ta lihtsalt muudab veidi oma lemmikraamatu reegleid ning Stephenie Meyeri vampiirist saab E. L. Jamesil ärimees ja verejoomine asendub sadomasomängudega. Päris lõbus, eks? Ja tõesti, miks ka mitte.

Samas häirib teose asjatundmatus ja saamatus. Raamatu madambovary'likkust ei paranda ka Tiina Kanarbiku tõlge 2012. aastast.

Ometi on E. L. Jamesi raamatusari kahtlemata kultuurifenomen, mis iseloomustab 21. sajandi lääne ühiskonda: visklemist pideva igavuse ja üha enama lõbujanu vahel. Seda tõendavad ka kümned "Viiekümne halli varjundi" epigoonid, mis õige pea pärast E. L. Jamesi raamatu ilmumist asuvad uputama maailma lennujaamade raamatupoodide riiuleid. Kohutav! Ja samas naljakas.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.