Pille-Riin Purje teatrikommentaar: "Suluseisu" valge steriilsus võimendab sõnumit ({{commentsTotal}})

Teater Vanemuine
Teater Vanemuine "Suluseis" Autor/allikas: Maris Savik

November on olnud taas pöörane kuu, mil esietendusi toimub eesti teatrilavadel vähemalt ülepäeviti. Omal kombel oli nädalalõpp rootsimaine, kuna esietendus kaks suurprojekti jutti – laupäeval Vanemuises kuulus ABBA-muusikal "Mamma Mia!"; pühapäeval Draamateatris "Armunud Shakespeare", üks Shakespeare'i aasta suurejoonelisi lõppakorde, mis Rootsiga seostub lavastaja Georg Malviuse isiku kaudu.

Tõsi, Malvius on meil siin Eestis ammugi kodustatud. Mõlemad materjalid on publikule tuttavad filmidena ja lavastuste kassamenu ette garanteeritud. Totaalsele eriilmelisusele vaatamata leidub neis kahes ka midagi sarnast. Aga üldse mitte sellest ei tahtnud ma rääkida!

Hoopis menulavastustele eelnenud ülimalt minimalistlikust "Suluseisust“, mis esietendus reedel Vanemuise Sadamateatris. Rootsi nüüdisautori Kristian Hallbergi ülemöödunud aastal valminud näidendi tõi lavale Andres Noormets. Lühike, tihe, kontsentreeritud lavastus sisestab ebamugavaid küsimusi ja piinlikke äratundmisi, poeb nahavahele, tikub koju kaasa. Kuigi kõik näib selge, jätkub mõtlemisainet.

Peategelaseks viikingblond skandinaavia mees, rollinimega K, kelle hingeelu Margus Jaanovits avab variatsioonirikka ja plahvatusliku sisepingega, aga ikka väikse saali mõõtkavas. Mehe mõjuväljas viibib tema 6-aastane tütar Lee, kus Kärt Tammjärve rolli lapselikkus ja samas heidutav täiskasvanulikkus tuksleb vilka tundevärvi ja -närviga. Ning mehe Ema, kes püüab poega igas olukorras hoida ja mõista – tõsine rõõm on taas näha teatrilaval Leila Säälikut, kelle soojatooniline sarm lisab mängu oma saladuse ja üksilduse mõõtme.

Lee eelkoolis puhkevas intriigis kõnekad kaks kõrvalrolli mängib meeldivalt hinnanguvaba suhtega Maria Annus.

Loo sisse toob üllatava distantsimõõtme Sadamateatri saalis publiku sekka varjuv, aga tegelastega silmsidet hoidev H – Marika Barabanštšikova. Kes ta on? Kohtunikuvilega küsitleja, nähtamatu südametunnistus, üle- ja ärakuulaja, kes oleks nagu neutraalne, aga sekkub selgete seisukohtade, hoiatuste, prognoosidega.

See episood, mis mehega juhtub, võiks olla läbinisti anekdootlik, kui selle mõjul ei tuleks ilmsiks poliitkorrektsuse puhta valge suhkruvaaba alla nii hoolikalt ärapeidetud võõraviha, antirassistlike missiooniprojektidega kaetud sallimatus, psüühiline terror ja manipulatsioon lähisuhetes, patriotismi silmakirjalikkus... Ja mida kõike veel on vaadates hirmutavalt lihtne endas ära tunda, tõlkides Rootsi sujuvalt Eestiks.

Andres Noormetsa lavakujunduse valge steriilsus ja klaasjas vahesein võimendab sõnumit. Mõjus lavaviiv on lõpu eel aega seiskav portreefotode kokku-lahku-sulandumine (fotokunstnik Maris Savik). Ootamatu finaal, mis kõneleb vaikusest, haakub Noormetsa autori-kuuldemängude vaimulaadiga. Kristian Hallbergi teksti avastaski lavastaja kuuldemängu kujul meediafestivalil Prix Europa 2015.

Samuti astub „Suluseis“ dialoogi Andres Noormetsa „Othello“ lavastusega Vanemuises: stilistika on küll teine, sõnumi ajateravus ja hoiatuse maht aga sarnane.
Muusikali ning muusikalilaadsete toodete „süütuid, muretuid mänge“ osatab skalpellterava sarkasmi reipa sisselõikega „Suluseisu“ lõpulaul – puhas teraapia!

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Vikerraadio



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: