90 raamatut 90 päevaga. Meelis Friedenthal, "Mesilased" ({{commentsTotal}})

Meelis Friedenthal
Meelis Friedenthal Autor/allikas: Postimees/Scanpix

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 2012.

Puhkeb Reformierakonna rahastamisskandaal ehk Silvergate. Silver Meikar tunnistab üles, kuidas ta on kandnud erakonna arvele raha, mille päritolu ta ei tea. Ämmalt saadud raha saab hoopis uue tähenduse. Uueks ametiajaks valitakse tagasi nii Barack Obama kui Vladimir Putin. Üle maailma saab menukaks Lõuna-Korea pophitt "Gangnam Style", aga Põhja-Korea soovib endiselt saada tuumariigiks. Juuniks jõuab internetikasutus maailmas uue rekordini – kolmandik planeedi elanikkonnast kasutab internetti. Augustis toimuvad Londonis suveolümpiamängud. Euroopa maksab kinni Kreeka majanduskriisi.

Ilmub Meelis Friedenthali romaan "Mesilased". Ühelt poolt on justkui selge, mis toimub. Aastal 1696 tuleb Leideni ülikoooli tudeng Laurentsius õppima Tartu ülikooli. Aga see ei ole selline tore tudengiromaan, kus räägitakse õpiaastatest, uljastest seiklustest, õllejoomisest. Jah, tegelikult korra küll Laurentsius joob õlut, aga see ei maitse talle. Tegelikult talle ei maitse mitte miski. Iga toidu juures tunneb ta vastikut haisu ja maitset, kõik roiskub. Muidugi, toonane Tartu oli veidi teistsugune kui täna. Friedenthali loodav pilt on porine, ligane, külm, rõske, on nälg, haigused.

Ja see mädanemine toimub ka peategelane Laurentsiuse sees. Peategelane on melanhoolne. Kuna tegevus toimub 17. sajandil, oli melanhoolial veidi teine tähendus. See pole lihtsalt mingi kaunis-nukker tundehetk. Raamatu järelsõnas kirjutab Friedenthal selle lahti:

"Antiigis ja keskajal ei olnud see tunne aga veel romantiline, vaid tegemist oli tuimuse ja nüridusega, mille leiab seitsme patu nimekirjast." Tõepoolest, Laurentsius tajub endas justkui mingit pattu, ka teistele inimestele, kellega ta kokku puutub, näib ta kahtlane. Lõpuks lähevad asjad juba nii halvaks, et Laurentsius hakkab nägema ilmutusi, neide ja meekarva valgust, see on toonasele mudasele ja kiratsevale Tartule täielikuks vastandiks.

Tollal usuti kurja silma, nõidumist. Ja kuna Laurentsius on nagu käsn, kes imeb endasse toonast ühiskonda ja mõttemaailma, uskumusi, hakkab ta endas kahtlema, kas ta pole mitte nõid, sest midagi imelikku toimub temaga. Tänapäeval läheks see inimene arstile, sel ajal tekkis nõiduse kahtlus. Kuigi kas ikka on tänapäeval teistmoodi? Freidenthal räägib küll 17. sajandist, siiski meenuvad ka tänased nõiajahtid. Olgu selleks siis Ärma talu rahastamine või Tombergi vallandamine.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: