90 raamatut 90 päevaga. Meelis Friedenthal, "Mesilased" ({{commentsTotal}})

Meelis Friedenthal Autor: Postimees/Scanpix

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 2012.

Puhkeb Reformierakonna rahastamisskandaal ehk Silvergate. Silver Meikar tunnistab üles, kuidas ta on kandnud erakonna arvele raha, mille päritolu ta ei tea. Ämmalt saadud raha saab hoopis uue tähenduse. Uueks ametiajaks valitakse tagasi nii Barack Obama kui Vladimir Putin. Üle maailma saab menukaks Lõuna-Korea pophitt "Gangnam Style", aga Põhja-Korea soovib endiselt saada tuumariigiks. Juuniks jõuab internetikasutus maailmas uue rekordini – kolmandik planeedi elanikkonnast kasutab internetti. Augustis toimuvad Londonis suveolümpiamängud. Euroopa maksab kinni Kreeka majanduskriisi.

Ilmub Meelis Friedenthali romaan "Mesilased". Ühelt poolt on justkui selge, mis toimub. Aastal 1696 tuleb Leideni ülikoooli tudeng Laurentsius õppima Tartu ülikooli. Aga see ei ole selline tore tudengiromaan, kus räägitakse õpiaastatest, uljastest seiklustest, õllejoomisest. Jah, tegelikult korra küll Laurentsius joob õlut, aga see ei maitse talle. Tegelikult talle ei maitse mitte miski. Iga toidu juures tunneb ta vastikut haisu ja maitset, kõik roiskub. Muidugi, toonane Tartu oli veidi teistsugune kui täna. Friedenthali loodav pilt on porine, ligane, külm, rõske, on nälg, haigused.

Ja see mädanemine toimub ka peategelane Laurentsiuse sees. Peategelane on melanhoolne. Kuna tegevus toimub 17. sajandil, oli melanhoolial veidi teine tähendus. See pole lihtsalt mingi kaunis-nukker tundehetk. Raamatu järelsõnas kirjutab Friedenthal selle lahti:

"Antiigis ja keskajal ei olnud see tunne aga veel romantiline, vaid tegemist oli tuimuse ja nüridusega, mille leiab seitsme patu nimekirjast." Tõepoolest, Laurentsius tajub endas justkui mingit pattu, ka teistele inimestele, kellega ta kokku puutub, näib ta kahtlane. Lõpuks lähevad asjad juba nii halvaks, et Laurentsius hakkab nägema ilmutusi, neide ja meekarva valgust, see on toonasele mudasele ja kiratsevale Tartule täielikuks vastandiks.

Tollal usuti kurja silma, nõidumist. Ja kuna Laurentsius on nagu käsn, kes imeb endasse toonast ühiskonda ja mõttemaailma, uskumusi, hakkab ta endas kahtlema, kas ta pole mitte nõid, sest midagi imelikku toimub temaga. Tänapäeval läheks see inimene arstile, sel ajal tekkis nõiduse kahtlus. Kuigi kas ikka on tänapäeval teistmoodi? Freidenthal räägib küll 17. sajandist, siiski meenuvad ka tänased nõiajahtid. Olgu selleks siis Ärma talu rahastamine või Tombergi vallandamine.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.