Kunstiaustajad asusid otsima paarisadat Konrad Mäe kadunud teost ({{commentsTotal}})

"Pealtnägija" uuris, miks on hulk Eesti kunstiaustajaid võtnud ette hoomamatu ülesande, et leida üles ligi pooled Konrad Mägi tööd, mille asukohast ning väljanägemisest ei ole praegusel hetkel aimugi - teada on vaid see, et need tööd on olemas.

Konrad Mägi on kõige kuulsam ja kallim eesti maaliklassik, kes tegi elu jooksul 400 maali. Täna on neist teada vaid umbes 200 asukoht. Kui eeldada, et sõdade ja kataklüsmide käigus hävis ka pool ülejäänust, on ikka kusagil sadakond üliväärtuslikku maali. „Pealtnägija“ tegi koos järgmisel sügisel kavandatava suurnäituse korraldajatega üleskutse, et kadunud teoste jälgedest teada anda. Üks korraldajatest ütles, et see on nagu natside aarderongi otsimine Poolas, ainult et praegusel juhul on kindlalt teada, et see varandus on olemas.

Kunstniku kadunud teosed asuvad otsima kunstiühingu Pallas esimees Enn Lillemets, dramaturg Eero Epner, staažikas kunstiõpetaja Heldur Viires, ettevõtjast kollektsionäär Enn Kunila ja kuraator Liis Pählapuu

Üldsus tunneb Eero Epnerit teater NO99 dramaturgina. Vähem teatakse, et ta õppis kunstiajalugu, töötas galeriis ning viimased kümmekond aastat teeb koostööd Enn Kunilaga. Muuhulgas Kaubamaja ja Liviko aktsionärina oma varanduse teeninud Kunila on üks suurimaid erakollektsionääre Eestis. Kogu täpset suurust – ja veel vähem hinda – 25 aastat kollektsioneerimisega tegelenud Kunila avaldada ei soovi, aga sinna kuulub sadu töid. Kunila eriline lemmik on just Konrad Mägi. Juba 10-aastasena emaga Kadrioru muuseumi külastades tabas teda Mäe maali ees justkui ilmutus. Hetkel on Kunila kogus 16 Mägi tööd, seal hulgas teadaolevalt ka kõige esimene maal.

Kunila on tähelepanuväärne just selle poolest, et ei peida oma kogu, vaid püüab meie klassikuid tutvustada nii kodus kui välismaal. Lähiriikide järel toimus 2015 näitus Roomas, mille kuraator oli Eero Epner. Hea vastuvõtt ajendas ette võtma veel suuremalt. Järgmise aasta oktoobris korraldavad Eesti Kunstimuuseum ja meie saatkond Itaalias Roomas, Galleria Nazionale d'Arte Modernas, Konrad Mägi isiknäituse 60 tööga, mille hulgas ka šedöövrid Kunila kogust, kes tõdes, et tema ülesandeks ongi tegeleda sellega, et Konrad Mäge rohkem teataks. „Ma tahan leida rohkem inimesi, kes saaksid samasuguse elamuse nagu mina sain lapsepõlves.“

Tegu on kõige olulisema Konrad Mägi näitusega välismaal, mille tõttu kirjutab kuraator Epner ka Mägi uut elulooraamatut. Selle käigus põrkas ta müsteeriumi otsa – ligi pool suurkuju loomingust on kadunud. Mägi maalide koguarvuks fikseeriti pärast surma 400, kuid kunstiteadlased teavad täna vaid umbes 200 asukohta. „Kui me vaatasime, et kuivõrd palju Mägi töid tegelikult on kadunud, kuid mis võivad ometi mõjutada mitte ainult Eesti kunstiajaloo ümberkirjutust, vaid ka laiemalt seda, mida me üldse teame oma minevikust, siis tundus, et äkki tasub otsida neid,“ ütles Epner ja nentis, et äkki tuleb vähemalt ükski maal välja.

KUMU keldrikorruse spetsiaalses hoidlas asub maailma suurim Mägi kollektsioon, kus üks teos on kuulsam kui teine. Kuraator Liis Pählapuu üks täpsem uurimisvaldkond on just Eesti kunsti hävimis- ja kadumislood, millest ilmus tänavu ka raamat. Kõige rohkem hävis kunsti teise maailmasõja ajal. Näiteks 1941. aasta juulis olid suured pommitamised Tartus, kus haritlaste kodus hävis hinnanguliselt 2500 teost ja eeldada võib, et nende seas läks tuhaks ka mitu Konrad Mäge, aga millised täpselt, ei ole teada. Samuti, kui Punaarmee kolm aastat hiljem naasis, hävis märtsipommitamise käigus Tallinna kunstimuuseumis üle 500 maali, seal hulgas taas mõned Mägi teosed. Hoolimata hävitus- ja kadumislugudest oletatakse, et kusagil on peidus hinnanguliselt sadakond tööd ehk veerand Eesti ajaloo olulisima maalikunstniku loomingust.

Eero Epner selgitas, et kõige raskem teoste otsimise juures on see, et tegelikult ei ole teada, millised need teosed olla võiksid ja kus need asuvad. „Mägi müüs oma töid ka Venemaal, ühel hetkel ta olevat saatnud 100 tööd Moskvasse, aga need olid tollis kinni jäänud, samuti viidi tema töid Ameerikasse,“ ütles Epner ja lisas, et ka Norras müüs Mägi omatöid, ilmselt isegi Pariisis. „Me ei tea, mida me otsime, aga me teame, et midagi on leida."

Kunstiühingu Pallas esimehena on Enn Lillemets formaalselt Konrad Mägi ametipärija. Lillemets läidab Mägi surmaastapäeval haual küünla ja korrastab aeg-ajalt kalmu. Ta on kirglik kunstniku fänn. "Ma tahaks nendele toredatele omanikele rõhutada, kellel need teosed olemas on, et see ei ole mitte rahaline varandus, vaid see on hindamatu Eesti kunsti, kultuuriloo ja üldse meie rahva seisukohast," ütles Lillemets ja tõdes lootusrikkalt, et need inimesed võiksid enda teoseid avalikult näidata.

Eesti Kunstimuuseumi poolt on lubadus, et kui inimene tahab teada anda enda valduses olevast Mägi maalist või kui ta soovib saada ekspertiisi, kas on ikka Mägi, siis muuseum teeb ekspertiisi tasuta. Kontaktisik on Liis Pählapuu: liis.pahlapuu@ekm.ee.

Kui inimene soovib lasta töö restaureerida ja kasutada selle jaoks Kunila lubadust restaureerimine kinni maksta, võib võtta ühendust Eero Epneriga: epnereero@gmail.com.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Pealtnägija"



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.