Tõnu Karjatse filmikomm. Mitteagressiivse ulmekino vajalikkusest ({{commentsTotal}})

"Saabumine" ("Arrival") Autor/allikas: Kaader filmist

Üks asi, mis on alati jäänud painama pärast Steven Spielbergi edukat ulmefilmi "Kolmanda astme lähikontaktid" (Close Encounters of The Third Kind. 1977), on olnud see, mis saab edasi pärast seda, kui filmi peategelane astub tulnukate laeva. Kanada režissöör Denis Villeneuve oma uues, äsja kinodesse jõudnud filmis "Saabumine" (Arrival, 2016) sellest räägibki.

Villeneuve'i "Saabumine" tegeleb sama probleemiga, millega on ulmekirjanikud ja filmid maadelnud žanri algusaegadest peale (kui selleks lugeda Herbert George Wellsi "Maailmade sõda" (The War of the Worlds. 1898)), ehk siis sellega, milline võib olla inimkonna esimene kokkupuude teistsuguse tsivilisatsiooniga. Teiste tsivilisatsioonide ja maailmavastuvõtmisviiside teema on seotud maadeavastuste ning õhtumaise judeokristliku kultuuriruumi ekspansiivse laienemisega. Selle temaatika käsitlemise juures on olnud omakorda lahutamatu kirjanike, filmitegijate püüd sellest ekspansioonist distantseeruda, vaadata seda protsessi ja ennast kõrvalt.

Kandvaks teljeks on tsivilisatsioonide kohtumisel jäänud siiski antagonism - vastandus, konflikt ja kokkupõrge, mille pinnalt on jällegi hea esile tõsta iseennast – valge mehe jõudu ja võimekust. Läänemaise kultuuri vallutuslikud ambitsioonid on ulmefilmides varjatud kujul, rünnaku asemel tegeletakse Maa elanike kaitsega, lähtudes Wellsi kontseptsioonist, kus kurjad marslased Maad hävitavad. Wellsi "Maailmade sõda" polnud aga muud kui parabool Vana Maailma kohta, mis eksootilisi ja kaugeid riike, maid ning rahvaid koloniseeris. Spielbergi "Kolmanda astme lähikontaktid" oli juba katse sellest, Hollywoodis üleekspluateeritud ideoloogiast edasi astuda, ta kajastas inimkonna ootust ja lootust parema tuleviku järele ning film lõpes "uau, nad tulidki!" efektiga.

Pärast Spielbergi on aga sõjakus ulmefilmidesse kahjuks naasnud. Villeneuve'i "Saabumine" läheneb probleemile aga üldse mitte agressiivselt – film räägib keeleteadlasest, üksikust naisest Louise Banksist (Amy Adams), keda sõjavägi värbab tõlkima Maale jõudnud tulnukaid. Kummalisi pikliku pähklikoore moodi aluseid on üle maailma tosinas paigas, Louise koos füüsiku Ianiga (Jeremy Renner) püüab lahti kodifitseerida Ühendriikides maabunud laeva asukate sõnumeid. Peaaegu võimatut ülesannet hakkab aga segama kärsitute maalaste sõjakus. Sellele vaatamata õnnestub Louise'il dekodifitseerida kalmaare meenutavate tulnukate keel ja märgisüsteem, kusjuures muutub ka ta enda mõtlemine ja maailmatunnetus.

USA ulmekirjaniku ja arvutiteadlase Ted Chiangi auhinnatud novellil põhinev "Saabumine" tõstab konfliktide lahendamise ja ennetamise võtmelisse positsiooni keele ning suhtlemise. Keel võib olla nii relvaks kui tööriistaks, see, kuidas seda kasutatakse, sõltub kavatsustest. Filmi peamine konflikt on inimese, Maa elaniku enda sees – headuse kõrval on ka kurjust, mis võib igasuguse lootuse ja kõik saavutatu hetkega kustutada, kuid Villeneuve ja Chiang siiski usuvad inimesse.

Villeneuve'i "Saabumine" on märgiliselt pöördelise tähendusega – filmi kangelane on naine, kes päästab maailma keeleteaduse ehk siis humanitaarteaduste abil, mitte aga üleloomulike võimetega või kõikumatu füüsisega mees, kelle relvaks on sõjatehnika; samuti päästab maailma mitte ühine sõjategevus, vaid sellest loobumine. Muutunud on ka tulnukate kujutamine. Nad pole enam lendaval taldrikul üle Maa katastroofi külvavad koletised, vaid eluvormid meile arusaamatu kehalisuse ja keelega.

Enamgi veel, Villeneuve astub kõrvale seniste Hollywoodi ulmefilmide kontseptsioonist ja ehitab filmi pinge üles teadlaste ponnistustele leida tulnukatega ühist keelt. Pealegi näeb juba algmaterjal, Chiangi novell ette veelgi eksperimentaalsema sammu – rikkuda loo lineaarsust. Keel, mida Louise ja Ian deshifreerida püüavad, põhinebki ajakäsitlusel, kus kõik toimub korraga, see on hieroglüüfilise lähenemisviisi edasiarendus, lingvistiline kosmoloogia, mida on üpris raske reavaatajale maha müüa. Villeneuve suudab aga sõnumi kohale viia ja sealjuures isegi liigutada vaatajat. "Saabumine" on emotsionaalne ja ka intellektuaalne põnevik, millel ka rikkalik ühendav poliitiline potentsiaal. Seda filmi on just praegu ülimalt vaja – superkangelaste tüdimusest on juba aastaid räägitud, peataolek maailmapoliitikas on hullem kui varem ja julgeolek on muutunud teemaks number üks.

"Saabumine" osutab sümboolselt ka jõuvahekordadele – ta toob välja need riigid, kellest maailmarahu oleneb. Võtmepositsioonil pole mitte niivõrd Venemaa ega Ameerika Ühgendriigid, vaid Hiina ja sel on märgiline tähendus, sest ka "Saabumise" tulnukate märgisüsteemis keskel kohal olev ring yin-yang'i kontseptsioonis viitab vastandlike jõudude rahuliku kooseksisteerimise võimalikkusele. Seda rahu on meile aga väga vaja.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio



Vince Staples lõkke ääres uues videos.Vince Staples lõkke ääres uues videos.
Päeva video: Vince Staples - "Rain Come Down"

Täna ilmus räppar Vince Staples´i uus album "Big Fish Theory" ning juba varem, koostöös Ty Dolla $ign´iga avaldatud lugu "Rain Come Down" sai värske video.

Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.