90 raamatut 90 päevaga. Andrei Ivanov, "Bizarre" ({{commentsTotal}})

Andrei Ivanov Autor: Wikipedia/Ave Maria Mõistlik

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 2014.

Kuigi Venemaal Sotšis toimuvad taliolümpiamängud, on see Ukraina aasta. Kiievis, Maidanil hukkub üle saja inimese. Veebruaris tagandab Ukraina ülemraada president Viktor Janukovõtši, kes põgeneb Venemaale. Algab Krimmi kriis. Krimmi ilmuvad eraldusmärkideta Venemaa sõjaväe varustuses relvastatud üksused ja hõivavad tähtsamad ametiasutused ning piiravad ümber Ukraina sõjaväebaasid. Malaysia Airlinesi lennuk 239 reisijaga kaob India ookeani piirkonnas jäljetult. Ja veel üks katastroof Malaisia lennukiga. Juulis tulistatakse Ukrainas Donetski oblastis maa-õhk-tüüpi raketiga alla Malaysia Airlinesi lennuk, kus hukkuvad kõik 298 reisijat. Paavstid Johannes XXIII ja Johannes Paulus II kuulutatakse pühakuteks. Šotimaal toimub iseseisvusreferendum, jätkatakse siiski Suurbritannia koosseisus.

Eesti keeles ilmub Andrei Ivanovi romaan "Bizarre". Tõlkes tähendab bizarre veider, imelik, kentsakas. Ja seda on nii Ivanovi see raamat kui ka paljud teised, ja imelikud on lood ka Ivanovi positsiooniga eesti kirjanduses. Kas see on eesti kirjandus või ei ole? Eesti kirjanik peaks kirjutama kas eesti keeles või olema eestlane, Ivanov pole kumbagi. Samas ta elab Eestis ja ka kirjutab Eestist. Fantaseerime hetkeks. Ütleme, et kui me võtame näiteks Tõnu Õnnepalu "Piiririigi" ja Andrei Ivanovi "Bizarre'i" ja kujutame ette, et nad mõlemad on eesti keeles oma raamatud kirjutanud, siis kumb tekst tundub meile rohkem eesti kirjandus? Nojah, siin jääb üles muidugi küsimus, mis asi see eesti kirjandus üldse on.

On selge, et Ivanov on võõras, ja see on teema, millega Ivanov läbivalt oma raamatutes tegeleb. Tema tegelased on justkui kõik pagulased. Seda kas siis otse või tunnetuslikult. See võõra-tunne on tal näiteks romaanis "Hanumani teekond Lollandile", kus ta liigub ringi Taanis ja ka näiteks raamatus "Peotäis põrmu", kus peategelane on Skandinaaviast tagasi tulnud Tallinna elama, pagulase tunne endiselt sees. Ta ei tunne end koduselt ka Venemaal. Selline korralik ei lind ega loom. Ka ta suhe kohalikku eesti venelaskonda on pehmelt öeldes kriitiline. Ja ta pole ka eurooplane, kaasas lohiseb mingi sovietihõng nagu jala külge seotud õllepurk.

Ja võibolla siin peitubki üks põhjus, miks ta nii kuradi hästi kirjutab. Ja kuidas ta suudab ka Eestist nii kirjutada, et see prantslast huvitab? Ja miks meie, eestlased seda ise ei suuda? Ivanov ei vali pooli, ei hakka oma ajalugu lahti seletama, rääkima, kuidas asjad tegelikult on, et holokausti kõrval on ka eestlaste kannatused. Ivanov on sellest sunnist vaba. Aga mitte selles mõttes vaba, nagu jookseks õhukeses kleidis naine üle viljapõllu, vaid vaba asotsiaalses mõttes, ja selle pilguga vaatab ta meie aega, Euroopat, Venemaad, Eestit, ja kui minna suureliseks, aga venelase puhul võib: inimhinge. 

 

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.