Hinnalised muusikainstrumendid jõudsid Eesti muusikute kätesse ({{commentsTotal}})

Aasta tagasi asutatud Eesti Pillifond esitles 5. detsembril kuut haruldast instrumenti, mis tänu erinevate asutuste ja investorite koostööle on jõudnud Eestisse. Pillide koguväärtus on 800 000 eurot. Pille hakkavad rentima eesti muusikud, kes valitakse välja konkursi korras.

Maailmas on vaid ligi 7000 ajaloolist sertifitseeritud keelpilli, mille hinnad võivad ulatuda miljonitesse. Eesti Pillifond asutati eesmärgiga leida eesti ettevõtjaid, kes oleksid nõus investeerima haruldastesse instrumentidesse ning panustama seeläbi eesti keelpillimuusika arengusse ja rahvusvahelisse läbilöögivõimesse.

Eesti Pillifondi juhatuse liige Marje Lohuaru tõdes "Aktuaalses kaameras," et teda rõõmustab kõige enam just see, milline valmisolek on eesti ettevõtjatel kodumaist süvakultuuri toetada. "Pillifond ka pisut universaalsema sõnumiga, viies mõtted kultuurisponsorlusele."

Täna tutvustati esimesi, itaalia, prantsuse ja inglise meistrite poolt 17. ja 18. sajandil valminud hinnalisi instrumente, mis jõudsid eesti muusikute käsutusse. Eesti tunnustatud noored muusikud, kel täna esimestena avanes võimalus hinnalistel pillidel mängida, olid neist üksmeelselt vaimustatud. Vioolamängija Merike Heidelberg nentis, et tema kasutada olnud pill läks äärmiselt kergesti särama. "Ma olen harjunud, et kui nii head pilli ei ole, siis peab suhteliselt palju tööd tegema ja vaeva nägema, et pill kõlaks," ütles ta ja lisas, et selle pilliga oli lust mängida ning avastamisrõõmu on veel palju.

Samuti kinnitas viiuldaja Hans Christian Aavik, et pillid kuuletud erakordselt hästi ning neid on väga mugav mängida. "Ma arvan, et nendele pillidele sobib ükskõik misssugune repertuaar, kuna see pill ise kõlab nii hästi, siis see töötab iga teosega." Ka Gloria Ilves ei olnud kiitvate sõnadega kade. "Viiul kuulab mind, mina kuulan teda ja see omavaheline ühendus on väga soe."

Kes hinnalistel pillidel mängima hakkab, selgub Eesti Pillifondi poolt korraldatud konkursi järel. Kandideerimissoovid tuleb esitada aasta lõpuks pillifondi kodulehel.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: