Arhitektuurikommentaar. Milline on Tallinna merelinna visioon? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Hea lugeja, mis Sulle kangastub, kui kujutaksid end hetkeks mõnda teise põhjala linna, Stockholmi, Kopenhagenisse või Helsinkisse? Üsna kindel, et nende linnade puhul on esimeste ja olulisimate märksõnade seas meri, on need ju iidsed merelinnad – nagu Tallinngi. Kuid mis kangastub, kui mõtled hetkeks Tallinna ja mere suhte peale? D-terminal, Pirita kergliiklusmagistraal ja rand. Mis veel...?

Tallinlased pole merest ära lõigatud mitte üksnes ruumiliselt, vaid ka mõttes. Aastakümned on meid praeguse olukorraga nii ära harjutanud, et peame tühermaad ja raskesti läbipääsetavat tööstusmaastikku linna ja mere vahel normaalseks. Mere äärde linlased kuigi tihti ei sattu – ja mida seal niiväga tehagi oleks? Meri on Tallinna peatänavast ja rahvarohkeimast piirkonnast mõnesaja meetri kaugusel, kuid mererikkus pole linnas tajutav. Aga kas see peaks ja tohiks nii olla? Tallinna rannariba on lausa hoomamatult pikk, tervelt 46 kilomeetrit. Tallinnas on mereranda on sama palju, kui maanteed Tallinnast Kosele!

Võib ju küsida, miks rääkida Tallinna kui merelinna visioonist! Sadama piirkonnas vehivad kraanad, vanu maju langeb nagu loogu. Peagi asutakse ehitama Reidi tänavat. Töö ju käib ja mereäär justkui areneb, aga mida ehitatakse? Kas ühendust merega või müüri linna ja mere vahele, kui soovime Tallinna, mis on merelinn, mitte kivilinn, peame küsima!

Harjumuse jõud on suur ja selle murdmiseks vajame julgeid visioone. Kui Tallinna mereäärne poleks harjumuspärane tööstusmaastik või kõnnumaa? Kui seal oleks hoopis promenaadid, kohvikud, sportimise võimalused, piknikuplatsid ning palju inimesi? Jah, meil on suvi lühike, talv on külm ja tuul kibe aastaringi. Teiste linnade praktika näitab, et atraktiivne mereäär on aktiivses kasutuses ja inimesi täis mitte ainult palavvöötme linnades vaid ka meiega sarnases kliimas paiknevates Kopenhaagenis, Stockholmis ja Helsingis.

Kui meilgi oleks rannaäärne hästi läbi mõeldud ja disainitud, kui seal oleks midagi teha, meelitaks see nii kohalikku kui ka külalist. Inimesed tulevad sinna, kus on hea linnaruum, mitte vastupidi ja muutus ruumi kvaliteedis tooks kaasa ka muutuse inimeste mõtetes ja hoiakutes. Märkame ja hindame ruumi enda ümber eelkõige siis, kui see pakub utilitaarsest läbi vuhisemise võimalusest enamat.

Spetsialistid ja entusiastid on linna avamisest merele rääkinud aastaid. Pea kümme aastat tagasi kinnitas Tallinna volikogu merele avamise kava. Täna kehtib aga endiselt veelgi varajasem kesklinna mereäärse ala üldplaneering ja rida detailplaneeringuid ning muid visioone erinevatele mereäärsetele maalappidele. Kõigist nendest moodustab justkui kirju lapitekk, kus iga tükk räägib veidi oma lugu ja kui küsida kuidas, mismoodi Tallinn ikkagi merelinnaks muuta, ja kas linn on viimase kümne aastaga merele enam avatud? Siis jah...

Kuid jätame mineviku. Õnneks ei pea me Tallinna kui merelinna visioonist rääkides enam piirduma vaid õhu võngutamisega. Head näited on innustanud Tallinnat panustama linnaruumi kvaliteeti ja alustanud on mereääre visiooni koostamist. Ja seekord mitte kabinetivaikuses vaid koos laiema ringi spetsialistide, huvigruppide ja linnlaste kaasamisega. Avalöök antakse sellel teisipäeval Kultuurikatlas. Tallinna merelinna ruumiline visioon saab loodetavasti olema üks olulisemaid samme selles suunas, et need 46 kilomeetrit rannajoont oleksid iga aastaga enam ja enam elanike meelel, keelel ja kasutuses, sest me väärime linnaruumi, mis pole liftišaht!

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.