Arhitektuurikommentaar. Milline on Tallinna merelinna visioon? ({{commentsTotal}})

Autor: Siim Lõvi /ERR

Hea lugeja, mis Sulle kangastub, kui kujutaksid end hetkeks mõnda teise põhjala linna, Stockholmi, Kopenhagenisse või Helsinkisse? Üsna kindel, et nende linnade puhul on esimeste ja olulisimate märksõnade seas meri, on need ju iidsed merelinnad – nagu Tallinngi. Kuid mis kangastub, kui mõtled hetkeks Tallinna ja mere suhte peale? D-terminal, Pirita kergliiklusmagistraal ja rand. Mis veel...?

Tallinlased pole merest ära lõigatud mitte üksnes ruumiliselt, vaid ka mõttes. Aastakümned on meid praeguse olukorraga nii ära harjutanud, et peame tühermaad ja raskesti läbipääsetavat tööstusmaastikku linna ja mere vahel normaalseks. Mere äärde linlased kuigi tihti ei sattu – ja mida seal niiväga tehagi oleks? Meri on Tallinna peatänavast ja rahvarohkeimast piirkonnast mõnesaja meetri kaugusel, kuid mererikkus pole linnas tajutav. Aga kas see peaks ja tohiks nii olla? Tallinna rannariba on lausa hoomamatult pikk, tervelt 46 kilomeetrit. Tallinnas on mereranda on sama palju, kui maanteed Tallinnast Kosele!

Võib ju küsida, miks rääkida Tallinna kui merelinna visioonist! Sadama piirkonnas vehivad kraanad, vanu maju langeb nagu loogu. Peagi asutakse ehitama Reidi tänavat. Töö ju käib ja mereäär justkui areneb, aga mida ehitatakse? Kas ühendust merega või müüri linna ja mere vahele, kui soovime Tallinna, mis on merelinn, mitte kivilinn, peame küsima!

Harjumuse jõud on suur ja selle murdmiseks vajame julgeid visioone. Kui Tallinna mereäärne poleks harjumuspärane tööstusmaastik või kõnnumaa? Kui seal oleks hoopis promenaadid, kohvikud, sportimise võimalused, piknikuplatsid ning palju inimesi? Jah, meil on suvi lühike, talv on külm ja tuul kibe aastaringi. Teiste linnade praktika näitab, et atraktiivne mereäär on aktiivses kasutuses ja inimesi täis mitte ainult palavvöötme linnades vaid ka meiega sarnases kliimas paiknevates Kopenhaagenis, Stockholmis ja Helsingis.

Kui meilgi oleks rannaäärne hästi läbi mõeldud ja disainitud, kui seal oleks midagi teha, meelitaks see nii kohalikku kui ka külalist. Inimesed tulevad sinna, kus on hea linnaruum, mitte vastupidi ja muutus ruumi kvaliteedis tooks kaasa ka muutuse inimeste mõtetes ja hoiakutes. Märkame ja hindame ruumi enda ümber eelkõige siis, kui see pakub utilitaarsest läbi vuhisemise võimalusest enamat.

Spetsialistid ja entusiastid on linna avamisest merele rääkinud aastaid. Pea kümme aastat tagasi kinnitas Tallinna volikogu merele avamise kava. Täna kehtib aga endiselt veelgi varajasem kesklinna mereäärse ala üldplaneering ja rida detailplaneeringuid ning muid visioone erinevatele mereäärsetele maalappidele. Kõigist nendest moodustab justkui kirju lapitekk, kus iga tükk räägib veidi oma lugu ja kui küsida kuidas, mismoodi Tallinn ikkagi merelinnaks muuta, ja kas linn on viimase kümne aastaga merele enam avatud? Siis jah...

Kuid jätame mineviku. Õnneks ei pea me Tallinna kui merelinna visioonist rääkides enam piirduma vaid õhu võngutamisega. Head näited on innustanud Tallinnat panustama linnaruumi kvaliteeti ja alustanud on mereääre visiooni koostamist. Ja seekord mitte kabinetivaikuses vaid koos laiema ringi spetsialistide, huvigruppide ja linnlaste kaasamisega. Avalöök antakse sellel teisipäeval Kultuurikatlas. Tallinna merelinna ruumiline visioon saab loodetavasti olema üks olulisemaid samme selles suunas, et need 46 kilomeetrit rannajoont oleksid iga aastaga enam ja enam elanike meelel, keelel ja kasutuses, sest me väärime linnaruumi, mis pole liftišaht!

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Reelika Alunurm: noor teadlane on sunnitud olema administraator

„Plekktrummi” saatekülaline oli Tartu üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm, kellega vesteldi Tartu Ülikooli rektori valimistest, ülikooli tähendusest ühiskonnas ning sellest, mida tähendab õppimine tänastele üliõpilastele.

Urmas Vadi küsib Vabal Laval, kas teistest inimestest on võimalik aru saada

Vaba Lava teatrikeskuses esietendub 18. aprillil kuraatoriprogrammi IN I OUT kuues lavastus "Furby tagasitulek".

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.