Arhitektuurikommentaar. Milline on Tallinna merelinna visioon? ({{commentsTotal}})

Autor: Siim Lõvi /ERR

Hea lugeja, mis Sulle kangastub, kui kujutaksid end hetkeks mõnda teise põhjala linna, Stockholmi, Kopenhagenisse või Helsinkisse? Üsna kindel, et nende linnade puhul on esimeste ja olulisimate märksõnade seas meri, on need ju iidsed merelinnad – nagu Tallinngi. Kuid mis kangastub, kui mõtled hetkeks Tallinna ja mere suhte peale? D-terminal, Pirita kergliiklusmagistraal ja rand. Mis veel...?

Tallinlased pole merest ära lõigatud mitte üksnes ruumiliselt, vaid ka mõttes. Aastakümned on meid praeguse olukorraga nii ära harjutanud, et peame tühermaad ja raskesti läbipääsetavat tööstusmaastikku linna ja mere vahel normaalseks. Mere äärde linlased kuigi tihti ei sattu – ja mida seal niiväga tehagi oleks? Meri on Tallinna peatänavast ja rahvarohkeimast piirkonnast mõnesaja meetri kaugusel, kuid mererikkus pole linnas tajutav. Aga kas see peaks ja tohiks nii olla? Tallinna rannariba on lausa hoomamatult pikk, tervelt 46 kilomeetrit. Tallinnas on mereranda on sama palju, kui maanteed Tallinnast Kosele!

Võib ju küsida, miks rääkida Tallinna kui merelinna visioonist! Sadama piirkonnas vehivad kraanad, vanu maju langeb nagu loogu. Peagi asutakse ehitama Reidi tänavat. Töö ju käib ja mereäär justkui areneb, aga mida ehitatakse? Kas ühendust merega või müüri linna ja mere vahele, kui soovime Tallinna, mis on merelinn, mitte kivilinn, peame küsima!

Harjumuse jõud on suur ja selle murdmiseks vajame julgeid visioone. Kui Tallinna mereäärne poleks harjumuspärane tööstusmaastik või kõnnumaa? Kui seal oleks hoopis promenaadid, kohvikud, sportimise võimalused, piknikuplatsid ning palju inimesi? Jah, meil on suvi lühike, talv on külm ja tuul kibe aastaringi. Teiste linnade praktika näitab, et atraktiivne mereäär on aktiivses kasutuses ja inimesi täis mitte ainult palavvöötme linnades vaid ka meiega sarnases kliimas paiknevates Kopenhaagenis, Stockholmis ja Helsingis.

Kui meilgi oleks rannaäärne hästi läbi mõeldud ja disainitud, kui seal oleks midagi teha, meelitaks see nii kohalikku kui ka külalist. Inimesed tulevad sinna, kus on hea linnaruum, mitte vastupidi ja muutus ruumi kvaliteedis tooks kaasa ka muutuse inimeste mõtetes ja hoiakutes. Märkame ja hindame ruumi enda ümber eelkõige siis, kui see pakub utilitaarsest läbi vuhisemise võimalusest enamat.

Spetsialistid ja entusiastid on linna avamisest merele rääkinud aastaid. Pea kümme aastat tagasi kinnitas Tallinna volikogu merele avamise kava. Täna kehtib aga endiselt veelgi varajasem kesklinna mereäärse ala üldplaneering ja rida detailplaneeringuid ning muid visioone erinevatele mereäärsetele maalappidele. Kõigist nendest moodustab justkui kirju lapitekk, kus iga tükk räägib veidi oma lugu ja kui küsida kuidas, mismoodi Tallinn ikkagi merelinnaks muuta, ja kas linn on viimase kümne aastaga merele enam avatud? Siis jah...

Kuid jätame mineviku. Õnneks ei pea me Tallinna kui merelinna visioonist rääkides enam piirduma vaid õhu võngutamisega. Head näited on innustanud Tallinnat panustama linnaruumi kvaliteeti ja alustanud on mereääre visiooni koostamist. Ja seekord mitte kabinetivaikuses vaid koos laiema ringi spetsialistide, huvigruppide ja linnlaste kaasamisega. Avalöök antakse sellel teisipäeval Kultuurikatlas. Tallinna merelinna ruumiline visioon saab loodetavasti olema üks olulisemaid samme selles suunas, et need 46 kilomeetrit rannajoont oleksid iga aastaga enam ja enam elanike meelel, keelel ja kasutuses, sest me väärime linnaruumi, mis pole liftišaht!

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Heljo MändHeljo Mänd
Juhan Liivi luuleauhinna pälvis Heljo Mänd

Juhan Liivi sünniaastapäeva tähistati näitus-performance'i ja Liivi luuleauhinna laureaadi väljakuulutamisega, kelleks sai Heljo Mänd.

Uuendatud: 14:21 
Koorilaul mõjub tervisele hästiKoorilaul mõjub tervisele hästi
Marge-Ly Rookäär: Ideaalne muusikapidu

"Tallinn 2017" sisaldas kõiki komponente, mis ühe festivali õnnestumiseks olemas peavad olema. Kaasa arvatud see, et peavõit läheb Lätti.

Tiia ToometTiia Toomet
Tiia Toomet peab mänguasjamuuseumit oma elutööks

Kirjanik Tiia Toomet tähistas 70. sünnipäeva Tartu mänguasjamuuseumis näitusega "Nukurahvas Tiia Toometi kogust".

Noored pärimusmuusikudNoored pärimusmuusikud
Galerii: Selgusid Eesti parimad noored pärimusmuusikud

Suurel üleriigilisel võistumängimisel Viljandi pärimusmuusika aidas astusid lavale 71 noort pärimusmuusikut üle Eesti.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk