Kunstiministeerium. Üritades dešifreerida Elmar Kitse fenomeni ({{commentsTotal}})

Elmar Kits
Elmar Kits Autor/allikas: ERR/ kaader "OPist"

Kuni 11. detsembrini on Tartu Kunstimajas võimalik külastada näitust "Elmar Kits. 1966", mis kujutab endast võimalikult täpset rekonstruktsiooni 50 aastat tagasi samas Tartu Kunstimaja suures saalis toimunud Elmar Kitse teoste näitusest.

Kunstikriitilisest vaatepunktist on see erakordselt "magus pala". 1966. aasta on veel piisavalt lähedane ajalugu, elus on näitust kaasajal näinud inimesi. "Kunstiministeeriumi" saatekülaliseks oli palutud kunstnik Jüri Kask, kes ütles end mitte ainult näitust, vaid ka selle avamist mäletavat, nagu oleks see olnud eile.

Teiseks langeb Kitse 1966. aasta näitus samale aastale rea näitustega, mida on kunstiajaloos hakatud vaatlema kui abstraktsionismi väljaastumist. Anu Allas kureeris 2015. aastal Kumus näituse "Kunstirevolutsioon 1966", mis koondas kõik 1966. aasta revolutsioonilised näitused ühe katuse alla, ning üritas selgust tuua nendega kaasnenud kunstipoliitilisse reaktsiooni.

Allase näitust ajendas juba 2003. aastal ajakirjas Kunst.ee ilmunud noorema põlvkonna kunstiteadlase Margus Kiisi artikkel "1966. aasta eesti kunstirevolutsioon" ning sellele järgnenud Jüri Haini – kui 1966. aasta noortenäituste kaasaegse – kommentaar ja vastukaja samuti Kunst.ee veergudel.

Üritades tinglikult sarnast vormelit rakendada, palus "Kunstiministeerium" Elmar Kitse näituse kaasaegse kunstiloolise tausta mõistmiseks intervjuu Mai Levinilt, kes ei käinud küll Kitse näitusel Tartus, kuid nägi seda 1967. aasta kevadel Tallinnas ja oli Kitse kahetsusväärselt postuumseks kujunenud näituse kuraator 1972. aastal Eesti Kunstimuuseumis. Levin on Kitse loomingu ja autori isikuga ka hilisemal ajal korduvalt töötanud.

Kolmandaks ei ole näituse rekonstrueerimine igapäevane praktika. See võimaldab erinevaid kunstiteaduslikke aktualiseeringuid. "Kunstiministeerium" otsustas keskenduda näituse kui sellise rollile kunstiajaloos üldisemalt. Just see on avaküsimuseks Mai Leviniga tehtud intervjuus, kuid pikemalt tuli sellest juttu Kitse näituse rekonstruktsiooni kureerinud Peeter Talvistuga.

Kuid olenemata sellest, et "Kunstiministeerium" üritab Kitse näituse fenomeni avada nii kaasaegsest, ajaloolisest kui kunstiteaduslikust vaatepunktist, näib saade kokkuvõttes olevat siiski läbikukkunud.

Kriitika, eriti aga kunstiteaduse, teeb sisuliseks muutus kirjelduskeeles. Selleks, et kriitika saaks öelda midagi uut, midagi, mida teos ise ei ütle, peab rääkima teises keeles kui teos. Teaduslikku maailmapilti eristab mütoloogilisest maailmast just mitmekeelsus.

Kui käsitleda Elmar Kitse 1966. aasta näitust kui teost, mis koos seda ümbritseva mütoloogiaga moodustab omaette maailma, peab selle lahtimuukimiseks leidma teise, välise keele, milles seda kirjelda. Ministeerium ei olnud seekord paraku ülesande kõrgusel.

Kõik kolm intervjuud, esiteks kunstiteadlase Mai Levini, siis kuraator Peeter Talvistuga, ning lõpetuseks kunstnik Jüri Kasega, kinnitasid ühest suust, et Elmar Kits oli erakordne geenius.

Sealjuures kasutasid intervjueeritud isegi sarnaseid kujundeid. Nii võrdles Jüri Kask Kitse näitust sümfooniaga ning Mai Levin kirjeldas Kitse kui flöödivirtuoosi. Olles küll mõeldud metafooridena, töötavad need kui isomorfse mütoloogilise keele kujundid. End valgustunud müüdipurustaja rollis näha tahtev "Kunstiministeerium" ebaõnnestus aga täielikult, kuivõrd ei suutnud kuulajani tuua vastust küsimusele miks ja kuidas Kits geenius on.

Kuula saadet SIIT.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Kunstiministeerium"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: