Kunstiministeerium. Üritades dešifreerida Elmar Kitse fenomeni ({{commentsTotal}})

Elmar Kits
Elmar Kits Autor/allikas: ERR/ kaader "OPist"

Kuni 11. detsembrini on Tartu Kunstimajas võimalik külastada näitust "Elmar Kits. 1966", mis kujutab endast võimalikult täpset rekonstruktsiooni 50 aastat tagasi samas Tartu Kunstimaja suures saalis toimunud Elmar Kitse teoste näitusest.

Kunstikriitilisest vaatepunktist on see erakordselt "magus pala". 1966. aasta on veel piisavalt lähedane ajalugu, elus on näitust kaasajal näinud inimesi. "Kunstiministeeriumi" saatekülaliseks oli palutud kunstnik Jüri Kask, kes ütles end mitte ainult näitust, vaid ka selle avamist mäletavat, nagu oleks see olnud eile.

Teiseks langeb Kitse 1966. aasta näitus samale aastale rea näitustega, mida on kunstiajaloos hakatud vaatlema kui abstraktsionismi väljaastumist. Anu Allas kureeris 2015. aastal Kumus näituse "Kunstirevolutsioon 1966", mis koondas kõik 1966. aasta revolutsioonilised näitused ühe katuse alla, ning üritas selgust tuua nendega kaasnenud kunstipoliitilisse reaktsiooni.

Allase näitust ajendas juba 2003. aastal ajakirjas Kunst.ee ilmunud noorema põlvkonna kunstiteadlase Margus Kiisi artikkel "1966. aasta eesti kunstirevolutsioon" ning sellele järgnenud Jüri Haini – kui 1966. aasta noortenäituste kaasaegse – kommentaar ja vastukaja samuti Kunst.ee veergudel.

Üritades tinglikult sarnast vormelit rakendada, palus "Kunstiministeerium" Elmar Kitse näituse kaasaegse kunstiloolise tausta mõistmiseks intervjuu Mai Levinilt, kes ei käinud küll Kitse näitusel Tartus, kuid nägi seda 1967. aasta kevadel Tallinnas ja oli Kitse kahetsusväärselt postuumseks kujunenud näituse kuraator 1972. aastal Eesti Kunstimuuseumis. Levin on Kitse loomingu ja autori isikuga ka hilisemal ajal korduvalt töötanud.

Kolmandaks ei ole näituse rekonstrueerimine igapäevane praktika. See võimaldab erinevaid kunstiteaduslikke aktualiseeringuid. "Kunstiministeerium" otsustas keskenduda näituse kui sellise rollile kunstiajaloos üldisemalt. Just see on avaküsimuseks Mai Leviniga tehtud intervjuus, kuid pikemalt tuli sellest juttu Kitse näituse rekonstruktsiooni kureerinud Peeter Talvistuga.

Kuid olenemata sellest, et "Kunstiministeerium" üritab Kitse näituse fenomeni avada nii kaasaegsest, ajaloolisest kui kunstiteaduslikust vaatepunktist, näib saade kokkuvõttes olevat siiski läbikukkunud.

Kriitika, eriti aga kunstiteaduse, teeb sisuliseks muutus kirjelduskeeles. Selleks, et kriitika saaks öelda midagi uut, midagi, mida teos ise ei ütle, peab rääkima teises keeles kui teos. Teaduslikku maailmapilti eristab mütoloogilisest maailmast just mitmekeelsus.

Kui käsitleda Elmar Kitse 1966. aasta näitust kui teost, mis koos seda ümbritseva mütoloogiaga moodustab omaette maailma, peab selle lahtimuukimiseks leidma teise, välise keele, milles seda kirjelda. Ministeerium ei olnud seekord paraku ülesande kõrgusel.

Kõik kolm intervjuud, esiteks kunstiteadlase Mai Levini, siis kuraator Peeter Talvistuga, ning lõpetuseks kunstnik Jüri Kasega, kinnitasid ühest suust, et Elmar Kits oli erakordne geenius.

Sealjuures kasutasid intervjueeritud isegi sarnaseid kujundeid. Nii võrdles Jüri Kask Kitse näitust sümfooniaga ning Mai Levin kirjeldas Kitse kui flöödivirtuoosi. Olles küll mõeldud metafooridena, töötavad need kui isomorfse mütoloogilise keele kujundid. End valgustunud müüdipurustaja rollis näha tahtev "Kunstiministeerium" ebaõnnestus aga täielikult, kuivõrd ei suutnud kuulajani tuua vastust küsimusele miks ja kuidas Kits geenius on.

Kuula saadet SIIT.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Kunstiministeerium"



Eline SelgisEline Selgis
Teatraalne kaamera. Eline Selgis, "We will figure it out"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

Vince Staples lõkke ääres uues videos.Vince Staples lõkke ääres uues videos.
Päeva video: Vince Staples - "Rain Come Down"

Täna ilmus räppar Vince Staples´i uus album "Big Fish Theory" ning juba varem, koostöös Ty Dolla $ign´iga avaldatud lugu "Rain Come Down" sai värske video.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.