Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi pälvib Anu Lamp ({{commentsTotal}})

{{1481183235000 | amCalendar}}

8. detsembril antakse Eesti Teatriliidus üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi Kristi ja Siim Kallase fondi stipendium Anu Lambile.

Kristi ja Siim Kallase fondi halduskogu koosseisus Jaak Allik, Rein Lang, Siim Kallas, Maret Maripuu ja Margus Mikomägi otsustas, et Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi saab Anu Lamp.

Stipendium antakse Anu Lambile tunnustamaks ja toetamaks tema teejuhi ja õpetaja rolli kümnete endiste ja praeguste Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli üliõpilaste suunamisel Eesti ajaloo ja kultuuri suurmeeste elulugude tundmaõppimisele ning eesti kirjandusloo tüvitekstide esitamisele, eriti silmas pidades tema rolli lavastuste "Elagu, mis põletab", "... ja Sõna sai lihaks", ning "Keskööpäike" loomisel.

2017. aastal lisandub Kristi ja Siim Kallase fondi juurde uus stipendium lavastusprojekti toetuseks, milles kavatsetakse kujutada ja mõtestada mõnd Eesti ajaloos aset leidnud sündmust või protsessi, mis avab meie ajaloos tähelepanuväärset rolli mänginud ja tänaseks meie hulgast lahkunud üksikisiku vaimse pärandi või eluloo seigad. 2017. aasta stipendiumideks on eraldatud 10 000 eurot.
·
Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi on seni saanud:

2010. aastal Tartu Uue Teatri lavastuse „Ird.K“ dramaturg ja lavastaja Ivar Põllu ning peaosa täitja Nero Urke.

2011. aastal Gerda Kordemets Tõstamaa mõisa ajalugu ja Tõstamaa kodumajanduskooli tegevust kajastava lavastuse „Pruutide kool“ loomise eest.

2012. aastal Oskar Lutsu noorpõlve ja kirjanikuks kujunemise kunstiliselt mõjuva kujutamise eest Eesti Draamateatri lavastuses „Kevadine Luts“ Andrus Kivirähk (teksti autor), Uku Uusberg (lavastaja) ja Roland Laos (Oskari osatäitja).

2013. aastal Teater „Varius“ kunstiline juht Heidi Sarapuu enam kui veerand sajandit kestnud loomingulise tegevuse eest Eesti kultuuriloo suurkujude jäädvustamisel kirjasõnas ning teatrilaval ning eriti silmas pidades saja-aastase „Estonia“ teatri ajaloo elustamist mitmetes 2013 a. repertuaaris olnud lavastuses ning uuslavastust „Kui me elasime raamatukogus“ mis on tänukummarduseks Tallinna Keskraamatukogu rajajale ja kauaaegsele (1921-1950) juhile Aleksander Sibulale.

2014. aastal Merle Karusoo arvestades tema pikaajalist tegevust autori ja lavastajana Eesti ajaloo mõtestamisel (lavastused Meie elulood, Kui ruumid on täis, Aruanne, August Oja päevaraamatud, Theodor Maripuu kirjad, Kured läinud, kurjad ilmad, Sügis 1941, Küüdipoisid, Under, Voldemar, Võlg, Sigma Tau, Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia, Panso, Laul, mis jääb) ning soovides toetada tema jätkuvat tegevust selle alal.

2015. aastal dramaturg Kauksi Ülle (Ülle Kauksi), lavastaja Ain Mäeots, näitleja Merle Jääger. Tunnustades ja stimuleerides nende aastatepikkust tegevust Setumaa paikkondliku ajaloopärandi ja kultuuri mõtestamisel ja esitamisel teatrikunsti abil ning silmas pidades 2015.a. valminud lavastust „Obinitsa”

Kristi ja Siim Kallase fondist antakse kord aastas välja stipendium kas

· näitlejale, kes on kehastanud mõnda Eesti ajaloo tegelast veenvalt ja huvitavalt,

· lavastajale, kes on lavastanud mõne huvitava Eesti ajalugu käsitleva (ja mõtestava) teose,

· või algupärandi autorile, kes on loonud kunstiliselt kandva ja ajalooliselt veenva teose.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
"Kaks vaest rumeenlast"

Arvustus. "Trainspotting" Poola kastmes

Uuslavastus

Dorota Masłowska

“Kaks vaest rumeenlast”

Linnateater

Lavastaja Hendrik Toompere jr

Dramaturg Triin Sinissaar

Tõlkinud Margus Alver

Osades Hele Kõrve, Argo Aadli, Kalju Orro, Anne Reemann, Margus Tabor ja Epp Eespäev

Esietendus 11. novembril

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mikk Pärnits

Mikk Pärnits: #HeToo ehk naistevastane vägivald võitluseta ei lõpe

Naistevastane vägivald on inimestevastane vägivald ja seda saab lõpetada vaid nähtust tunnistades ning ohvritel karistust kartmata kõneleda lastes. Ja nagu Nõukogude Liidu alt vabanemisegagi, ei tule vabadus ülalt, isandate kingitusena, vaid pika võitluse, teavitustöö ja organiseerimise kaudu, kirjutab Mikk Pärnits.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: