Selgus neli uut palgalist kunstnikku ({{commentsTotal}})

Kiwa. Paranoia. Nothing
Kiwa. Paranoia. Nothing

9. detsembril otsustas Eesti Kunstnike Liidu määratud komisjon, et lisaks senistele palgalistele kunstnikele hakkavad kunstnikupalka saama veel Dénes Kalev Farkas, Kiwa, Flo Kasearu ja Jaanus Samma.

Dénes Kalev Farkas (sündinud 1974 Budapestis) on Tallinnas elav ja töötav eesti-ungari postkontseptualistlik fotokunstnik. Farkase teoste läbivaks jooneks on alates 2000. aastate teisest poolest olnud eesmärk redutseerida vaadeldav sotsiaalne struktuur võimalikult lakoonilise fotot ja pildiallkirja ühendava esitlusmudeli kujule. 2013. aastal esindas Dénes Farkas Eestit Veneetsia kunstibiennaalil. Farkas soovib kunstnikupalga toel süvendatult keskenduda ning jätkata seniseid praktikaid ja lähtuvalt projektidest leida koostöövõimalusi uute kuraatorite ja galeristidega.

Kiwa (Jaanus Kivaste, 1975) on eesti kunstnik, helilooja, kuraator ja literaat. Õppis Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja Tartu Ülikoolis filosoofiat. Alates 1990. aastate algusest on ta praktiseerinud eksperimentaalse interdistsiplinaarse kunstnikuna ja sünteesinud erinevaid valdkondi nagu tegevuskunst, tekst, heli, visuaal ja organisatoorne tegevus. Kiwa soovib kunstnikupalga toel keskenduda loomingus ruumi mõistele tänapäevases tähenduses ja selle interdistsiplinaarsetele väljunditele.

Flo Kasearu (1985) on kunstnik, kes seob oma loomingus tegevuskunsti praktikaid video, foto, maali ja installatsiooniga. Peamiselt huvitavad Kasearu avalik ruum ja ühiskonda puudutavad teemad. 2013. aastal asutas ta Flo Kasearu Majamuuseumi, mis on igapäevaselt ümberkujunev koha- ja teemaspetsiifiline ekspositsioon kunstniku loomingust tema kodu kahel korrusel, pööningul, keldris ja sisehoovis. Kasearu soovib kunstnikupalga toel keskenduda erinevatele projektidele – kogumik loomingust, erinevad isik-ja ühisnäitused ning residentuurid.

Jaanus Samma (1982) õppis Eesti Kunstiakadeemias graafikat ja vabade kunstide magistrantuuris, täiendades end 2006 École superieure Estienne des Arts et Industries graphiques'is ja 2007 Université Paris 8 Saint-Denis Vincennes'is Prantsusmaa. Alates 2011 õpib kunsti ja disaini doktoriõppes. 2015. aastal esindas Eestit 56. Veneetsia kunstibiennaalil. Samma töötab kõikide kaasaegse kunsti meediumitega installatsioonist ja videost ehete ja kudumite kujunduseni. Lisaks kunstnikutööle on Samma kujundanud ning koostanud kümneid näituseid ja kunstiraamatuid. Kunstnikupalga toel soovib Samma jätkata tulevaste näituseprojektide ettevalmistamist ja edasi arendamist.

Eesti Kunstnike Liidu poolt määratud komisjoni kuulusid Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Rael Artel (Tartu Kunstimuuseum), Marten Esko (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Taaniel Raudsepp (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum) ja Kadri Laas (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus).

Avalduste esitamise tähtajaks 30. novembriks laekus Eesti Kunstnike Liidule 41 taotlust. Eesti Kultuuriministeeriumi poolt sel aastal eraldatud kolmele kunstnikupalgale lisab Eesti Kunstnike Liit neljanda kunstnikupalga.

Kunstnikupalgale võisid vastavalt kriteeriumitele kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kunstnikud, kuraatorid või kunstiteadlased/kriitikud, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda erialasele loometööle. Kandideerimiseks ei ole vajalik kuulumine loomeliitu ja kandideerida võisid Eesti kodanikud või isikud, kellel on Eestis elamis- ja tööluba.

2015. aasta lõpus määras komisjon taotluste alusel kunstnikupalga järgnevaks kolmeks aastaks Kaido Olele, Anu Vahtrale, Mark Raidperele, Marge Monkole ja Kris Lemsalule.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: