Anna-Stina Treumund võtab kokku normid, mida meestekeskne ühiskond naisele seab ({{commentsTotal}})

Anna-Stina Treumundi isikunäitusel on keskmes naise keha ja selle loomulik funktsioneerimine. Näitus Tartu kunstimuuseumis uurib ka piire ja norme, mida meestekeskne ühiskond naise kehale seab.

Anna-Stina Treumundi "M-i märg unenägu" uurib ühiskondlikke, naise füsioloogilisele toimimisele ja seksuaalsusele kehtestatud norme ning visualiseerib nende murdmist. Kunstniku sõnul näeb näitusel õnnelikku, mänglevat, sarkastilist ja enesekindlat naist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Minu jaoks on selle näituse üks põhitöid töö "Juga", kus on siis püsti pissiv naine, mis on ma ise, vorm on minult võetud, millel on väga palju tsitaate. Ta on mõeldud just Tartus näitamiseks, see on tehtud selle muuseumi jaoks. See sõnum ei ole mitte see, et, naised, lähme välja pissima ja rögastama, vaid et miks on mehele lubatud ühed asjad ja naised peavad olema hästi viisakad," lausus kunstnik.

Anna-Stina Treumundi sõnul soovib ta näitusega alustada diskussiooni maailmapildi üle, mis seab piire naiste eneseteadvusele ja käitumisele avalikus ruumis. "Isegi, kui keegi näitusest ei kirjuta, et see ei jõua igasse kodusse või internetti, siis ta jääb ajalukku. Pluss siis külastajad, kui neil jääb ainult üks töö meelde, siis ma arvan, et see on piisav," tõdes Treumund.
Kuraator Rael Artel ütleb, et näitus on vastulause naiste suhtes üleolevale ja objektistavale käitumisele.

Kuraator Rael Artel lisas, et näitus jõuab publikuni õigel ajal "Tänapäeva maailmas, mis eriti sellel aastal on väga-väga palju muutunud. Ma pean silmas näiteks Ameerika presidendivalimisi, kus presidendiks sai inimene, kes on rääkinud, et kui sa naist näed, siis lihtsalt tee, mis sul pähe tuleb. Ma arvan, et see näitus tuleb väga õigel ajal oma temaatikaga. Kõik need küsimused on ju väga-väga õhus," ütles Artel.

Anna-Stina Treumundi näitus jääb Tartu kunstimuuseumis avatuks 26. veebruarini.

Toimetaja: Rutt Ernits



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: