Arvustus. Unistuste kokkukukkumised ({{commentsTotal}})

Tiina Laanem
Tiina Laanem Autor/allikas: Erakogu

Uus raamat

Tiina Laanem
"Pildilt kukkujad"
Sidrunid ja Siilid
271 lk.

Appi, mis kirjastuse nimi! Teisalt, siin maal on tõesti olnud ja võibolla on praegugi olemas ettevõte Sõrad ja Sarved. Universumi Direktorid vist siiamaani registreerimata. Ja miks mitte. Igasugu registrites pidavat ju üsna nürid tööpäevad olema, kena ju vahepeal väike muie sinna visata.

Muidu läks selle raamatuga nii, et hakati lugema, siis kaeti, kui jäme on, mindi natuke mõtlikuks. Võrdlus tuli, et kui sul on hirmus maitsev kook käsil, aga see on viimane ja poed ammu kinni, siis ei õgiks seda nagu esivanem mõõkhambulist merisiga, vaid nokiks. Maitse pärast. Jupike, veel jupike, et hoida tunnet, kooki on veel.

Et teeb kohe algul etteheited ära, saab kohmetusest üle, piinlikkus mööda, siis võib edasi jahvatada.

Esimene kivi. Eesti keeles on "põhjusi", mitte iial "põhjuseid". Mind ei koti, kui lõdvaks vahepeal keelereegleid on lastud, et iga kirjaoskamatu küpsustunnistuse kätte saaks. Tampimise korras: otsuseid ja põhjusi, otsuseid ja põhjusi, taotagu endale pähe. Isegi kui see kõlab vanameheliku ininana. Või peab tsiteerima head kolleegi Gunnar Pressi, kes kunagi ütles: siin majas pole korrektuuri lahti lastud – kandev paus – ega ka tööle võetud.

Teine kivi. Sõnaga "naine" tasub ülimalt ettevaatlikult ja mõtlikult ümber käia. Eriti, kui tegevus käib 1935. aasta Eestis. Noore vallalise naisolendi kohta ei saa heast peast naine öelda, kuna tos ajas kannab see igasugu tähendusi. Saate aru küll, ei hakka siin teismelise jutte ajama. Preili, neiu olnuks sobivam. Tüdruk mitte, see oli siis ka ametikoht ja tüdruk võis 70 aastat vana olla. Muidu ju on Tiina tollasele kõnepruugile ülihästi pihta saanud.

Rohkem ei nori. Nagu ehk juba aru saada, väga tore raamat on. Kenasti ja, ma ütleks, väärikalt kirja pandud lugu. Kui üritada teemat kokku võtta nii, nagu sellest aru saadi, siis oleks sõna: unistuste kokkukukkumine. Umbes täpselt nagu pealkirjas.

Kahel ajastul, ennesõjaaegses Wabariigis ja nii aastatel 1996-2008. Tiinast on tänuväärne aastaarve pruukida. Pilt kohe selgem, tollesse viimasesse ajastusse lihtsam end tagasi mõelda. Isegi ju siis ringi tuterdatud. Läbi elatud aega, kui kõik tundus võimalik, kõik läks kohekohe heaks, jõukaks ja mõnusaks, isegi ilma kurikuulsate vere, higi ja pisarateta.

Lõbus oli. Eriti üheksakümnendad, kui usk tulevikku mühises üle peade. Ühel Brunol on sarnane unistus kui tema vanaema Emiliel/Emmil, kes enne sõda toimetab. Saaks kunstnikuks ja teeniks veel pappi kah. Papile mõtleb Bruno koos onupoeg Marviniga, tundub, et lähebki, ongi võimalik, jee-jee-jee, kuni.

Kuni tuleb ka Emmile, kes rohkem kaunishing. Isegi majanduskriisi järellainetes leiab raha Underi kogu ostuks. Maalib sellepärast, et teisiti ei saa. Ilus mees kukub pooliseenesest kaela ja osutub veel korralikuks meheks ka, õnn on sama hästi kui õuel, siis tuleb teadagi, mis. Tiina on võluvalt avameelselt öelnud: Eesti riik anti vabatahtlikult ära.

Rohkem ümber ei jutusta. Niisama kiidab. Kuidas Tiina on osanud kirjeldada poisterahva mõttemaailma, mis küll naisterahvaste omast eriti ei erine. Peale selle, et solvuvad kergemini, vaimne areng katkeb kolmeaastaselt ja poisipõlvest on rasked ainult esimesed 65 aastat. Mõnedki raamatu lapsepõlvehirmud tulid tuttavad, kuivkäimla on hirmus koht tõepoolest. Kui see veel on õues, väljas sügis, nagu praegu, huu.

Milline jama tegelikult on mingi elukondlik igapäevane juhtumine. Naisterahva pudelisse kukkumine või lihtsalt ärapööramine. Juhtub ja tee siis, mis tahad. Õnn, kui keegi appi tuleb.
Vanamoelise kasvatusega tolvanile muidugi koledasti meeldis, kuis saab ikka küll kirjutada ilusaid armastusstseene, kordagi labasesse lihalikkusse langemata. Kõik on õhkõrnalt aimatav, nagu ehtsas armastuses olema peakski.

Vahva. Väga vahva.

Igaüks ise teab, kuidas seda raamatut menetleda. Võib kohe sisse ahmida, sest ta on veel paras põnev ka, paneb lehte keerama. Või siis niimoodi maitsva koogi jupihaaval näpistamise viisil, et liiga ruttu otsa ei saaks.

Maitseb hea. Oskuslikult kergitatud ja küpsetatud. Äitäh.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: