Arvustus. Unistuste kokkukukkumised ({{commentsTotal}})

Tiina Laanem
Tiina Laanem Autor/allikas: Erakogu

Uus raamat

Tiina Laanem
"Pildilt kukkujad"
Sidrunid ja Siilid
271 lk.

Appi, mis kirjastuse nimi! Teisalt, siin maal on tõesti olnud ja võibolla on praegugi olemas ettevõte Sõrad ja Sarved. Universumi Direktorid vist siiamaani registreerimata. Ja miks mitte. Igasugu registrites pidavat ju üsna nürid tööpäevad olema, kena ju vahepeal väike muie sinna visata.

Muidu läks selle raamatuga nii, et hakati lugema, siis kaeti, kui jäme on, mindi natuke mõtlikuks. Võrdlus tuli, et kui sul on hirmus maitsev kook käsil, aga see on viimane ja poed ammu kinni, siis ei õgiks seda nagu esivanem mõõkhambulist merisiga, vaid nokiks. Maitse pärast. Jupike, veel jupike, et hoida tunnet, kooki on veel.

Et teeb kohe algul etteheited ära, saab kohmetusest üle, piinlikkus mööda, siis võib edasi jahvatada.

Esimene kivi. Eesti keeles on "põhjusi", mitte iial "põhjuseid". Mind ei koti, kui lõdvaks vahepeal keelereegleid on lastud, et iga kirjaoskamatu küpsustunnistuse kätte saaks. Tampimise korras: otsuseid ja põhjusi, otsuseid ja põhjusi, taotagu endale pähe. Isegi kui see kõlab vanameheliku ininana. Või peab tsiteerima head kolleegi Gunnar Pressi, kes kunagi ütles: siin majas pole korrektuuri lahti lastud – kandev paus – ega ka tööle võetud.

Teine kivi. Sõnaga "naine" tasub ülimalt ettevaatlikult ja mõtlikult ümber käia. Eriti, kui tegevus käib 1935. aasta Eestis. Noore vallalise naisolendi kohta ei saa heast peast naine öelda, kuna tos ajas kannab see igasugu tähendusi. Saate aru küll, ei hakka siin teismelise jutte ajama. Preili, neiu olnuks sobivam. Tüdruk mitte, see oli siis ka ametikoht ja tüdruk võis 70 aastat vana olla. Muidu ju on Tiina tollasele kõnepruugile ülihästi pihta saanud.

Rohkem ei nori. Nagu ehk juba aru saada, väga tore raamat on. Kenasti ja, ma ütleks, väärikalt kirja pandud lugu. Kui üritada teemat kokku võtta nii, nagu sellest aru saadi, siis oleks sõna: unistuste kokkukukkumine. Umbes täpselt nagu pealkirjas.

Kahel ajastul, ennesõjaaegses Wabariigis ja nii aastatel 1996-2008. Tiinast on tänuväärne aastaarve pruukida. Pilt kohe selgem, tollesse viimasesse ajastusse lihtsam end tagasi mõelda. Isegi ju siis ringi tuterdatud. Läbi elatud aega, kui kõik tundus võimalik, kõik läks kohekohe heaks, jõukaks ja mõnusaks, isegi ilma kurikuulsate vere, higi ja pisarateta.

Lõbus oli. Eriti üheksakümnendad, kui usk tulevikku mühises üle peade. Ühel Brunol on sarnane unistus kui tema vanaema Emiliel/Emmil, kes enne sõda toimetab. Saaks kunstnikuks ja teeniks veel pappi kah. Papile mõtleb Bruno koos onupoeg Marviniga, tundub, et lähebki, ongi võimalik, jee-jee-jee, kuni.

Kuni tuleb ka Emmile, kes rohkem kaunishing. Isegi majanduskriisi järellainetes leiab raha Underi kogu ostuks. Maalib sellepärast, et teisiti ei saa. Ilus mees kukub pooliseenesest kaela ja osutub veel korralikuks meheks ka, õnn on sama hästi kui õuel, siis tuleb teadagi, mis. Tiina on võluvalt avameelselt öelnud: Eesti riik anti vabatahtlikult ära.

Rohkem ümber ei jutusta. Niisama kiidab. Kuidas Tiina on osanud kirjeldada poisterahva mõttemaailma, mis küll naisterahvaste omast eriti ei erine. Peale selle, et solvuvad kergemini, vaimne areng katkeb kolmeaastaselt ja poisipõlvest on rasked ainult esimesed 65 aastat. Mõnedki raamatu lapsepõlvehirmud tulid tuttavad, kuivkäimla on hirmus koht tõepoolest. Kui see veel on õues, väljas sügis, nagu praegu, huu.

Milline jama tegelikult on mingi elukondlik igapäevane juhtumine. Naisterahva pudelisse kukkumine või lihtsalt ärapööramine. Juhtub ja tee siis, mis tahad. Õnn, kui keegi appi tuleb.
Vanamoelise kasvatusega tolvanile muidugi koledasti meeldis, kuis saab ikka küll kirjutada ilusaid armastusstseene, kordagi labasesse lihalikkusse langemata. Kõik on õhkõrnalt aimatav, nagu ehtsas armastuses olema peakski.

Vahva. Väga vahva.

Igaüks ise teab, kuidas seda raamatut menetleda. Võib kohe sisse ahmida, sest ta on veel paras põnev ka, paneb lehte keerama. Või siis niimoodi maitsva koogi jupihaaval näpistamise viisil, et liiga ruttu otsa ei saaks.

Maitseb hea. Oskuslikult kergitatud ja küpsetatud. Äitäh.

Toimetaja: Valner Valme



Nite JewelNite Jewel
Kaspar Viilupi plaadisoovitused: 2017 esimene poolaasta

2017. aasta hakkab vaikselt poole peale jõudma ja uut muusikat lendab ustest ja akendest kogu aeg juurde. Kõigega ei ole seejuures võimalik kursis olla, see on paratamatus, millega tuleb leppida. Pärast halbade ja veel halvemate plaatide vahelt põiklemist jäid silma aga 20 albumit ja 5 EP-d, mis aitavad loodetavasti kodu- ja välismaises muusikameres paremini orienteeruda.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

FILM
Pääru Oja filmis "Viimased"
Veiko Õunpuu uus film sai Eurimages filmifondist 240 000 eurot toetust

Euroopa komisjoni filmifond Eurimages andis Bratislavas peetud kogunemisel toetused kahele Eesti filmile. Režissöör Veiko Õunpuu "Viimased" sai 240 000 eurot ja Vene-Eesti-Prantsuse koostööfilm "Mees, kes üllatas kõiki" 160 000 eurot.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Laulupidu.
Noorte laulu- ja tantsupeo nädal toob Tallinna 37 000 peolist

Esmaspäeval saab alguse XII noorte laulu- ja tantsupeo nädal, mis toob Tallinnasse kokku ligi 37 000 peolist ja kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Enam kui 19 000 noort majutatakse peonädalal koolimajadesse üle Tallinna.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.