Arvustus. Rainer Jancise kompromissitu segadus ({{commentsTotal}})

Rainer Jancis filmis
Rainer Jancis filmis "Impromptu". Autor/allikas: Kaader filmist

Uus plaat
Rainer Jancis (ise välja antud)
"Hibernatus"
7/10

"Leegiheitja" on kodusalvestaja pala maskuliinrocki pärimuse rööbastelt, kus stoner´i-leek vaheldub gruuvivate minnalaskmishetkedega ning hüsteeriline, kaval ja riukalik vokaal koos bassiväänlusega teeb noogutuse ka psühhedeelsemat sorti traditsiooni poole.

Teises loos lahustub see esoteeriliselt vetruvaks viirukirockiks, kus Jancise sõnad manavad esile pildi deliiriumis sotsiofoobi paranoiast. Tegelane arvab vist, et on maailma naba, vaat et kõiksus ise, kuid tal õnnestub pettekujutelmast kerkinud isiklikud hingehädad ikkagi kellegi teise kraesse ajada.

Meenub üks Tartus ringi liikunud agressiivne "elukunstnik", kelle mõõtmatu ego väljendus ainult kaaslaste hirmutamises, mis kukkus alati armetult välja. Mees, kes püüdis lakkamatult oma olemasolu teiste heaolu arvelt tähelepanuvajaduse rahuldamiseks õigustada. Selline purjus kaak on Jancise muusika kahes esimeses vaatuses ja see mõjub oma tõepärasuses piisavalt häirivalt.

Kolmandas loos "Pilet Kuule" on see tüüp enda eksimusi osaliselt mõistnud, jõudnud enesefleksiooni, tabab probleemi tuuma, tekib personaalne valgustushetk (helgelt kiirgav sündifoon), kuid selle asemel, et oma probleemidega konfronteeruda, põgeneb ta neist mõttes kaugele eemale, Kuule, ja annab sellest ka otsekoheselt, mitte paatoslikult kõneldes mõista.

Midagi lõpuni ebamaist siin seega ei ilmne, Jancise saundid ja tekstid on kui talumehe jalad kummikutes, sügavale mulla alla sõtkutud, lehkava sõnnikuga kaetud. Ja siin väljendub tema aususe taotlus, magamistoasalvestaja esteetika, rõhk emotsionaalsel esitusel, mille edasine viimistlemine leiaks end konfliktis artisti sisemiste ideaalidega. Nendeni ta aga kunagi ei küündi ja see küündimatus hoiab rakkes. Klassikaline kurva kuju rüütli ennastõigustav helisituatsioon.

Mingil hetkel avastab Jancis digitaalsed kajad ja satub neist nii vaimustusse, et peab vajalikuks elevust umpa-umpa-ska toretseva seltskonnamänguga tasakaalustada. Selle fragmendi saaks probleemideta kohandata Külaliste või Anguse simmanimuusikaks. Jancise tooruses aga avaldub see nimetatud koolkonna mõnitamisena. Hiljem kuuleb veel madalamates registrites dub´ilikku õõtsumist, joobnud kitarrisoolod püüavad neid äraspidiselt letargilisi seisundeid maha vaikida. Eks see üks kontrastidele ja vastuoludele ülesehitatud protestiplaat ole.

Nii ei ole Jancis siin plaadil eksperimentaalne mikrotasandil, ühe instrumendi käsitlemisel (seda võis näha viimasel Üle Heli festivalil), vaid just kompositsiooniolukorras. Suvalisus kerkib omaette väärtuseks. Jancis laseb lugude struktuurinihetel loomulikult välja tulla ja rõhutatult muutliku meelega muusika pakub välja tema kui looja vastuolulise profiili.

Kuuldavasti on mitu päriselulist Jancise koostööprojekti tema isiksuse tõttu tõrkunud või katki jäänud. Kuidas sättida oma valikuid nii, et idee täiesti sõltumatust muusikust säiliks? (Meenutagem koostööd Mart Aviga.) Enamiku kõrvale asetatuna näib Jancis sõltumatu enivei. Kas teha avangardi või aktsepteerida Metro Luminaliga pähe asetatud aupärga? Nii võiks kujundlikult sõnastada veel ühe Jancise sisemise dilemma.

Ajas paigal püsivad elemendid aitavad albumil korrapäratuses siiski teatavaid seaduspärasusi näha. Aga ainult selleks, et me võiks "Hibernatust" tajuda võrdsetel alustel ükskõik millise teise kuulamisjärjekorras popmuusikaalbumiga. Et Jancise teoses võiks näha mõru kommentaari formaadisugulaste pihta.

Paljudesse lugudesse siin on vangistatud eduka poploo potentsiaal. Informeerituna depressiivrocki mentaliteedi kibedusest (kaasnevat pühalikkust siiski salates), tahab Jancis just need seosed ja elemendid, mida mõni vähem kompromissitu tegija ehituna esile tõstaks, häbiposti panna. Ise seejuures irvitades. Rocki destruktiivne impulss haiseb nii, nagu oli tunda enne, kui see aastaid tagasi korporatiivse kanoniseerimise mõjul marginaliseeriti. Sellist laadi entry-level õhinat enam globaalses kitarrimuusikas ei eksisteeri ja meie koduõuel on Jancis üks vastava ringi viimaseid mohikaanlasi.

Ma tean, et 7/10 on safe, aga teoreetiliselt peab ju arvestama inimestega, kes nende numbrite järgi žanriüleseid tarbimisvalikuid teevad. Kaotaks numbrid õige ära? Number on laiskadele.

"Leegiheitja":



Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”
Galerii. Jaan Toomik avas Keskturul näituse vasakpoolsest läänest

Täna, 23. augustil avas Jaan Toomik oma uue näitus "Kuidas lääs oli vasak" Tallinna Keskturu peahoone teisel korrusel. Lastekodu 1 ehk Temnikova & Kasela galeriis avatakse samal pärastlõunal ka Moskva kunstniku Olga Tšernõševa väljapanek “Algunas Canciones Lindas”.

The FallThe Fall
Arvustus. The Fall kui bänd, mida ei tasu maha kanda

Uus plaat

The Fall
"New Facts Emerge" (Cherry Red)
7/10

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Lavastus etendub ka lavakunstikooli 28. lennu diplomitööna
Arvustus. Eestlaste tondid palvemajas

Stefan Peetri arvustus lavastusest "...Ja peaksin sada surma ma..."."

KIRJANDUS
Jorge Luis Borges
Arvustus. Mälu ja ajaliiv

Uus raamat

Jose Luis Borges

"Liivaraamat. Shakespeare'i mälu"

Tõlkinud Kai Aareleid

Loomingu Raamatukogu

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver. Selgeltnägija

Tippspetsialist loobus oma ülihästi tasustatud töökohast rahvusvahelises suurkorporatsioonis ja rajas mittetulundusühingu samas valdkonnas. Miks? Sest ta ei suutnud vaadata seda raiskamist, mis ettevõttes tema valdkonnas toimus. Tema esmane ülesanne oli kokkuhoid, toodete tarnetega kaasneva aja ning ressurssi säästmine. See aga ei olnud enam ettevõttele kasulik harjunud kapitalistlike mudelite põhjal.

Jumalateenistus Tori kirikusJumalateenistus Tori kirikus
Urmas Viilma: tulevikus võiksid liturgilised liigutused muutuda hoogsamaks

Peapiiskop Urmas Viilma avaldas Facebookis vastuse ERR kultuuriportaalis ilmunud Tiina-Erika Friedenthali artiklile "Miks kirikus ei tantsita?" ja Anne Kulli loole "Kas kristlus ja tants sobivad kokku?". Järeldus: võiks ju tantsida ka, aga kas see nooremat rahvast kirikusse toob, selles Viilma kahtleb.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.