Tallinna avamist merele uurib kolm arhitektide töögruppi ({{commentsTotal}})

Vähesed Euroopa pealinnad saavad uhkustada mereäärega. Tallinn on üks neist, kuid nõukogudeaegse pärandi tõttu ei ole mereäärt suudetud täielikult inimestele avada. Jutt käib mereäärsest alast Pirita teest kuni Noblessneri sadamalinnakuni, mida ootab ees ümberkujundamine.

"Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, millisena eri osapooled mereäärset Tallinna kesklinna näevad.

"See võiks olla nagu uus kesklinna asum, nagu kesklinna tänavad. Me lugesime üle, meil tekiks uus, 50 uut merega ristuvat tänavat. Need oleks kesklinna tänavad. Lühidalt öeldes, visioon ongi lihtsalt selline," rääkis Kavakava arhitekt Indrek Peil.

Eesti Arhitektuurikeskus, Tallinna Linn ja Arhitektide Liit on välja valinud kolm arhitektide töögruppi, kes hakkavad osalema uue Tallinna mereääre visiooni loomises. Indrek Peil on ühes neist gruppidest.

Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ütles, et kolme grupi visioonid täiendavad teineteist, aga eesmärk on kõigil üks - Tallinna mereäärest peaks saama uus kesklinn.

"Üks kihistus, mis siin selgelt puudu on võrreldes teiste suurte naaberlinnadega, Helsingi või Peterburi või ka Riiaga, on klassikaline kesklinlik linnaruum. Tallinna linna kesklinn on võrdlemisi kaootiline, võrdlemisi juhuslikult arenenud, võrdlemisi vähe struktureeritud, kesklinna saaks ja võiks selles piirkonnas tekitada," selgitas Mänd.

Praegu olemas olevad visioonid on väga üldised. Siiski on teada üks võtmesõna - ligipääsud.

"Uut tüüpi visioon on selline, et ta oleks paindlik. Tuleb öelda need rusikareeglid välja, et ikkagi iga 100-120 meetri pealt oleks tänav, korralik linnatänav, keskel on autod, võib-olla üks rida, kitsamad sõidutänavad, korralikud kõnniteed," lausus Indrek Peil.

Harvardi ülikoolis linnaplaneerimist õpetav Andres Sevtšuk lausus, et korralikud ligipääsud tõstavad kinnisvara väärtust. Need saab tema sõnul tagada kolmel viisil.

"Ühendada ja siduda olemasoleva tänavate võrgustikuga, teiseks kohapealseid hoonestustihedusi tõsta, elamispindu, töökohti ja muid vaba aja veetmise kohti ja kommertskohti sinna lisada, et kohapealset nõudlust juurde tekitada, ja kolmandaks siduda piirkonnad palju paremini ära ühistranspordi võrgustikega," rõhutas ta.

Visioonis nähaksegi mereäärsel alal ette äritegevust, kaubandust, büroosid ja elamuid, mida toetaks ideaalselt kujundatud tänavavõrk.

Mõelda tulebki suurelt, kuid kuna igal maaomanikul on ikkagi oma huvid ka, siis saab tee unistuste täitumiseni olema okkaline. Üks neist okastest paistab olevat linnahall.

Suur osa Tallinna mereäärest kuulub Tallinna Sadamale, kes on samuti just praegu koostamas nägemust neile kuuluva ala tulevikust. Tallinna linnaga tehakse seejuures tihedat koostööd.

"Suures pildis me mõistame kõik, mida tegema peaks, aga kui minna detailidesse, siis nagu on ühes kuulsas laulus, on sein ees. Ühe maja sein, mida me nimetame linnahalliks," nentis Tallinna Sadama ärisuunajuht Ahto Ader.

Linnahall jääb täpselt sadamaala kõrvale ja see, mis seal sees toimuma hakkab ja kuidas sinna ligi pääseb, on sadamale strateegiliselt oluline.

"Me tahaksime saada piltlikult öeldes sadama aladele, mis on siin põhja osas linnahalli ja kruiisiala vahel, parema ligipääsu kui täna on ja ta peaks kuskilt linnahalli eest tulema," lisas Ader.

Juttu on näiteks olnud sellest, et loobuda linnahalli jäähalli uuesti üles ehitamisest ja teha sinna tee. Linn ei ole sellise lahendusega nõus. "Kindlasti ma olen sellega nõus, et korralikud ligipääsud tuleb loomulikult sinna teha, aga see ei eelda linnahalli osade lammutamist," märkis peaarhitekt Mänd.

Mere ääres on aga veel üks sadamaala - Porto Franco. Seal on asjad visioonist palju kaugemal ning nemad taotlevad juba ehitusluba esimesele suuremale hoonekompleksile. Sinna hoonesse tuleb muuhulgas ka Prisma hüpermarket.

"Kui nüüd küsida nii, et selle mereäärse visiooni edasiarendamise juures, põhimõtete kokkuleppimise juures, kas selle tulemusel oleks võinud tekkida sinna mõni teistsugune lahendus, siis on vastus, et tõenäoliselt küll," kommenteeris peaarhitekt Mänd.

Siiski mõned välilahendused suurest visioonist ilmselt jõuavad ka Porto Franco alale, kuid Endrik Mänd ütles, et üks baaspõhimõte on Porto Franco omanikel teine. Nemad planeerivad ulatuslikke autovabasid tänavaid, kuid linn näeks ideaalis, et mereäärsel alal liiguvad ka autod.

"Tänapäeva linnades ei ole võimalik ilma autodeta päris hakkama saada ja ma ei ütleks, et autod on tänavate vaenlased. Pigem on vaja leida selline balanss, et autode osakaal ei domineeriks tänapäeval näiteks Narva maanteel või teistel suurtel magistraaltänavtel Tallinnas, ilma päris ei saa hakkama," lausus omakorda Andres Sevtšuk.

Esimesed muutused võiksid Tallinna mereäärsel alal olla toimunud 2018. aastaks. Aastal 2020 peaks aga see piirkond olema juba tundmatuseni muutunud.

Toimetaja: Laur Viirand



EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
EMTA rektori kandidaatide seisukohad on debattide käigus ühtlustunud

EMTA rekotorikandidaatide debatil olid läbivateks küsimusteks kooli töö parem korraldamine ja rahastamine. Lõpliku valiku nelja kandidaadi vahel teeb kooli valimiskogu.

Lauri SommerLauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

John BoormanJohn Boorman
Festival HeadRead toob Tallinna režissöör John Boormani

Kirjandusfestivalile HeadRead saabub külalisena legendaarne Briti režissöör John Boorman. Selleks puhuks toimuvad Artises erilinastused, kus on kohal ka režissöör ise.

"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")
NO99 näitab pöörast Jaapani kino

2. kuni 4. maini näeb NO99 kinos Jaapani filmide eriprogrammi. Näitamisele tulevad neli linateost, mis on korraldajate sõnul vaatamängulised, jaburad ja täis võimast visuaali.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Octave Vandeweghe / Belgia "Kultuursed kombed"
Triennaali peapreemia pälvinud töö ühendab ilu ja funktsionaalsuse mõiste

Äsja avatud VII Tallinna rakenduskunsti triennaali peapreemia võitis Belgia kunstnik Octave Vandeweghe oma objektide seeriaga "Kultuursed kombed". Teine koht läks Eestisse ja kolmas Leedusse, neid ja teisi töid saab vaadata Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) avatud näitusel "Ajavahe. Time Difference" kuni 23. juulini.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.

Html Plokk