Tallinna avamist merele uurib kolm arhitektide töögruppi ({{commentsTotal}})

Vähesed Euroopa pealinnad saavad uhkustada mereäärega. Tallinn on üks neist, kuid nõukogudeaegse pärandi tõttu ei ole mereäärt suudetud täielikult inimestele avada. Jutt käib mereäärsest alast Pirita teest kuni Noblessneri sadamalinnakuni, mida ootab ees ümberkujundamine.

"Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, millisena eri osapooled mereäärset Tallinna kesklinna näevad.

"See võiks olla nagu uus kesklinna asum, nagu kesklinna tänavad. Me lugesime üle, meil tekiks uus, 50 uut merega ristuvat tänavat. Need oleks kesklinna tänavad. Lühidalt öeldes, visioon ongi lihtsalt selline," rääkis Kavakava arhitekt Indrek Peil.

Eesti Arhitektuurikeskus, Tallinna Linn ja Arhitektide Liit on välja valinud kolm arhitektide töögruppi, kes hakkavad osalema uue Tallinna mereääre visiooni loomises. Indrek Peil on ühes neist gruppidest.

Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ütles, et kolme grupi visioonid täiendavad teineteist, aga eesmärk on kõigil üks - Tallinna mereäärest peaks saama uus kesklinn.

"Üks kihistus, mis siin selgelt puudu on võrreldes teiste suurte naaberlinnadega, Helsingi või Peterburi või ka Riiaga, on klassikaline kesklinlik linnaruum. Tallinna linna kesklinn on võrdlemisi kaootiline, võrdlemisi juhuslikult arenenud, võrdlemisi vähe struktureeritud, kesklinna saaks ja võiks selles piirkonnas tekitada," selgitas Mänd.

Praegu olemas olevad visioonid on väga üldised. Siiski on teada üks võtmesõna - ligipääsud.

"Uut tüüpi visioon on selline, et ta oleks paindlik. Tuleb öelda need rusikareeglid välja, et ikkagi iga 100-120 meetri pealt oleks tänav, korralik linnatänav, keskel on autod, võib-olla üks rida, kitsamad sõidutänavad, korralikud kõnniteed," lausus Indrek Peil.

Harvardi ülikoolis linnaplaneerimist õpetav Andres Sevtšuk lausus, et korralikud ligipääsud tõstavad kinnisvara väärtust. Need saab tema sõnul tagada kolmel viisil.

"Ühendada ja siduda olemasoleva tänavate võrgustikuga, teiseks kohapealseid hoonestustihedusi tõsta, elamispindu, töökohti ja muid vaba aja veetmise kohti ja kommertskohti sinna lisada, et kohapealset nõudlust juurde tekitada, ja kolmandaks siduda piirkonnad palju paremini ära ühistranspordi võrgustikega," rõhutas ta.

Visioonis nähaksegi mereäärsel alal ette äritegevust, kaubandust, büroosid ja elamuid, mida toetaks ideaalselt kujundatud tänavavõrk.

Mõelda tulebki suurelt, kuid kuna igal maaomanikul on ikkagi oma huvid ka, siis saab tee unistuste täitumiseni olema okkaline. Üks neist okastest paistab olevat linnahall.

Suur osa Tallinna mereäärest kuulub Tallinna Sadamale, kes on samuti just praegu koostamas nägemust neile kuuluva ala tulevikust. Tallinna linnaga tehakse seejuures tihedat koostööd.

"Suures pildis me mõistame kõik, mida tegema peaks, aga kui minna detailidesse, siis nagu on ühes kuulsas laulus, on sein ees. Ühe maja sein, mida me nimetame linnahalliks," nentis Tallinna Sadama ärisuunajuht Ahto Ader.

Linnahall jääb täpselt sadamaala kõrvale ja see, mis seal sees toimuma hakkab ja kuidas sinna ligi pääseb, on sadamale strateegiliselt oluline.

"Me tahaksime saada piltlikult öeldes sadama aladele, mis on siin põhja osas linnahalli ja kruiisiala vahel, parema ligipääsu kui täna on ja ta peaks kuskilt linnahalli eest tulema," lisas Ader.

Juttu on näiteks olnud sellest, et loobuda linnahalli jäähalli uuesti üles ehitamisest ja teha sinna tee. Linn ei ole sellise lahendusega nõus. "Kindlasti ma olen sellega nõus, et korralikud ligipääsud tuleb loomulikult sinna teha, aga see ei eelda linnahalli osade lammutamist," märkis peaarhitekt Mänd.

Mere ääres on aga veel üks sadamaala - Porto Franco. Seal on asjad visioonist palju kaugemal ning nemad taotlevad juba ehitusluba esimesele suuremale hoonekompleksile. Sinna hoonesse tuleb muuhulgas ka Prisma hüpermarket.

"Kui nüüd küsida nii, et selle mereäärse visiooni edasiarendamise juures, põhimõtete kokkuleppimise juures, kas selle tulemusel oleks võinud tekkida sinna mõni teistsugune lahendus, siis on vastus, et tõenäoliselt küll," kommenteeris peaarhitekt Mänd.

Siiski mõned välilahendused suurest visioonist ilmselt jõuavad ka Porto Franco alale, kuid Endrik Mänd ütles, et üks baaspõhimõte on Porto Franco omanikel teine. Nemad planeerivad ulatuslikke autovabasid tänavaid, kuid linn näeks ideaalis, et mereäärsel alal liiguvad ka autod.

"Tänapäeva linnades ei ole võimalik ilma autodeta päris hakkama saada ja ma ei ütleks, et autod on tänavate vaenlased. Pigem on vaja leida selline balanss, et autode osakaal ei domineeriks tänapäeval näiteks Narva maanteel või teistel suurtel magistraaltänavtel Tallinnas, ilma päris ei saa hakkama," lausus omakorda Andres Sevtšuk.

Esimesed muutused võiksid Tallinna mereäärsel alal olla toimunud 2018. aastaks. Aastal 2020 peaks aga see piirkond olema juba tundmatuseni muutunud.

Toimetaja: Laur Viirand



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Banco De GaiaBanco De Gaia
Banco De Gaia: kipun käsitlema helisid nende kultuurilist konteksti silmas pidamata

Tänavuse Kukemuru Ambienti peaesineja, Inglismaa eksootilise ambient-techno pioneer Banco De Gaia räägib kultuuriportaalile oma loome printsiipidest, aga kiidab muu hulgas ka Meisterjaani uut albumit.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.