Viivi Luik: tänapäeva inimesed elavad kui eksiilis ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli kirjanik Viivi Luik, kellega vesteldi meie ajast ja sellest, mis iseloomustab tänapäeva inimest.

Rääkides meie aja olemusest tõi Viivi Luik välja, et läbi aegade on inimeste ajastukogemus olnud tegelikult sarnane. „Mulle tundub, et kõik ajad on nende inimeste jaoks segased, kes nendes aegades elavad. Kõigil aegadel on tunne, et tool on tühi või et me ei näe seda, kes seal istub ja nööre tõmbab. Ma ei usu, et praegune aeg selle poolest eelnevatest erineb. Ainult, et meil puudub see kogemus, et me kõike ette teame, nagu raamatus. Selle pärast meile tundubki, et aeg on segane ja kohutav,” rääkis ta.

Üks teema, mis on Viivi Luike meie ajale mõeldes väga köitnud, on inimese eraldatus: „On erinevad põhjused, miks inimesed tunnevad, et nad on eksiilis, näiteks kirjanik, kui ta kirjutab, siis ta on eraldi. Ta on valinud selle eluviisi, et ta ei tee kõike seda kaasa, mida teised inimesed teevad. Et ta peab veetma mingi aja üksinduses. Ta ei tunne end seotud olevat väga palju nende asjadega, millega teised inimesed end tunnevad olevat, kes ei istu tundide kaupa üksinda ja ei mõtle. See teatud eraldatud ja mõtteviiside erinevus on eksiil tänapäeva maailmas. On nii palju inimgruppe, kes igaüks on omamoodi eksiilis, sest nad ei mõtle oma paralleelgruppidega sarnaselt.”

Teisest küljest on see ka põgenemine iseenda eest ja meie ajale iseloomulik, et ei osata endasse süüvida: „Inimene ei suudagi üksinduses olla. Võib-olla eelmised ajastud erinesid praegusest selle poolest, et inimesed elasid näiliselt väga tihedalt koos, kuid sellegi poolest püüdsid nad mingi aja üksi olla, koos oma mõtetega. Näiteks pereisa luges piiblit või käsitööd või üldse tööd tehes mõeldi omi mõtteid. Praegu inimesed põgenevad oma mõtete eest. See on praeguse aja tundemärk.”

See eskapism iseenda eest tekib kirjaniku arvates eelkõige sellest, et inimesed on harjunud lootma, et elu määravad teatud välised tegurid. „Õnn peab tulema väljastpoolt, õnn sõltub teistest inimestest tänapäeva inimeste jaoks. Inimese kõiksugused võimalused, ohud, ahvatlused – kõik on väljaspool ja see inimene ise on nagu see tühi tool, mis koguaeg ootab täitmist väljastpoolt. Keegi peab tulema ja tema soovid täitma. Kui seda ei juhtu, on ta pettunud ja pettunud inimesi on tänapäeval väga palju,” rääkis ta.

Luik rääkis, et see oskamatus iseendale otsa vaadata ongi põhjus, mis muudab inimesed ebaküpseks: „Ei ole kunagi võimalik, et kõik inimesed oleks kõigis ühiskondades küpsed. On olnud ühiskondi, kus küpsus on ideaaliks ja teised inimesed püüdlevad selle poole. Aga praegune ühiskond ongi natuke erinev selles osas, et küpsus ei ole enam ideaal ja keegi ei teagi, mis see on. Põhjus, miks inimesed sellised on, seisneb selles, et nad ei julge tunnistada, et maailmas on olemas kohutavaid kannatusi, et on olemas surm ja et inimene on ise surelik. Küps inimene peaks seda teadma. See peaks olema iseenesest mõistetav teadmine. See teeb teda teatud olukordades alandlikuks, sunnib mõtlema elu peale ja sellele, kuidas ta elab. Inimesed ei tunne maailmast rõõmu, aga maailm on mugav. Siis tekibki see tahtmine, et tahaks midagi huvitavamat, midagi rohkemat, et see, mis parajasti käes on, pole „see”. See rahulolematus iseendaga, ta tajub et midagi on puudu, temas endas ka. Ja kui oleks see julgus endale näkku vaadata, siis oleks olemas ka rõõm. See on paradoks, aga nii see paistab olevat.”

See pidev rahulolematus igapäevaeluga ei lase meil täielikult oma elu mõtestada. „Inimene peaks oma elu muutma, oma elu argipäeva peaks ta harima nii nagu maad, ta peaks selle võsastunud ja takjaid täis maa muutma niisuguseks maaks, mis kasvatab mida iganes – lina, kaera või pojenge, mida keegi tahab. See on inimese enda teha, sellest argipäevast, sellest võsast välja tulla, seda muuta ja hingestada. Ei ole ju olemas tegelikult vahet muu oleku ja argipäeva vahel, tegelikult on üks elu ja selleni peaks inimene jõudma,” rääkis Luik.

Toimetaja: Marit Valk/ Madis Järvekülg

Allikas: "Plekktrumm"



Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Haapsalu piiskopilinnusHaapsalu piiskopilinnus
Haapsalu piiskopilinnuse muuseum sulgeb arendustöödeks uksed

Järgmisel nädalal sulgeb uksed Haapsalu piiskopilinnuse muuseum ning seal algavad 2019. aastani kestvad arendustööd. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt saadud ligi 3,2 miljoni eurose toetuse abiga ehitatakse välja aasta ringi avatud keskaega käsitlev tegevusmuuseum ja külastuskeskus. Haapsalust jätkab Juhan Hepner.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.