Viivi Luik: tänapäeva inimesed elavad kui eksiilis ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli kirjanik Viivi Luik, kellega vesteldi meie ajast ja sellest, mis iseloomustab tänapäeva inimest.

Rääkides meie aja olemusest tõi Viivi Luik välja, et läbi aegade on inimeste ajastukogemus olnud tegelikult sarnane. „Mulle tundub, et kõik ajad on nende inimeste jaoks segased, kes nendes aegades elavad. Kõigil aegadel on tunne, et tool on tühi või et me ei näe seda, kes seal istub ja nööre tõmbab. Ma ei usu, et praegune aeg selle poolest eelnevatest erineb. Ainult, et meil puudub see kogemus, et me kõike ette teame, nagu raamatus. Selle pärast meile tundubki, et aeg on segane ja kohutav,” rääkis ta.

Üks teema, mis on Viivi Luike meie ajale mõeldes väga köitnud, on inimese eraldatus: „On erinevad põhjused, miks inimesed tunnevad, et nad on eksiilis, näiteks kirjanik, kui ta kirjutab, siis ta on eraldi. Ta on valinud selle eluviisi, et ta ei tee kõike seda kaasa, mida teised inimesed teevad. Et ta peab veetma mingi aja üksinduses. Ta ei tunne end seotud olevat väga palju nende asjadega, millega teised inimesed end tunnevad olevat, kes ei istu tundide kaupa üksinda ja ei mõtle. See teatud eraldatud ja mõtteviiside erinevus on eksiil tänapäeva maailmas. On nii palju inimgruppe, kes igaüks on omamoodi eksiilis, sest nad ei mõtle oma paralleelgruppidega sarnaselt.”

Teisest küljest on see ka põgenemine iseenda eest ja meie ajale iseloomulik, et ei osata endasse süüvida: „Inimene ei suudagi üksinduses olla. Võib-olla eelmised ajastud erinesid praegusest selle poolest, et inimesed elasid näiliselt väga tihedalt koos, kuid sellegi poolest püüdsid nad mingi aja üksi olla, koos oma mõtetega. Näiteks pereisa luges piiblit või käsitööd või üldse tööd tehes mõeldi omi mõtteid. Praegu inimesed põgenevad oma mõtete eest. See on praeguse aja tundemärk.”

See eskapism iseenda eest tekib kirjaniku arvates eelkõige sellest, et inimesed on harjunud lootma, et elu määravad teatud välised tegurid. „Õnn peab tulema väljastpoolt, õnn sõltub teistest inimestest tänapäeva inimeste jaoks. Inimese kõiksugused võimalused, ohud, ahvatlused – kõik on väljaspool ja see inimene ise on nagu see tühi tool, mis koguaeg ootab täitmist väljastpoolt. Keegi peab tulema ja tema soovid täitma. Kui seda ei juhtu, on ta pettunud ja pettunud inimesi on tänapäeval väga palju,” rääkis ta.

Luik rääkis, et see oskamatus iseendale otsa vaadata ongi põhjus, mis muudab inimesed ebaküpseks: „Ei ole kunagi võimalik, et kõik inimesed oleks kõigis ühiskondades küpsed. On olnud ühiskondi, kus küpsus on ideaaliks ja teised inimesed püüdlevad selle poole. Aga praegune ühiskond ongi natuke erinev selles osas, et küpsus ei ole enam ideaal ja keegi ei teagi, mis see on. Põhjus, miks inimesed sellised on, seisneb selles, et nad ei julge tunnistada, et maailmas on olemas kohutavaid kannatusi, et on olemas surm ja et inimene on ise surelik. Küps inimene peaks seda teadma. See peaks olema iseenesest mõistetav teadmine. See teeb teda teatud olukordades alandlikuks, sunnib mõtlema elu peale ja sellele, kuidas ta elab. Inimesed ei tunne maailmast rõõmu, aga maailm on mugav. Siis tekibki see tahtmine, et tahaks midagi huvitavamat, midagi rohkemat, et see, mis parajasti käes on, pole „see”. See rahulolematus iseendaga, ta tajub et midagi on puudu, temas endas ka. Ja kui oleks see julgus endale näkku vaadata, siis oleks olemas ka rõõm. See on paradoks, aga nii see paistab olevat.”

See pidev rahulolematus igapäevaeluga ei lase meil täielikult oma elu mõtestada. „Inimene peaks oma elu muutma, oma elu argipäeva peaks ta harima nii nagu maad, ta peaks selle võsastunud ja takjaid täis maa muutma niisuguseks maaks, mis kasvatab mida iganes – lina, kaera või pojenge, mida keegi tahab. See on inimese enda teha, sellest argipäevast, sellest võsast välja tulla, seda muuta ja hingestada. Ei ole ju olemas tegelikult vahet muu oleku ja argipäeva vahel, tegelikult on üks elu ja selleni peaks inimene jõudma,” rääkis Luik.

Toimetaja: Marit Valk/ Madis Järvekülg

Allikas: "Plekktrumm"



Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”Jaan Toomik “Kuidas lääs oli vasak”
Galerii. Jaan Toomik avas Keskturul näituse vasakpoolsest läänest

Täna, 23. augustil avas Jaan Toomik oma uue näitus "Kuidas lääs oli vasak" Tallinna Keskturu peahoone teisel korrusel. Lastekodu 1 ehk Temnikova & Kasela galeriis avatakse samal pärastlõunal ka Moskva kunstniku Olga Tšernõševa väljapanek “Algunas Canciones Lindas”.

The FallThe Fall
Arvustus. The Fall kui bänd, mida ei tasu maha kanda

Uus plaat

The Fall
"New Facts Emerge" (Cherry Red)
7/10

Skaneeritud inimaju.Skaneeritud inimaju.
Arvustus. Inimene kui masin?

Uus raamat

Julien Offray de la Mettrie

„Inimene kui masin“

Tõlkinud Katre Talviste

Avatud Eesti Raamat

Ilmamaa

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Lavastus etendub ka lavakunstikooli 28. lennu diplomitööna
Arvustus. Eestlaste tondid palvemajas

Stefan Peetri arvustus lavastusest "...Ja peaksin sada surma ma..."."

KIRJANDUS
Jorge Luis Borges
Arvustus. Mälu ja ajaliiv

Uus raamat

Jose Luis Borges

"Liivaraamat. Shakespeare'i mälu"

Tõlkinud Kai Aareleid

Loomingu Raamatukogu

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Flow festival 2017
Arvustus. Flow festival ei tee ühestki küljest allahindlust

Kontsert
Flow festival
Helsingi
11. kuni 13. august

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver. Selgeltnägija

Tippspetsialist loobus oma ülihästi tasustatud töökohast rahvusvahelises suurkorporatsioonis ja rajas mittetulundusühingu samas valdkonnas. Miks? Sest ta ei suutnud vaadata seda raiskamist, mis ettevõttes tema valdkonnas toimus. Tema esmane ülesanne oli kokkuhoid, toodete tarnetega kaasneva aja ning ressurssi säästmine. See aga ei olnud enam ettevõttele kasulik harjunud kapitalistlike mudelite põhjal.

Jumalateenistus Tori kirikusJumalateenistus Tori kirikus
Urmas Viilma: tulevikus võiksid liturgilised liigutused muutuda hoogsamaks

Peapiiskop Urmas Viilma avaldas Facebookis vastuse ERR kultuuriportaalis ilmunud Tiina-Erika Friedenthali artiklile "Miks kirikus ei tantsita?" ja Anne Kulli loole "Kas kristlus ja tants sobivad kokku?". Järeldus: võiks ju tantsida ka, aga kas see nooremat rahvast kirikusse toob, selles Viilma kahtleb.

Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.Vaade Emajõeäärsele Tartu kesklinnale. Tulevane tselluloositehas jääks aga linnast välja.
Irja Alakivi: Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Kehalise kasvatuse tund.Kehalise kasvatuse tund.
Kai Valtna. Kas keha ja vaim on siiski eraldi?

Suvisel Arvamusfestivalil leiab aset Sõltumatu tantsu lava korraldatav arutelu "Miks kirikus ei tantsita", mis keerleb religiooni ja kunsti ning nende kokkupuutepunktide ja erinevuste ümber. Arutelu on seotud ka ühe harukordse aktsiooniga - nimelt etendub Arvamusfestivali ajal Paide kirikus Kadri Sireli tantsulavastus. Koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga avaldab ERR kultuuriportaal arvamusartiklite sarja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.