Arvustus. Multipädev nutiinimene olevikku otsimas ({{commentsTotal}})

"Vabadusest ja vabandustest" Autor/allikas: Cabaret Rhizome

Cabaret Rhizome
Etendus "Vabadusest ja vabandustest"
Esietendus 15. detsembril Tartu Erinevate Tubade Klubis
Lavastuse meeskond: Ajjar Ausma, Liisa Linhein, Mart Männik, Joonas Parve, Päär Pärenson, Jaan Tätte Jr, Johannes Veski

Cabaret Rhizome’i esimeseks esietenduseks oma Tartu kodus ehk Erinevate Tubade Klubis (ETK) Aparaaditehases oli "Vabadusest ja vabandustest" – virtuaalteatraalne uurimus liikumisest ja kulgemisest. Sedapuhku vaatajat digivahendite kaudu mängu ei kaasata, teatrikülastaja saab end õigupoolest päris mugavalt tunda. Postimees viis hiljaaegu läbi uuringu Eesti etendusasutuste istmete mugavuse kohta ning tituleeris kinod selles osas kindlateks võitjateks. Miskipärast aga jätsid nad valimist välja ETK nii Tallinna kui Tartu saali, kus treppide vallutamisest väsinud vaatajaid ootavad pehmed diivanid ja tugitoolid.

Selle etenduspaiga eripäraks on ka asjaolu, et n-ö kohustusliku konjaki võtmiseks ei pea enam vaheaega ootama. Kuivõrd tegu on multifunktsionaalse teatri-, peo-, kontserdi- ja muu paigaga, mis mööblipaigutuselt rangelt väljapeetusele kohustava teatrisaalina ei mõju, tundub loomulik baarist etenduse kõrvaseks ka üks jook võtta. See on tegelikult üpris põhimõtteline muutus vaataja (eel)häälestuses võrreldes enamikus teistes teatrisaalides kogetavaga. Võib tõstatada küsimuse, kas teatrit peaks vaatama kaine peaga või võib seda vabalt segada olenevalt tarbimise määrast vähem või enam reaalsustaju mõjutavate jookidega?

Lavastuse "Vabadusest ja vabandustest" puhul igatahes soovitaksin pigem kainet olekut, kus on tähelepanu terav. Ajaliselt on lavastus iseenesest kompaktne nüüdisteater (kestab veidi alla pooleteise tunni), mistõttu on vähemalt teoreetiliselt võimalik see enam-vähem ühe suurema keskendumishooga ära vaadata, ilma, et lõpupoole endal väsimuse märke täheldama hakkaks. Samas aga antakse infot vaatajale vastuvõtmiseks tihedalt, seda nii visuaalse, aga eriti just kõneldava teksti kujul.

Tehniliselt lahenduselt sarnaneb "Vabadusest ja vabandustest" Rhizome’i veidi enam kui aasta eest esietendunud "Kuningas Oidipusega": näitlejad tegutsevad erkrohelisel laval ehk green screen’i ees, neile lisatakse arvutigraafiliselt keskkond ümber, või õigemini istutatakse tegelased tervikpildis õigesse kohta ning vaataja näeb tulemust enda ees rippuvalt ekraanilt nagu multifilmi. Seejuures on tal (küll veidi olenevalt istekohast) võimalus jälgida pildi etendajatepoolse osa sünniprotsessi ehk nt näitleja sõitmist olematu mootorrattaga, aga tuleb tunnistada, et kui olla ka eelmist sarnase lahendusega lavastust näinud, hajub selle n-ö köögipoole huvitavus suhteliselt ruttu. Pigem suunata siis juba kogu tähelepanu ekraanil jooksvale tervikule.

Foto: Cabaret Rhizome/ Facebook

Eraldiseisvate stseenide kaupa peetakse vaatajale tosinkond kohati (argi)filosoofilist monoloogi sellest, kuhu, miks, mil viisil jne inimene liigub. Mingis suunas liikumine on vähemalt Lääne inimeses sügavalt juurdunud maailma ja oma olemasolu kontseptualiseerimise viis. Meil on liikumise kohta käivaid sõnugi tohutul hulgal, äkki isegi rohkem kui eskimotel lume kirjeldamiseks. "Vabadusest ja vabandustest" käsitleb erisuguseid liikumisi: ruumis ja ajas, välis- ja siseilmas. Eriti huvitavaks läks asi muuseas siis, kui nende liikumiste maatriksisse lisati juurde veel virtuaalreaalsuses liikumise element.

Monoloogid mõjuvad oma vormi ja sõnastuste tõttu üpris suuremahuliselt. Siin saab oluliseks näitlejate oskus teksti mõttega esitada ja rütmistada, mis kohati soovida jättis. Nii tekkiski vahepeal soov jutuvoolu peatada ja tagasi kerida, aga etendus ei oota – katsu sammu pidada – nagu infoühiskonnas kohane. Stseenide vahel samuti arupidamiseks mahti ei anta, ekraanil ringi lendav värvide ja kujutiste kollaaž ning Meisterjaani elavad biidid ja kosmiliste tämbritega meloodiad hõivavad meeled ja mõjuvad pigem mõtlemisorganit tuimestavalt. Lavastus sunnib seega vaatajat rakendama korraga nii oma nutiinimese pädevusi kui ka lennult liitlausete ja tekstide terviktähenduse hoomamise oskust.

Mida konkreetsem (vs. abstraktsem) oli stseeni teksti sisu, seda paremini üldiselt tekst tööle hakkas. Tore, et ilmselt iga tartlase frustratsioon viimase aja pidevate teetööde üle Tartu linnas ka lavastustes peegeldatud ja ehk seeläbi veidi maandatud sai. Põhiliselt aga jääb lavastuse mõttevoolus pinnale idee vajadusest mitte kaotada liikumise keskel olevikku ja olevikutaju. Millegi olemus ei saa peituda liikumises endas. Asjade värvid, nurgad, lõhnad ja maitse on olevikulised omadused, mille tajumise väikestest paigalseisuhetkedest moodustub liikumine. Samal ajal, kui neid mõtteid veeretad, vaatab üle su õla aga see, kes teab, et liikumine ajas ei ole välditav ega peatu, ning peab peenikest naeru.

Etenduselt tulles jäin mõtlema selle üle, miks kogetu tunnetuslikult kuidagi eemale jäi. Ühelt poolt oli põhjus see, et mahukas infovoos läks paratamatult nii mõndagi kaduma, lisaks aga mõjus ilmselt ka etendaja-vaataja suhte olemus sellises vahendatud teatris. Vaataja silmitseb siin peamiselt kahemõõtmelist ekraani, kus liikuvas-muutuvas ümbruses tegutsevad näitlejad pole kaadris ainufookuses ega otseselt vaataja suunas ka pöördu. Pildivahetuse alguses heidab vaataja ehk pilgu rohelisele lavale ja teeb kindlaks, kuidas näitlejad seekord teavad, kuhu täpselt oma käed asetada, aga siis on ta tähelepanu suunatud tehnilisele aspektile.

Kontaktist näitleja ja vaataja vahel (kasvõi näilisest) ei saa nendel tingimustel kuigivõrd rääkida, mis pole tingimata halb, vaid tõstatab teema, kuidas uued tehnoloogialahendused teatri kui elava etendusrituaali olemust mõjutavad. Kuna Cabaret Rhizome eeldatavasti oma tehnoloogiliste otsingute ja leiutamisega jätkab, siis võimaldavad nende järgmised lavastused tõenäoliselt sel teemal edasi mõtelda.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Joel Sarakula bändJoel Sarakula bänd
Joel Sarakula: naer on minu emotsionaalne päästik

Kunsti- ja muusikafestivali TOLM '17 peaesineja Joel Sarakula jaoks on laulmine puhtfüüsiline tegevus, ta fännab itaallaste prillikultuuri ning paljastab intervjuus muu hulgas oma lemmikakordi. Aga vaadake, et te Sarakulat EKKMi laval naerma ei aja, sest neid hooge võib olla raske peatada.

Christopher Nolan "Dunkirk"Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

17. Kohila sümpoosion17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

"Spiderman: Homecoming" ("Ämblikmees: Kojutulek")"Spiderman: Homecoming" ("Ämblikmees: Kojutulek")
Arvustus. Ämblikmees koob suve soojaks

Uus film kinodes
"Ämblikmees: Kojutulek" ("Spiderman: Homecoming")
Režissöör: Jon Watts
Osades: Tom Holland, Robert Downey Jr, Marisa Tomei, Donald Glover, Michael Keaton, Jon Favreau
9/10

FILM
"Ahvide planeedi sõda"
Eesti kino top 7. Perekond on kõige alus

Kui nädalavahetuse kinotabelisse maandunud kolm täiesti erinevat uustulnukat koondada ühe märksõna alla, siis oleks selleks "perekond".

TEATER
Rakvere Teater "Kellavärgiga apelsin"
Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse

Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust.

KIRJANDUS
Siber
Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

KUNST
"Ehte- ja elulood"
Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest

Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Maryn E. Coote "Maskeraad"
Arvustus. Maryn E. Coote ja psühhodiskonaudi seiklused

Uus plaat
Maryn E. Coote
"Maskeraad" (PPU)
10/10

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!