Arvustus. Multipädev nutiinimene olevikku otsimas ({{commentsTotal}})

"Vabadusest ja vabandustest" Autor/allikas: Cabaret Rhizome

Cabaret Rhizome
Etendus "Vabadusest ja vabandustest"
Esietendus 15. detsembril Tartu Erinevate Tubade Klubis
Lavastuse meeskond: Ajjar Ausma, Liisa Linhein, Mart Männik, Joonas Parve, Päär Pärenson, Jaan Tätte Jr, Johannes Veski

Cabaret Rhizome’i esimeseks esietenduseks oma Tartu kodus ehk Erinevate Tubade Klubis (ETK) Aparaaditehases oli "Vabadusest ja vabandustest" – virtuaalteatraalne uurimus liikumisest ja kulgemisest. Sedapuhku vaatajat digivahendite kaudu mängu ei kaasata, teatrikülastaja saab end õigupoolest päris mugavalt tunda. Postimees viis hiljaaegu läbi uuringu Eesti etendusasutuste istmete mugavuse kohta ning tituleeris kinod selles osas kindlateks võitjateks. Miskipärast aga jätsid nad valimist välja ETK nii Tallinna kui Tartu saali, kus treppide vallutamisest väsinud vaatajaid ootavad pehmed diivanid ja tugitoolid.

Selle etenduspaiga eripäraks on ka asjaolu, et n-ö kohustusliku konjaki võtmiseks ei pea enam vaheaega ootama. Kuivõrd tegu on multifunktsionaalse teatri-, peo-, kontserdi- ja muu paigaga, mis mööblipaigutuselt rangelt väljapeetusele kohustava teatrisaalina ei mõju, tundub loomulik baarist etenduse kõrvaseks ka üks jook võtta. See on tegelikult üpris põhimõtteline muutus vaataja (eel)häälestuses võrreldes enamikus teistes teatrisaalides kogetavaga. Võib tõstatada küsimuse, kas teatrit peaks vaatama kaine peaga või võib seda vabalt segada olenevalt tarbimise määrast vähem või enam reaalsustaju mõjutavate jookidega?

Lavastuse "Vabadusest ja vabandustest" puhul igatahes soovitaksin pigem kainet olekut, kus on tähelepanu terav. Ajaliselt on lavastus iseenesest kompaktne nüüdisteater (kestab veidi alla pooleteise tunni), mistõttu on vähemalt teoreetiliselt võimalik see enam-vähem ühe suurema keskendumishooga ära vaadata, ilma, et lõpupoole endal väsimuse märke täheldama hakkaks. Samas aga antakse infot vaatajale vastuvõtmiseks tihedalt, seda nii visuaalse, aga eriti just kõneldava teksti kujul.

Tehniliselt lahenduselt sarnaneb "Vabadusest ja vabandustest" Rhizome’i veidi enam kui aasta eest esietendunud "Kuningas Oidipusega": näitlejad tegutsevad erkrohelisel laval ehk green screen’i ees, neile lisatakse arvutigraafiliselt keskkond ümber, või õigemini istutatakse tegelased tervikpildis õigesse kohta ning vaataja näeb tulemust enda ees rippuvalt ekraanilt nagu multifilmi. Seejuures on tal (küll veidi olenevalt istekohast) võimalus jälgida pildi etendajatepoolse osa sünniprotsessi ehk nt näitleja sõitmist olematu mootorrattaga, aga tuleb tunnistada, et kui olla ka eelmist sarnase lahendusega lavastust näinud, hajub selle n-ö köögipoole huvitavus suhteliselt ruttu. Pigem suunata siis juba kogu tähelepanu ekraanil jooksvale tervikule.

Foto: Cabaret Rhizome/ Facebook

Eraldiseisvate stseenide kaupa peetakse vaatajale tosinkond kohati (argi)filosoofilist monoloogi sellest, kuhu, miks, mil viisil jne inimene liigub. Mingis suunas liikumine on vähemalt Lääne inimeses sügavalt juurdunud maailma ja oma olemasolu kontseptualiseerimise viis. Meil on liikumise kohta käivaid sõnugi tohutul hulgal, äkki isegi rohkem kui eskimotel lume kirjeldamiseks. "Vabadusest ja vabandustest" käsitleb erisuguseid liikumisi: ruumis ja ajas, välis- ja siseilmas. Eriti huvitavaks läks asi muuseas siis, kui nende liikumiste maatriksisse lisati juurde veel virtuaalreaalsuses liikumise element.

Monoloogid mõjuvad oma vormi ja sõnastuste tõttu üpris suuremahuliselt. Siin saab oluliseks näitlejate oskus teksti mõttega esitada ja rütmistada, mis kohati soovida jättis. Nii tekkiski vahepeal soov jutuvoolu peatada ja tagasi kerida, aga etendus ei oota – katsu sammu pidada – nagu infoühiskonnas kohane. Stseenide vahel samuti arupidamiseks mahti ei anta, ekraanil ringi lendav värvide ja kujutiste kollaaž ning Meisterjaani elavad biidid ja kosmiliste tämbritega meloodiad hõivavad meeled ja mõjuvad pigem mõtlemisorganit tuimestavalt. Lavastus sunnib seega vaatajat rakendama korraga nii oma nutiinimese pädevusi kui ka lennult liitlausete ja tekstide terviktähenduse hoomamise oskust.

Mida konkreetsem (vs. abstraktsem) oli stseeni teksti sisu, seda paremini üldiselt tekst tööle hakkas. Tore, et ilmselt iga tartlase frustratsioon viimase aja pidevate teetööde üle Tartu linnas ka lavastustes peegeldatud ja ehk seeläbi veidi maandatud sai. Põhiliselt aga jääb lavastuse mõttevoolus pinnale idee vajadusest mitte kaotada liikumise keskel olevikku ja olevikutaju. Millegi olemus ei saa peituda liikumises endas. Asjade värvid, nurgad, lõhnad ja maitse on olevikulised omadused, mille tajumise väikestest paigalseisuhetkedest moodustub liikumine. Samal ajal, kui neid mõtteid veeretad, vaatab üle su õla aga see, kes teab, et liikumine ajas ei ole välditav ega peatu, ning peab peenikest naeru.

Etenduselt tulles jäin mõtlema selle üle, miks kogetu tunnetuslikult kuidagi eemale jäi. Ühelt poolt oli põhjus see, et mahukas infovoos läks paratamatult nii mõndagi kaduma, lisaks aga mõjus ilmselt ka etendaja-vaataja suhte olemus sellises vahendatud teatris. Vaataja silmitseb siin peamiselt kahemõõtmelist ekraani, kus liikuvas-muutuvas ümbruses tegutsevad näitlejad pole kaadris ainufookuses ega otseselt vaataja suunas ka pöördu. Pildivahetuse alguses heidab vaataja ehk pilgu rohelisele lavale ja teeb kindlaks, kuidas näitlejad seekord teavad, kuhu täpselt oma käed asetada, aga siis on ta tähelepanu suunatud tehnilisele aspektile.

Kontaktist näitleja ja vaataja vahel (kasvõi näilisest) ei saa nendel tingimustel kuigivõrd rääkida, mis pole tingimata halb, vaid tõstatab teema, kuidas uued tehnoloogialahendused teatri kui elava etendusrituaali olemust mõjutavad. Kuna Cabaret Rhizome eeldatavasti oma tehnoloogiliste otsingute ja leiutamisega jätkab, siis võimaldavad nende järgmised lavastused tõenäoliselt sel teemal edasi mõtelda.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Ott Kilusk

Näidendivõistluse võitjad on selged

Esmaspäeval, 23. septembril kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistluse laureaadid.

Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Frankfurdi raamatumess

Ilmar Taska osaleb Helsingi raamatumessi arutlustel kahel päeval

26. oktoobril kell 15 toimub vestlus koos Soome autori Sirpa Kähköneniga, kelle raamat "Graniitmees" on ilmunud ka Eestis kirjastuselt Varrak. Vestlust juhib Rain Kooli. 27. oktoobril kell 16.30 toimub Soome suurima kirjastuse WSOY korraldatud üritus, kus vestlust juhib tuntud teleajakirjanik Juha Hietanen.

FILM
Blade Runner 2049

Arvustus. Elu ise

Denis Villeneuve’i "Blade Runner 2049" räägib nagu originaalfilmgi inimese ja tehnoloogia suhtest, aga jõutakse täiesti teistsuguste järeldusteni, kirjutab Tõnis Kahu Sirbis.

TEATER
Ivo Uukkivi (Teisitimõtlejas)

Ivo Uukkivi jookseb peaga vastu seina

Vaba Lava kuraatoriprogrammis esietendub 4. novembril Andri Luubi lavastus "Teisitimõtleja", mille peaosas mängib Ivo Uukkivi endist punkarit, keda ajab uus tõejärgne maailm tõelisse segadusse, mille tagajärjel jookseb ta sõna otseses mõttes peaga vastu seina.

KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Viljandi Kitarrifestival

Arvustus. Kõige sõbralikum kitarrifestival*

Seekordse Viljandi kitarrifestivali kava oli väga esinduslik: kunstiline juht Ain Agan tõi publiku ette imposantse valiku Eesti ja maailma tippkitarristidest. Viljandi on tuntud sooja koduse atmosfääriga linnana. Ka festivalil oli tunda samalaadset hõngu – paljud lähiriikide kitarristid olid Viljandis juba mitmendat korda ning näisid endiselt nautivat pingevaba, sõbramehelikku, muhedat atmosfääri.

Arvamus
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: