Kes peaks korrastama lagunevaid kirikuhooneid? ({{commentsTotal}})

Pootsi-Kõpu Õigeusu kirikut renoveeriti lõppeval aastal muinsuskaitseameti toetuste abil.

Ehkki jõulud on aeg, mil kirikute külastatavus Eestis ajutiselt kasvab, seisab palju kirikuhooneid enamus aastast tühja ja lagunevana või on algupärase funktsiooni lausa minetanud. Peale pühakodade vaimuliku funktsiooni on kirikuhoonetel oluline osa Eesti kultuuripärandis ja -maastikul ning nende tähtsust on raske alahinnata. Kellel peaks aga lasuma jõukohane vastutus vanade pühakodade kuluka korrashoiu eest?

Tänase seisuga on Muinsuskaitseameti mälestiste registris 4441 hoonet, millest 213 ehitismälestist on kirikud. Neist 213 kirikust on täna halvas, avariilises või varemestunud seisukorras 63. Seda on mis on poolteist korda rohkem võrreldes nelja aasta taguse ajaga, mil kirikuhoonetest oli kehvas või kriitilises seisus 41 hoonet. Eestis kuulub enamus kirikuhooneid kogudustele ning ka nende korrashoid lasub neil kui omanikel. Vanad pühakojad vajavad aga hooldus- ja restaureerimistöödeks suuremaid investeeringuid, milleks väikesel kogudustel vahendeid napib.

Riik jagab pühakodade korrastamiseks alates 2004. aastast toetust läbi Muinsuskaitseameti Pühakodade Säilitamise ja Arengu Programmi, millele käesoleval aastal eraldas riik investeeringuteks 660 486 eurot. Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie sõnul on olukord suures pildis ja tagasivaatavalt siiski pigem hea ja tema sõnul on selle parandamiseks oluline teavitatud koostöö Muinsuskaitseameti ja koguduste vahel.

"Laias pildis ei saa öelda, et seis oleks väga õnnetu – kui vaadata pikemas ajaloos tagasi, on Eestis pühakojad täna võrdlemisi heas korras. Kõikvõimalike sõdade ja vaenukordade ajal on nad olnud märksa kehvemas seisus kui praegu. Kirikuhoonete saatus on teatud mõttes samasugune kui kõigil teistel hoonetel – nad on tavapäraselt heas korras siis, kui nad on pidevas kasutuses ja hooldatud. Pühakodade eripäraks on muidugi suured mahulised mõõtmed, mistõttu nende korrashoid vajabki eraldi tähelepanu. Probleemid tekivad kirikutes, kus kogudus demograafilistel põhjustel aja jooksul hääbub ja ei ole enam kedagi, kes hoonet hooldada jaksaks," leiab Raie.

Ehkki põhjalik Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud restaureerimine on kulukas töö, oleks täiesti tühjana seisma jäänud kirikute puhul abi juba väiksemamahulistestki korrastustöödest. Kirik võib jääda tühjaks jäänud maapiirkondades ka varemeks, ent on siiski konserveeritud ja kultuuriloolise tähtsusega arhitektuuriline mälestis.

"Kui hoone on varemestunud, soovitame esialgu vähemalt müüride konserveerimist – ei ole välistatud, et mingil hetkel tekib kogudus taas ning sellega koos ka vajadus kasutada hoonet kasutada taas selle algupärases funktsioonis. Kuna kirikud enamasti kivist hooned, on nende lagunemine ajas ka mõõdukalt aeglane ja nad ei kao me maastikult nii kiiresti. Seal on oma roll nii omanikul kui ka kohalikul omavalitsusel, kui omanikku näiteks enam ei ole."

Valdav osa kirikuhoonetest kuulub Eestis kogudustele ning hooldustööde planeeriminegi on omaette ressurss. Muinsuskaitseseaduse järgi on mälestise säilitamine omaniku kohustus, ent nad ei pea seda renoveerima või restaureerima. Raie sõnul kiputakse veel tänapäevalgi mõnikord arvama, et ehitada või hoonet korrastada on võimalik ilma projektita.

"Kõik peaks siiski algama koguduse enda hoone haldus- või hoolduskavast, plaanist, kuidas hoonet säilitada. On hea, kui kogudusel on teadmine hoone elutsüklist – näiteks selle põhjal, millal viimati katust vahetati, saab ennustada, millal võiksid aset leida järgmised hooldustööd. See on paljuski planeerimisküsimus ja kui on olemas plaan hoone säilitamiseks, on võimalik ka rahalist kulu ja toetust planeerida," selgitab Raie.

Ehkki mitmel pool Euroopas on levinud ka nähtus, mille puhul tühjaks jäänud kirikuhooned müüakse eraomanikele ning neile antakse uus ilmalik funktsioon kultuurikeskuse, kontserdipaiga, raamatukogu, konverentsikeskuse või elumajana, ei ole see Eestis veel nii tavapärane. Riigile kuuluva Narva kiriku kasutuse muutmine raamatukoguks takerdus peamiselt hoone omaduste sobimatuse tõttu raamatute hoiustamiseks, ent valdavalt on Eestis sellise praktika elluviimise põhjused demograafilised. Hõreda asustusega tühjaks jäänud maapiirkonnas on kirikuhoonele uue funktsiooni leidmine keeruline ning selle ülalpidamine võib vähese kasutuse puhul olla ülemäära kulukas. Tühjana seisma jäänud õigeusu kirikute puhul on funktsiooni muutmine keerulisem ka põhjusel, et selle konfessioonis ei ole püha vaid hoone, vaid ka pind, millele see ehitatud on.

"Kui õigeusu kiriku puhul on kogudus lakanud eksisteerimast, peab nende uskumuse kohaselt ka hoone kaduva teed minema," selgitas Raie.

Et hoonete korrashoiu vastutus lasub valdavalt kogudustel, on oluline informeeritud suhtlus koguduste ja muinsuskaitseameti vahel, mis on siiani Raie sõnul olnud valdavalt hea. "Igal aastal taotlevad sajad kirikukogudused Pühakodade Säilitamise ja Arengu Programmist toetust, samuti käime ise neid igal aastal inspekteerimas ja püüame säilivusele kaasa aidata nii palju, kui võimalik."

Muinsuskaitseametil on hoonete seisukorrast põhjalikult ülevaade, samuti tehakse igal aastal koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga ning viiakse läbi niiskusuuringuid, et pakkuda välja ka paremaid ja kestvamaid tehnilisi lahendusi.

Mitme Ida-Virumaa kirikukoguduse preester Avo Kiir leiab aga, et kirikuhoone säilitamise vastutust ei saa jätta vaid kogudusele ning ta ei ole kõigi muinsuskaitseameti nõuetega päri.

Olukordadega, mil kogudus demograafilistel põhjustel hääbuks ning kirikuhoone seetõttu seisma jääks, ei ole Kiir oma töös kokku puutunud. Pigem on tema hinnangul probleemiks, et väikesed kogudused ei ole suutelised oma jõududega kirikuid korrastama ning see käib neil üle jõu.

"On mõttetu, kuidas kogudused paigutavad oma niigi napid ressursid suurte hoonete korrastamisesse selle asemel, et tegeleda oma peamise ülesandega, milleks on inimeste teenimine. Kirikuhoone saatuse ja funktsiooni üle peaks otsustama omanik ehk kogudus. Hoone iseenesest ei tähenda midagi, tähenduse annab selles toimuv. Eesti väikesed kogudused saaksid oma elu korraldada paremini ka väiksemates ruumitingimustes, vähemalt saaksid nad tegeleda oma põhikohustustega. Kui pühakoja korrashoid võtab aga su viimased veeringud, ei näe ma vajadust, miks peaks üks viiekümne liikmeline kogudus haldama suurt vana muinsuskaitse all olevat mälestist."

2017. aastaks esitati Muinsuskaitse ametile Pühakodade Säilitamise ja Arengu programmi toetuste saamiseks 150 taotlust. Programmi üksikasjalikum eelarve algavaks aastaks on veel täpsustumisel. Toetused määrati 84 pühakojale ning need jaotuvad valdavalt pühakodade remondiks ja kunstivara restaureerimiseks.

Toimetaja: Valner Valme



Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.