Kes peaks korrastama lagunevaid kirikuhooneid? ({{commentsTotal}})

Pootsi-Kõpu Õigeusu kirikut renoveeriti lõppeval aastal muinsuskaitseameti toetuste abil.
Pootsi-Kõpu Õigeusu kirikut renoveeriti lõppeval aastal muinsuskaitseameti toetuste abil.

Ehkki jõulud on aeg, mil kirikute külastatavus Eestis ajutiselt kasvab, seisab palju kirikuhooneid enamus aastast tühja ja lagunevana või on algupärase funktsiooni lausa minetanud. Peale pühakodade vaimuliku funktsiooni on kirikuhoonetel oluline osa Eesti kultuuripärandis ja -maastikul ning nende tähtsust on raske alahinnata. Kellel peaks aga lasuma jõukohane vastutus vanade pühakodade kuluka korrashoiu eest?

Tänase seisuga on Muinsuskaitseameti mälestiste registris 4441 hoonet, millest 213 ehitismälestist on kirikud. Neist 213 kirikust on täna halvas, avariilises või varemestunud seisukorras 63. Seda on mis on poolteist korda rohkem võrreldes nelja aasta taguse ajaga, mil kirikuhoonetest oli kehvas või kriitilises seisus 41 hoonet. Eestis kuulub enamus kirikuhooneid kogudustele ning ka nende korrashoid lasub neil kui omanikel. Vanad pühakojad vajavad aga hooldus- ja restaureerimistöödeks suuremaid investeeringuid, milleks väikesel kogudustel vahendeid napib.

Riik jagab pühakodade korrastamiseks alates 2004. aastast toetust läbi Muinsuskaitseameti Pühakodade Säilitamise ja Arengu Programmi, millele käesoleval aastal eraldas riik investeeringuteks 660 486 eurot. Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie sõnul on olukord suures pildis ja tagasivaatavalt siiski pigem hea ja tema sõnul on selle parandamiseks oluline teavitatud koostöö Muinsuskaitseameti ja koguduste vahel.

"Laias pildis ei saa öelda, et seis oleks väga õnnetu – kui vaadata pikemas ajaloos tagasi, on Eestis pühakojad täna võrdlemisi heas korras. Kõikvõimalike sõdade ja vaenukordade ajal on nad olnud märksa kehvemas seisus kui praegu. Kirikuhoonete saatus on teatud mõttes samasugune kui kõigil teistel hoonetel – nad on tavapäraselt heas korras siis, kui nad on pidevas kasutuses ja hooldatud. Pühakodade eripäraks on muidugi suured mahulised mõõtmed, mistõttu nende korrashoid vajabki eraldi tähelepanu. Probleemid tekivad kirikutes, kus kogudus demograafilistel põhjustel aja jooksul hääbub ja ei ole enam kedagi, kes hoonet hooldada jaksaks," leiab Raie.

Ehkki põhjalik Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud restaureerimine on kulukas töö, oleks täiesti tühjana seisma jäänud kirikute puhul abi juba väiksemamahulistestki korrastustöödest. Kirik võib jääda tühjaks jäänud maapiirkondades ka varemeks, ent on siiski konserveeritud ja kultuuriloolise tähtsusega arhitektuuriline mälestis.

"Kui hoone on varemestunud, soovitame esialgu vähemalt müüride konserveerimist – ei ole välistatud, et mingil hetkel tekib kogudus taas ning sellega koos ka vajadus kasutada hoonet kasutada taas selle algupärases funktsioonis. Kuna kirikud enamasti kivist hooned, on nende lagunemine ajas ka mõõdukalt aeglane ja nad ei kao me maastikult nii kiiresti. Seal on oma roll nii omanikul kui ka kohalikul omavalitsusel, kui omanikku näiteks enam ei ole."

Valdav osa kirikuhoonetest kuulub Eestis kogudustele ning hooldustööde planeeriminegi on omaette ressurss. Muinsuskaitseseaduse järgi on mälestise säilitamine omaniku kohustus, ent nad ei pea seda renoveerima või restaureerima. Raie sõnul kiputakse veel tänapäevalgi mõnikord arvama, et ehitada või hoonet korrastada on võimalik ilma projektita.

"Kõik peaks siiski algama koguduse enda hoone haldus- või hoolduskavast, plaanist, kuidas hoonet säilitada. On hea, kui kogudusel on teadmine hoone elutsüklist – näiteks selle põhjal, millal viimati katust vahetati, saab ennustada, millal võiksid aset leida järgmised hooldustööd. See on paljuski planeerimisküsimus ja kui on olemas plaan hoone säilitamiseks, on võimalik ka rahalist kulu ja toetust planeerida," selgitab Raie.

Ehkki mitmel pool Euroopas on levinud ka nähtus, mille puhul tühjaks jäänud kirikuhooned müüakse eraomanikele ning neile antakse uus ilmalik funktsioon kultuurikeskuse, kontserdipaiga, raamatukogu, konverentsikeskuse või elumajana, ei ole see Eestis veel nii tavapärane. Riigile kuuluva Narva kiriku kasutuse muutmine raamatukoguks takerdus peamiselt hoone omaduste sobimatuse tõttu raamatute hoiustamiseks, ent valdavalt on Eestis sellise praktika elluviimise põhjused demograafilised. Hõreda asustusega tühjaks jäänud maapiirkonnas on kirikuhoonele uue funktsiooni leidmine keeruline ning selle ülalpidamine võib vähese kasutuse puhul olla ülemäära kulukas. Tühjana seisma jäänud õigeusu kirikute puhul on funktsiooni muutmine keerulisem ka põhjusel, et selle konfessioonis ei ole püha vaid hoone, vaid ka pind, millele see ehitatud on.

"Kui õigeusu kiriku puhul on kogudus lakanud eksisteerimast, peab nende uskumuse kohaselt ka hoone kaduva teed minema," selgitas Raie.

Et hoonete korrashoiu vastutus lasub valdavalt kogudustel, on oluline informeeritud suhtlus koguduste ja muinsuskaitseameti vahel, mis on siiani Raie sõnul olnud valdavalt hea. "Igal aastal taotlevad sajad kirikukogudused Pühakodade Säilitamise ja Arengu Programmist toetust, samuti käime ise neid igal aastal inspekteerimas ja püüame säilivusele kaasa aidata nii palju, kui võimalik."

Muinsuskaitseametil on hoonete seisukorrast põhjalikult ülevaade, samuti tehakse igal aastal koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga ning viiakse läbi niiskusuuringuid, et pakkuda välja ka paremaid ja kestvamaid tehnilisi lahendusi.

Mitme Ida-Virumaa kirikukoguduse preester Avo Kiir leiab aga, et kirikuhoone säilitamise vastutust ei saa jätta vaid kogudusele ning ta ei ole kõigi muinsuskaitseameti nõuetega päri.

Olukordadega, mil kogudus demograafilistel põhjustel hääbuks ning kirikuhoone seetõttu seisma jääks, ei ole Kiir oma töös kokku puutunud. Pigem on tema hinnangul probleemiks, et väikesed kogudused ei ole suutelised oma jõududega kirikuid korrastama ning see käib neil üle jõu.

"On mõttetu, kuidas kogudused paigutavad oma niigi napid ressursid suurte hoonete korrastamisesse selle asemel, et tegeleda oma peamise ülesandega, milleks on inimeste teenimine. Kirikuhoone saatuse ja funktsiooni üle peaks otsustama omanik ehk kogudus. Hoone iseenesest ei tähenda midagi, tähenduse annab selles toimuv. Eesti väikesed kogudused saaksid oma elu korraldada paremini ka väiksemates ruumitingimustes, vähemalt saaksid nad tegeleda oma põhikohustustega. Kui pühakoja korrashoid võtab aga su viimased veeringud, ei näe ma vajadust, miks peaks üks viiekümne liikmeline kogudus haldama suurt vana muinsuskaitse all olevat mälestist."

2017. aastaks esitati Muinsuskaitse ametile Pühakodade Säilitamise ja Arengu programmi toetuste saamiseks 150 taotlust. Programmi üksikasjalikum eelarve algavaks aastaks on veel täpsustumisel. Toetused määrati 84 pühakojale ning need jaotuvad valdavalt pühakodade remondiks ja kunstivara restaureerimiseks.

Toimetaja: Valner Valme



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Banco De GaiaBanco De Gaia
Banco De Gaia: kipun käsitlema helisid nende kultuurilist konteksti silmas pidamata

Tänavuse Kukemuru Ambienti peaesineja, Inglismaa eksootilise ambient-techno pioneer Banco De Gaia räägib kultuuriportaalile oma loome printsiipidest, aga kiidab muu hulgas ka Meisterjaani uut albumit.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.