Kes peaks korrastama lagunevaid kirikuhooneid? ({{commentsTotal}})

Pootsi-Kõpu Õigeusu kirikut renoveeriti lõppeval aastal muinsuskaitseameti toetuste abil.
Pootsi-Kõpu Õigeusu kirikut renoveeriti lõppeval aastal muinsuskaitseameti toetuste abil.

Ehkki jõulud on aeg, mil kirikute külastatavus Eestis ajutiselt kasvab, seisab palju kirikuhooneid enamus aastast tühja ja lagunevana või on algupärase funktsiooni lausa minetanud. Peale pühakodade vaimuliku funktsiooni on kirikuhoonetel oluline osa Eesti kultuuripärandis ja -maastikul ning nende tähtsust on raske alahinnata. Kellel peaks aga lasuma jõukohane vastutus vanade pühakodade kuluka korrashoiu eest?

Tänase seisuga on Muinsuskaitseameti mälestiste registris 4441 hoonet, millest 213 ehitismälestist on kirikud. Neist 213 kirikust on täna halvas, avariilises või varemestunud seisukorras 63. Seda on mis on poolteist korda rohkem võrreldes nelja aasta taguse ajaga, mil kirikuhoonetest oli kehvas või kriitilises seisus 41 hoonet. Eestis kuulub enamus kirikuhooneid kogudustele ning ka nende korrashoid lasub neil kui omanikel. Vanad pühakojad vajavad aga hooldus- ja restaureerimistöödeks suuremaid investeeringuid, milleks väikesel kogudustel vahendeid napib.

Riik jagab pühakodade korrastamiseks alates 2004. aastast toetust läbi Muinsuskaitseameti Pühakodade Säilitamise ja Arengu Programmi, millele käesoleval aastal eraldas riik investeeringuteks 660 486 eurot. Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie sõnul on olukord suures pildis ja tagasivaatavalt siiski pigem hea ja tema sõnul on selle parandamiseks oluline teavitatud koostöö Muinsuskaitseameti ja koguduste vahel.

"Laias pildis ei saa öelda, et seis oleks väga õnnetu – kui vaadata pikemas ajaloos tagasi, on Eestis pühakojad täna võrdlemisi heas korras. Kõikvõimalike sõdade ja vaenukordade ajal on nad olnud märksa kehvemas seisus kui praegu. Kirikuhoonete saatus on teatud mõttes samasugune kui kõigil teistel hoonetel – nad on tavapäraselt heas korras siis, kui nad on pidevas kasutuses ja hooldatud. Pühakodade eripäraks on muidugi suured mahulised mõõtmed, mistõttu nende korrashoid vajabki eraldi tähelepanu. Probleemid tekivad kirikutes, kus kogudus demograafilistel põhjustel aja jooksul hääbub ja ei ole enam kedagi, kes hoonet hooldada jaksaks," leiab Raie.

Ehkki põhjalik Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud restaureerimine on kulukas töö, oleks täiesti tühjana seisma jäänud kirikute puhul abi juba väiksemamahulistestki korrastustöödest. Kirik võib jääda tühjaks jäänud maapiirkondades ka varemeks, ent on siiski konserveeritud ja kultuuriloolise tähtsusega arhitektuuriline mälestis.

"Kui hoone on varemestunud, soovitame esialgu vähemalt müüride konserveerimist – ei ole välistatud, et mingil hetkel tekib kogudus taas ning sellega koos ka vajadus kasutada hoonet kasutada taas selle algupärases funktsioonis. Kuna kirikud enamasti kivist hooned, on nende lagunemine ajas ka mõõdukalt aeglane ja nad ei kao me maastikult nii kiiresti. Seal on oma roll nii omanikul kui ka kohalikul omavalitsusel, kui omanikku näiteks enam ei ole."

Valdav osa kirikuhoonetest kuulub Eestis kogudustele ning hooldustööde planeeriminegi on omaette ressurss. Muinsuskaitseseaduse järgi on mälestise säilitamine omaniku kohustus, ent nad ei pea seda renoveerima või restaureerima. Raie sõnul kiputakse veel tänapäevalgi mõnikord arvama, et ehitada või hoonet korrastada on võimalik ilma projektita.

"Kõik peaks siiski algama koguduse enda hoone haldus- või hoolduskavast, plaanist, kuidas hoonet säilitada. On hea, kui kogudusel on teadmine hoone elutsüklist – näiteks selle põhjal, millal viimati katust vahetati, saab ennustada, millal võiksid aset leida järgmised hooldustööd. See on paljuski planeerimisküsimus ja kui on olemas plaan hoone säilitamiseks, on võimalik ka rahalist kulu ja toetust planeerida," selgitab Raie.

Ehkki mitmel pool Euroopas on levinud ka nähtus, mille puhul tühjaks jäänud kirikuhooned müüakse eraomanikele ning neile antakse uus ilmalik funktsioon kultuurikeskuse, kontserdipaiga, raamatukogu, konverentsikeskuse või elumajana, ei ole see Eestis veel nii tavapärane. Riigile kuuluva Narva kiriku kasutuse muutmine raamatukoguks takerdus peamiselt hoone omaduste sobimatuse tõttu raamatute hoiustamiseks, ent valdavalt on Eestis sellise praktika elluviimise põhjused demograafilised. Hõreda asustusega tühjaks jäänud maapiirkonnas on kirikuhoonele uue funktsiooni leidmine keeruline ning selle ülalpidamine võib vähese kasutuse puhul olla ülemäära kulukas. Tühjana seisma jäänud õigeusu kirikute puhul on funktsiooni muutmine keerulisem ka põhjusel, et selle konfessioonis ei ole püha vaid hoone, vaid ka pind, millele see ehitatud on.

"Kui õigeusu kiriku puhul on kogudus lakanud eksisteerimast, peab nende uskumuse kohaselt ka hoone kaduva teed minema," selgitas Raie.

Et hoonete korrashoiu vastutus lasub valdavalt kogudustel, on oluline informeeritud suhtlus koguduste ja muinsuskaitseameti vahel, mis on siiani Raie sõnul olnud valdavalt hea. "Igal aastal taotlevad sajad kirikukogudused Pühakodade Säilitamise ja Arengu Programmist toetust, samuti käime ise neid igal aastal inspekteerimas ja püüame säilivusele kaasa aidata nii palju, kui võimalik."

Muinsuskaitseametil on hoonete seisukorrast põhjalikult ülevaade, samuti tehakse igal aastal koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga ning viiakse läbi niiskusuuringuid, et pakkuda välja ka paremaid ja kestvamaid tehnilisi lahendusi.

Mitme Ida-Virumaa kirikukoguduse preester Avo Kiir leiab aga, et kirikuhoone säilitamise vastutust ei saa jätta vaid kogudusele ning ta ei ole kõigi muinsuskaitseameti nõuetega päri.

Olukordadega, mil kogudus demograafilistel põhjustel hääbuks ning kirikuhoone seetõttu seisma jääks, ei ole Kiir oma töös kokku puutunud. Pigem on tema hinnangul probleemiks, et väikesed kogudused ei ole suutelised oma jõududega kirikuid korrastama ning see käib neil üle jõu.

"On mõttetu, kuidas kogudused paigutavad oma niigi napid ressursid suurte hoonete korrastamisesse selle asemel, et tegeleda oma peamise ülesandega, milleks on inimeste teenimine. Kirikuhoone saatuse ja funktsiooni üle peaks otsustama omanik ehk kogudus. Hoone iseenesest ei tähenda midagi, tähenduse annab selles toimuv. Eesti väikesed kogudused saaksid oma elu korraldada paremini ka väiksemates ruumitingimustes, vähemalt saaksid nad tegeleda oma põhikohustustega. Kui pühakoja korrashoid võtab aga su viimased veeringud, ei näe ma vajadust, miks peaks üks viiekümne liikmeline kogudus haldama suurt vana muinsuskaitse all olevat mälestist."

2017. aastaks esitati Muinsuskaitse ametile Pühakodade Säilitamise ja Arengu programmi toetuste saamiseks 150 taotlust. Programmi üksikasjalikum eelarve algavaks aastaks on veel täpsustumisel. Toetused määrati 84 pühakojale ning need jaotuvad valdavalt pühakodade remondiks ja kunstivara restaureerimiseks.

Toimetaja: Valner Valme



EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
EMTA rektori kandidaatide seisukohad on debattide käigus ühtlustunud

EMTA rekotorikandidaatide debatil olid läbivateks küsimusteks kooli töö parem korraldamine ja rahastamine. Lõpliku valiku nelja kandidaadi vahel teeb kooli valimiskogu.

Lauri SommerLauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

John BoormanJohn Boorman
Festival HeadRead toob Tallinna režissöör John Boormani

Kirjandusfestivalile HeadRead saabub külalisena legendaarne Briti režissöör John Boorman. Selleks puhuks toimuvad Artises erilinastused, kus on kohal ka režissöör ise.

"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")"Katakuride perekonnaõnn" ("Katakuri-ke no Kōfuku")
NO99 näitab pöörast Jaapani kino

2. kuni 4. maini näeb NO99 kinos Jaapani filmide eriprogrammi. Näitamisele tulevad neli linateost, mis on korraldajate sõnul vaatamängulised, jaburad ja täis võimast visuaali.

FILM
HÕFFi kunstiline juht Maria Reinup
ERR.ee video: Maria Reinupi soovitused HÕFFiks

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali kunstiline juht Maria Reinup jagas mõned soovitused ja juhised tuleval nädalavahetusel toimuvaks festivaliks

TEATER
"Kolm talve"
Arvustus. Elus teater hindele "kaks"

Tena Štivičić "Kolm talve"
Lavastaja: Priit Pedajas
Kunstnik: Pille Jänes
Osades: Tõnu Oja, Ülle Kaljuste, Ita Ever, Guido Kangur, Kersti Heinloo, Tiit Sukk jt
Esietendus 21. aprillil Eesti Draamateatris

KIRJANDUS
Veiko Märka
Arvustus. Kirjad sõgedate ajast

Uus raamat

Veiko Märka: „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas”.

Petrone Print, 2016. 134 lk.

KUNST
Octave Vandeweghe / Belgia "Kultuursed kombed"
Triennaali peapreemia pälvinud töö ühendab ilu ja funktsionaalsuse mõiste

Äsja avatud VII Tallinna rakenduskunsti triennaali peapreemia võitis Belgia kunstnik Octave Vandeweghe oma objektide seeriaga "Kultuursed kombed". Teine koht läks Eestisse ja kolmas Leedusse, neid ja teisi töid saab vaadata Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) avatud näitusel "Ajavahe. Time Difference" kuni 23. juulini.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

Stenbocki maja.Stenbocki maja.
Peeter Helme: kus on eesti poliitikateemalised romaanid?

Lugesin hiljuti, et Saksamaal on ilmunud romaan Angela Merkelist. Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitungis ilmunud arvustust uskudes pole tegu kuigi hea raamatuga. Kriitikale vaatamata ütleb arvustuse autor, et kuigi talle Konstantin Richteri romaan ei meeldi, ei tähenda see, et elavatest poliitikutest ei tohiks kirjutada.

"Unistajad""Unistajad"
Valner Valme: mina jään. Vastuseks Mart Helmele

Eestis on jõle ilm, ükskõik, kuidas "Terevisiooni" ja "Aktuaalse kaamera" peenetundelised ilmateadustajad meid lohutada püüavad: mõnus karge või meeldiv vihmarabin. Ei, see on talumatu. Palju olmet ajab iga päev närvi. Ma kohtan iga nädal mingit kilplaslikkust teenindussfääris.

Html Plokk