Arvustus. Naistesulatamise abivahend ({{commentsTotal}})

Indrek Hirv
Indrek Hirv Autor/allikas: Ülo Josing / ERR

Uus raamat

Indrek Hirv
"Toomemägi on Emajõgi"
Ilmamaa

Kõigepealt leidke see raamat poest lihtsalt üles. Ei peaks keeruline olema, see on niisugust mürkrohelist värvi ja pealkiri valgete selgete tähtedega. Pikk ja kitsas, õhuke ka, mahub suurepäraselt põuetasku – see ei olnud üleskutse pihtapanekule!

Võtke ja avage tagantpoolt, päris viimastelt lehekülgedelt. Sealt leiate Piret Bristoli suurepärase saatesõna. Lugege see rahuliku meelega läbi. Minu meelest on seal kõik hea ja õige Indreku kogu kohta ära öeldud, nii et minu lootusetult labane mula ainult rikuks asja ega oleks mingi ostuargument.

Siis siirduge kassasse makseoperatsioone sooritama. Lugege kodus, võimalikult laisas ja mõnusas, täistartulikus õhkkonnas. Ongi kogu kasutusjuhend.

Tartu mis Tartu. Kõige napakam, uimasem, lõbusam, luulelisem linn siin maal, ütlen kui kolkapatrioot. Indrek ise on ka peast täiesti Tartu, mis siinsetest armulauludest veel kord näha. Et poeet, seda on temast kaugelt näha. Kui Lennart Meri kohta öeldi: saabub (kui kõigil on ootamisest ammu siiber), siis Indrek kulgeb, või, kui talle otsa vaadata, hõljub. Arvata, et ta hõljuks ka üle Emajõe või kirjeldatud katusekambri aknast sisse, kui tal meelest läheks, et sillad või trepid on olemas, on tähtsamat peas, poees või plika. Jõemolekulid tõmbuksid aukartlikult toetavaks, poeeti ei tohi segada.

Kui ta vägagi avameelitsevalt ilmaloo kõige segasemat tunnet kirjeldab. Isegi läbi lubaduste, et pean meeles, järgmises elus, kuhu asjad jätsin, koristan ja teen vahel süüa. Olgu vaid valged voodid ja armastav naisterahvas või naisterahvas, keda igatseda.

Ei, ei tule mul välja Indreku kiitminegi.

Eks läheb siis harjunult labaseks, maiseks. Mispärast tuleb eriti esile tõsta raamatu pikkust-laiust ja põuetasku mahtuvust. Saab kaasas kanda. Armastav meesterahvas. Väidetavalt on küll ka naistele põuetaskud leiutatud, aga nende õmblemine olla sama hull kui omaaegne rätsepaeksam, frakk valge niidiga, õmblust näha ei jää. Et kui minnakse moosima, Hirv karmanisse. Targem mees muidugi õpib enne pähe. Kasvõi kogu kogu. Mõeldes läbi, mis olukorras millist poeesi letti virutada, oot, armastus peaks ikka isesüttiv ja ettearvamatu olema.

Vaata sügavalt silma, võta käest kinni, etle. Kui tütarlaps nii seatud sõnade peale ei sula, siis katsuge küünega, äkki on tegu puutüki või muidu feministiga. Jookske... jookske...

Ärge ainult vahele jääge. Kui jääte, siis on väga tõenäoliselt tegemist vahva tüdrukuga, kelle nimel tasub end ka tolaks teha. Kasutage vana Ludvig Sanderi õigustust: vähemalt viksin maha suure meistri pealt.

Toimetaja: Valner Valme



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: