Peeter Helme, Tiit Aleksejev ja Maarja Kangro võtsid kokku möödunud kirjandusaasta ({{commentsTotal}})

Vikerraadios vaatasid möödunud kirjandusaastale tagasi Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev, kirjanik Maarja Kangro ja arutelu juhtinud Peeter Helme.

Kirjanik Maarja Kangro tõdes Vikerraadios, et kuigi aasta on lihtsalt tinglik periood, millele tagasi vaadata ja mille pealt kokkuvõtteid teha, siis saab sealt teatud tendentse ikkagi välja lugeda. "Silma hakkab ajaloolise tausta kasutamine oma lugude esitamisel," ütles Kangro ja selgitas, et inimestele meeldib teise maailmasõja aeg, samuti kirjutatakse rohkem ka 1950. aastatest. "See on piisavalt traumaatiline periood," kinnitas ta ja nentis, et sealjuures stagnaajast pole viimasel ajal eriti kirjutatud.

Kangrole on silma jäänud ka rohke blogi- ja ilukirjanduse segunemine. "Nende seas näiteks nihilist.fm-i teos "Kuidas minust sai HAPKOMAH"," ütles kirjanik ja tõi välja, et enne seda teost ilmselt suur hulk inimesi fentanüüli nii suurest levikust teadlikud ei olnud. "Oluline ei ole tegelikult isegi see, kas teose keskmes olev HAPKOMAH tegelikult olemas on, sest ka pseudoautentsuse korral on sellise teose avaldamine märgilise tähtsusega."

Ajaloolist tausta kasutavad Maarja Kangro arvates ka Ilmar Taska teoses "Pobeda 1946" ja Kai Aareleid raamatus "Linnade põletamine", kus on tema sõnul ajalugu küll pigem taustaks. "Esiplaanil on siiski isiklik lugu."

Samuti tõi ta välja Andrei Hvostovi värske teose "Šokolaadist prints", mida Kangro seni küll veel lugenud ei ole, kuid teos tundub talle kuuldu põhjus küllaltki huvitav.

Eesti Kirjanike Liidu juht Tiit Aleksejev tõi võrdluseks välja, et kui paar dekaadi tagasi pöördusid autorid ajaloo poole identiteediotsinguteks, siis tänaseks otsitakse ajaloost selgust ja turvatunnet. "2016 oli ikkagi väga kaootiline ning ängistav aasta," tõdes ta ja mainis ajalootausta külje pealt kaaskõneleja Maarja Kangro teost "Klaaslaps", kus on teravalt esil Ukraina temaatika.

Mihkel Muti "Eesti ümberlõikaja" vaatab Aleksejevi arvates võõrahirmu ja ühtlasi ka eestlase eneseteadvustamist väga peenelt. "Seal lõpus on ka päris hariv traktaat pealkirjaga "Lääne-Rooma languse ja tänapäevase Euroopa võrdlevaid piirjooni", lisas ta. "Sellest romaanist tuleb välja see, et kui ajad keeravad pisut ärevamaks, siis Euroopa identiteet on tegelikult küllaltki habras."

Tiit Aleksejev tõi möödunud aastast välja ka Eeva Pargi "Lemmikloomade paradiisi", tõdedes, et tema jaoks on tegu väga hästi komponeeritud teosega. "See on äärmiselt loomulik lugemine, kust igaühel on midagi õppida," ütles ta ja nentis, et Eeva Park on loominguliselt tippvormis.

Juttu tuli ka kirjanikupalgast, mille peale Maarja Kangro sõnas, et tema ennast riigikirjanikuna ei tunne. "Seda on raske ette kujutada, milline oleks see konkreetne riigikirjaniku tunne, sest siis peaks vist olema ka otsene riigipoolne tellimus," ütles ta ja lisas, et ühiskondlikku survet tunneks ta see-eest ka ilma selle palgata. "Ma olen alati tahtnud teha midagi sellist, millel on kõlapinda, ning see on läinud aastatega aina tähtsamaks," selgitas Kangro.

"Mul oli hea meel, et sel aastal ilmusid ka Margus Oti "Pärimuslikud esseed" ja Hasso Krulli arvustuste ja esseede kogumik "Mõistatuse sild"," ütles Kangro ja kiitis väga ka Eesti tõlkijaid. "Palju väärt kraami on välja tulnud, nende seas näiteks Titus Liviuse "Linna asutamisest alates" ja Margus Oti tõlgitud Spinoza "Eetika", mulle endale läks eriti hinge ka Sergei Zavjalovi "Ars Poetica"," tõi ta välja ja nentis, et Zavjalovi teosest tulid mitmed luuletused tuttavad ette, kuna ta oli neid käsitlenud kunagi põhikoolis. "Seal oli palju toredaid taaskohtumisi."

Peeter Helme mainis olulistest tõlketeostest Dante "Purgatooriumi" ning Mika Waltari "Riigi vaenlast". "Eesti kirjandust on rikastatud väga oluliste teostega," ütles ta.

Tiit Aleksejevit puudutas möödunud aastal ilmunud tõlketeostest eriti Svetlana Aleksijevitši "Sõda ei ole naise nägu", mille puhul on tegu pihtimusromaaniga. "Kusjuures neid pihtijaid hääli on seal raamatus sõna otseses mõttes paarsada," ütles ta ja võrdles Aleksijevitši teost Maarja Kangro "Klaaslapsega". "Seal on samamoodi väga otsene ütlemine ning ei kardeta tabusid."

Möödunud kirjandusaastal jõudsid eesti keelde ka mitmed olulised Prantsuse kirjanike teosed, mille seast Peeter Helme märkis Michel Houellebecqi teoseid "Alistumine" ning "Platvorm" ja Mathias Enardi raamatut "Varaste tänav". Nende teoste kõrval tõstis Maarja Kangro esile ka Vikerkaare paremäärmusluse erinumbri. "Niisugust nähtust analüütiliselt käsitleda oli väga vajalik," tõdes ta.

Aleksejev kiitis 2016. aasta Loomingu Raamatukogu hooaega, kus ilmus tems arvates väga palju head proosat. Samuti tõi ta välja Andrei Ivanovi "Argonaudi", mille puhul on tegu tõelise polüfooniaga. "Andrei Ivanovil on õnne, et teda tõlgib Veronika Einberg, see on väga õnnestunud tõlge."

Luulevaldkonnast pidas Peeter Helme mainimisväärseks Kaur Riismaa luulekogu "Soekülm". Maarja Kangro rõhutas aga Tõnis Vilu teost "Kink psühholoogile", mis on tema arvates väga tore eneseirooniline aruanne võitlusest meeleoluhäiretega. "Samuti tuli Jüri Kolgil välja "Igapidi üks õnn ja rõõm", oluline on ka Mariliin Vassenini kakskeelne luulekogu "Eleegiad"", lisas Kangro ja mainis ka Rein Raua jahmatava pealkirjaga luulekogu "Unelindude rasked saapad". Tiit Aleksejev tõstis esile Ivar Silla teost "Heinakõrred", mis Helme sõnul ei ole kerge lugemine.

Maarja Kangro tõi möödunud aastast esile ka ulme- ja eksperimentaalkirjanduse liini. "Mulle kingiti sünnipäevaks just kaks teost, üks neist Tõnis Tootseni "Esimene päev", mis on nii-öelda käsitsi kirjutatud teos, samuti ka Steven Vihalemma "6ism2e_dpi_error:_unsupported_personality", mis näitab väga hästi Õismäe psühhedeeliat," kinnitas ta.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Vikerraadio



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: