Edetabel. 2016. aasta parim Eesti film on "Päevad, mis ajasid segadusse" ({{commentsTotal}})

Triin Ruumet
Triin Ruumet "Päevad, mis ajasid segadusse" Autor/allikas: Kaader treilerist

Kultuuriportaal uuris 50 filmiteadlikult inimeselt, milline oli nende arvates 2016. aasta parim kodumaine film. Ligi poolte küsitluses osalenute arvates oli parim linateos Triin Ruumeti "Päevad, mis ajasid segadusse".

Kuigi edetabelis on ära mainitud mitmed filmid, siis tegelikult ilmus Eestis 2016. aastal veel mitmeid linateoseid, mida ei mainitud: Toomas Hussar tuli välja žanriliselt määratlematu "Luuraja ja luuletajaga", Rain Rannu tegi oma rahadega farsliku "Ameerika suve", Mart Kivastikul ilmus "Õnn tuleb magades", Valentin Kuigel ja Manfred Vainokivil valmis "Perekonnavaled", samuti jõudis kinodesse koostööfilm "Seneca päev". Tehti ka edukaid animatsioone ("Amalimbo", "Linnugripp"), dokumentaalfilme ("Bonus Track", "Punane varietee") ning isegi lühifilmide vallas toimus põnevat ("Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat"). Kultuuriportaali valitud kolleegium tegi aga oma otsuse.

Küsitluses osalesid:

Marje Jurtšenko, Hannes Aava, Koit Raudsepp, Rutt Ernits, Valner Valme, Rasmus Rammo, Ralf Sauter, Dannar Leitmaa, Edith Sepp, Kristel Lipand, Mart Rummo, Laura Kõrvits, Kaarel Kressa, Andrei Liimets, Maarja Merivoo-Parro, Siim Rohtla, Tristan Priimägi, Tiina Lokk, Jaak Allik, Tõnu Karjatse, Elo Vilks, Andres Kauts, Tiina Savi, Piret Järvis, Katariina Rebane, Ra Ragnar Novod, Tõnis Lõhmus, Margus Saar, Margit Adorf, Annika Koppel, Johannes Lõhmus, Mariina Mälk, Maarja Pärsim, Inga Eelmäe, Katre Valgma, Mati Kaalep, Margit Kilumets, Mati Sepping, Reet Weidebaum, Sulev Teinemaa, Kristo Rajasaare, Maria Helen Känd, Katrin Rajasaare, Antti Häkli, Helmut Jänes, Anna Gavronski, Karlo Funk, Saara Huimerind

 

1. "Päevad, mis ajasid segadusse", rež: Triin Ruumet
22 häält

Kaarel Kressa: "Läbivalt head näitlejad, puudus tüütu ambitsioon teha "suur kunsti" või "nostalgialaksu", aga pildike 1990. aastatest anti edasi kaasakiskuvalt, heal kunstilisel tasemel ja enam-vähem ajastutruult. Otse noortefilmide klassika ülemisse otsa."

Ra Ragnar Novod: "Triin Ruumeti "Päevad, mis ajasid segadusse" mõjub USA indie-filmina või tõelise Euroopa kinona, mida oleme harjunud PÖFFil nägema. Võrdlus tuleneb tundest, et kinos istudes ei meenunud kordagi Eesti film selle harjumuspärasel kujul, mida esindavad teised selleaastased kodumaised linateosed. Eesti kinokunsti mõjutused on muidugi olemas, teistmoodi ei saakski, kuid Ruumeti täispika filmi debüüdil on teistest sõltumatu indentiteet: see on isepäine, omapärane, kaunis ja meeldejääv."

Mati Kaalep: "Lühidalt kokku võttes muutis "Päevad, mis ajasid segadusse" aasta parimaks filmiks kaasahaaraval moel tähelepanu juhtimine tervele inimgrupile, kelle elus puudub igasugune loogiliselt mõistetav eesmärk, kuid kes olid ja on Eesti ühiskonna lahutamatu osa. Kuigi paljud meist ei mõista selliste inimeste hingeelu, siis on vähemalt oluline teadvustada nende olemasolu."

Mart Rummo: "Parima elamuse sain Triin Ruumeti filmist "Päevad, mis ajasid segadusse", mis on ühtaegu üllatavalt jõuline ja valus ning soe ja vaimukas tagasivaade lähiminevikku."

Tiina Savi: "Tugeva atmosfääriga debüüt uuelt filmitegijate põlvkonnalt. See rõõmustab täiega."

Tõnu Karjatse: "Jõuline debüüt, värske ja julge lähenemine lähiminevikule. Tugev ansamblitöö, mis näitab uue kineastide põlvkonna võimekust."

 

2. "Teesklejad", rež: Vallo Toomla
12 häält

Ralf Sauter: "Vallo Toomla maitsekas ja hõrk debüütmängufilm "Teesklejad", kus hapraks muutunud abielust saab merekohina saatel häbitu hasartmäng, on täpselt see linateos, mida tahaks välismaalasest tuttavatele näidata, andmaks neile aimu, kui kõrgetasemeline Eesti filmikunst praegu on. Toomla vaikselt pinget kruttiv suhtedraama pakatab enesekindlusest. See oskab olla humoorikas, kui tahab olla; nukker, kui tahab olla ja närvesööv, kui tahab olla. "Teesklejaid" vaadates võivad teiste seas meenuda mitmed kvaliteetsed prantsuse filmid, aga kokkuvõttes ei mõju film laisa imitatsioonina, vaid millegi kummastavalt originaalsena. Omaette kirsiks tordil on bravuurne mõistatuslik lõpplahendus, mis paneb nii mõnegi vaataja hilisel õhtutunnil enda veinipokaali sisse jõllitama ja endamisi imestama, mida see kõik ikkagi täpselt tähendas. Mõni mudib närviliselt abielusõrmust, mõni võtab kaasa kõvemini kaissu ja mõni vaatab hoopiski kontvõõraid ajutiselt teise pilguga. Mahe delikatess filmisõbrale, minu kindel lemmik aastast, mille jooksul ilmus terve hulk kiiduväärseid kodumaiseid mängufilme."

Maria Helen Känd: "Debüüdi kohta tugev ning professionaalselt teostatud psühholoogiline põnevik. Tunda on põhjamaist minimalismi ja ingmarbergmanilikku pinget. Järgmistelt filmidelt ootaks aga enam eksperimenteerimist ja vabadust. "Teesklejad" hoiab ranget joont, mis antud žanri kontekstis on muidugi põhjendatud. Toomlal on kindlasti aga annet ja julgust veel paeluvamateks kinolinamängudeks."

Andrei Liimets: "Väga produktiivse ja tugeva keskmise tasemega aastal jäid eriti meelde kolm debüütfilmi: Anu Auna "Polaarpoiss", Triin Ruumeti "Päevad, mis ajasid segadusse" ja Vallo Toomla "Teesklejad". Neist üht valida on keeruline, kuid Toomla lavastus väärib tunnustust ennekõike erakordselt."

 

3. "Polaarpoiss", rež: Anu Aun
5 häält

Siim Rohtla: "Ilusa pildikeelega "Polaarpoiss" on film, millesse tegijad on ilmselgelt kogu oma hinge, südame ja jõu sisse pannud."

Anna Gavronski: "Kaasahaarava loo ja hea näitlejatööga film, mille sidusid tervikuks osavasti kasutatud fotod. Kindlasti kõnetab noori, sest suudavad ennast ära tunda mõnes filmi karakteris. Keskkooli lõpus seisavad ju kõik valiku ees, mis saab edasi ja nii mõnelgi, kes arvas, et on oma tee leidnud, ajab pea sassi suvine armastus. Filmis oli hetki, mis liigutasid pisarateni." 

 

4.-5. "Ema", rež: Kadri Kõusaar
3 häält

 

Tiina Lokk: "Selge ja pretensioonitu lugu,psühholoogiliselt läbitöötatud stsenaarium, hea twist'iga lõpus, mis paneb kogu filmile teise pilguga tagasi vaatama. Head näitlejatööd. Professionaalne töö. Aasta ei olnud iseenesest kõige säravam, kuid olid huvitavad debüüdid."

 

4.-5. "Tühi ruum", rež: Ülo Pikkov
3 häält

Annika Koppel: "See on lihtsalt nii mõjus - erakordne lugu ja ilus teostus. Pikkov on leidnud delikaatse ja mõjusa vormi. Hea, et see lugu on niimoodi nüüd olemas!" 

 

6.-7. "Habras maailm", rež: Ants Tammik
2 häält

Kaspar Viilup: "Loodusfilmide mõistes tabas "Habras maailm" kümnesse nii visuaalsuse, sisukuse, tiheduse kui ka täpsuse poolest. Üleliigset vahtu ei ole ja Ants Tammiku 38 minutit kestev hullus on täpselt selline, nagu olema peab."

 

6.-7. "Klassikokkutulek", rež: Rene Vilbre
2 häält

Helmut Jänes: "Ma ei hakka nimme välja tooma filmi, mis nii või teisiti mõne auhinna napsabm, vaid puhtalt emotsionaalsel põhjusel toon esile filmi, mis mind kinos nii heas kui halvas mõttes üllatas ja pisarateni naerma ajas: see oli muidugi mõista “Klassikokkutulek”. Tubli töö kogu filmitiimilt, kes lõpuks ometi suutis teha ühe tõsiselt nauditava Eesti rahva publikukomöödia."

 

8. "Õllerevolutsioon", rež: Taavi Arus
1 hääl



ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Filmilindifestival 2016Filmilindifestival 2016
Kinosõbrad peavad Järva-Jaanis unenäolist Filmilindifestivali

Homme, 19. augustil Järva-Jaanis toimuva Filmilindifestivali keskmes on unenäolised filmid ja seisundimuusika, projektorite vahelt jookseb läbi 20 kilomeetrit filmilinti.

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.