Fotod: kunstiakadeemia ruumid enne ehitustööde algust ({{commentsTotal}})

{{1483599159000 | amCalendar}}

Eesti Kunstiakadeemia sõlmis ehitushanke võitnud OÜ Astlanda Ehitusega lepingu ülikooli uue hoone rekonstrueerimis- ja ehitustööde tegemiseks Kalamaja ja Vanalinna piiril Tallinnas Rauaniidi hoones, hoone maksumus on 16,2 miljonit eurot. ERR.ee käis enne tööde algust uurimas, mis seisust alustatakse.

Ehitustööde prognoositud lepinguline maksumus koos käibemaksuga on 16,2 miljonit eurot ning ehitusaeg kuni 15 kuud. Eesti Kunstiakadeemia uue õppe- ja teadushoone ehitamist rahastab Euroopa Liidu regionaalarengu fond ASTRA meetmest, teatas kunstiakadeemia pressiesindaja Solveig Jahnke ERR.ee-le.

Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ütles "Aktuaalsele kaamerale", et neil oli 7 pakkumist, mille puhul oli rõõm, et kolm esimest erinesid omavahel ainult kolme protsendi ulatuses. "See on hea märk ja näitab, et selliseid piinlikke alapakkumisjuhte, mis on eesti ehitusmaailma kompromiteerinud, ei peaks meie puhul kahtlustama." Samuti kinnitas ta, et ehitaja on lubanud ehitada valmis 15 kuuga. "Väikesed varud peab sisse mõtlema, aga keeruline saab olema meie enda kolimine," ütles rektor ja kinnitas, et 2018. aasta kevad ja suvi kulub kooli sisseseadmisele. "Selleks, et saaksime 2018. aasta lõpus õppetööd siin alustada."

Mart Kalm ütles, et uues majas on esimene ülesanne taastada aastaid linna mööda laiali olnud teaduskondade ühtne toimimine. Uues õppehoones on ligi 30 eriala õppimiseks ja õpetamiseks umbes 12 000 ruutmeetrit suletud netopinda.

Muinsuskaitsealusele Rauaniidi hoonele nõukogude ajal lisandunud tiivad osaliselt lammutatakse ja rekonstrueeritakse ning hoonele rajatakse uued osad.

Arhitektuuriprojekti autorid on avaliku arhitektuurivõistluse võitnud Eesti Kunstiakadeemia vilistlased Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann arhitektuuribüroost KUU Arhitektid.

Kunstiakadeemia õppehoonesse tuleb ligi 12 302 ruutmeetrit suletud netopinda. Planeeritud ajakava kohaselt on uues õppehoones võimalik alustada õppetööd 2018. aasta sügisel.

Astlanda Ehitus OÜ on rajanud või rekonstrueerinud mitmeid olulisi või mastaapseid hooneid üle Eesti, sealhulgas Hedon SPA, Kultuurikatel, Tart Ülikooli füüsika instituudi hoone, Tallinna bussijaam, Tallinna teeninduskool, Hiiu Ravikeskus, Mustamäe kaubanduskeskust.

Toimetaja: Marek Kuul



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

Peeter Sauter

Peeter Sauter: kas purjus inimene tohib valida?

Vastust ma ei tea, ei ole selle kohta kuskilt midagi lugenud. No avalikus kohas ei tohi purjus olla ja valimisjaoskond on avalik koht. Ega e-valimiste ajal võin muidugi kodus olla nii purjus, kui tahan ja ikkagi valida.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: