Arvustus. Koplimets kuulub suurde pilti ({{commentsTotal}})

Vaade Karel Koplimetsa installatsioonile
Vaade Karel Koplimetsa installatsioonile "Juhtum nr 12. Kalamaja" (2016) Draakoni galeriis. Autor/allikas: Karel Koplimets

Näitus
Karel Koplimets
"Juhtum nr 12. Kalamaja"
Hobusepea ja Draakoni galeriis
Avatud kuni 7. jaanuarini

Karel Koplimets on Hobusepea ja Draakoni galeriis loonud äärmiselt võluva, viimse kui detailini põhjalikult läbimõeldud lavastuse. Esteetilise terviku nimel ei ole ta jätnud mitte midagi kahe silma vahele: Draakoni galerii seinad on poodiumiga ühte värvi, uks müügisaali suletud heleda kangaga, aken pimendatud, Hobusepea galerii üsnagi pirtsakas keldrisaal on kindla käega kujundatud videoruumiks, ka ülemise ruumi vitriin­fotode ja tervet seina katva Kalamaja panoraami proportsioonid on hästi paigas. Ei libastumist ega traagelniiti. Võimsa illusiooni loomise nimel tehtud pingutus on olnud edukas.

Kuigi lavastuse asemel peaks kasutama küll sõna „esitlus“, sest vaatajale pakutakse kõike seda kui tegelikult meie kõrval Kalamajas juhtunut. Eksponeeritugi, iseäranis kui mõelda fotodele ja videotes jäädvustatud linnavaadetele, on vägagi tõepärane ning edastab hipsterite ja intellektuaalide, aga ka noorte perekondade seas vägagi populaarse elurajooni atmosfääri. Või kui vaataja ei ole Tallinna, selle linnaosade eripära ja elanike eelistustega tuttav, siis ülesvuntsitud ja kodustatud turvalise puitasumina kerkib see fotodel silme ette lausa unistuste elupaigana. Seda enam et saatetekstis on kirjas, et see on ka autori kodupaik. Nii võikski kujutatut vaadata ideaalilähedase – vaiksete tänavate, parkide, kahekorruseliste majade ja oma hoovidega – elukeskkonna jäädvustusena. Ainsad tasakaalu häirijad on küll rahamaiad investorid, ent kas nemadki ühistunde ja kogukonnavaimu vastu saavad.

Aga see ei oleks Karel Koplimetsa lugu ega kuulukski tõsiseltvõetavasse nüüdiskunsti diskursusesse. Koplimets on keeranud vindi kõvasti üle, kuid teinud seda esmapilgul nähtamatult, nii-öelda hiilivalt. Hobusepea galerii esimese korruse vitriinifotodel kujutatud keskkonnas on kõik, nagu peab, kuigi valgus, mis igas teistsuguses tervikus võikski jääda toimima romantilise, isegi idüllilise alatooni loojana, tekitab esimesi ohumärke. Vaataja saab ohust teadlikuks siiski alles keldrikorruse videosaalis, kus tema silme ees hakkab painajalikult inimtühjal öisel tänaval toimuma midagi veidrat: kõigepealt ilmub kapuutsiga mees, kes avab kanalisatsiooniluuke ja siis tuleb avatud luugist välja paiskuva maagilise valgussamba näol puänt. Pärast seda pole ka ülakorrusel kujutatud vitriinifotode atmosfäär enam endine: anonüümne mees on juba kohal tuttavas Kalamaja pargis, idüllilistest kardinatest immitsev salapärane valgus on rohkem kui kurjakuulutav.

Kunstnik on väga osavalt mänginud vaataja kogemusel, mitte niivõrd isiklikul, ise läbi elatud (kuigi leidub kindlasti ka neid, kes on just näiliselt turvalises paigas elanud läbi midagi halba), kuivõrd kultuuriliselt saadud kogemusel. Ei ole vist ühtegi õudusfilmi ega krimisarja (kohe meenub „Kurjuse kannul“), kus poleks kasutatud just selliseid võtteid. Üleekspluateeritud, läbinähtavad, aga toimivad võtted. Koplimets on andnud endale sellest aru ja seda enam vajutanud pedaali põhja: perfektselt puhas, isegi minimalistlik esteetiline keskkond ning kultuurilise koodi mõttes lausa banaalne võte.

Draakoni galerii installatsiooniga tühistab autor aga igasuguse müstifikatsiooni, toob paranormaalse tagasi normaalsesse. Poodiumil keset ruumi kõrguv valgussammas on kui maagilise teatri ülekandmine (suhteliselt) neutraalsesse valgesse kuupi ja lavastusliku illusioonielemendina võikski süüvida vaataja teadvusse ehk pöörata tegelikkuse edastamine siiski autori lavastuseks, sõnumi edastamise metafooriks. Koplimets on vajanud täit kindlust, et vaataja jõuaks aru saada, et (vähemalt seekordne) paranormaalsus on inimese tekitatud silmamoondus ja pettekujutus. Vaatajal on lubatud lavale astuda (tal lausa palutakse seda teha) ja lähedalt vaadates paljastub ka kanalisatsioonikaevu valgusesamba tekkemehhanism.

Kui aga vaataja alustab oma teekonda Draakoni galeriist, siis peab ta demüstifitseerituna, pettekujutluse puhastustulest läbinuna (loe: targemana, teadlikumana) saama hakkama Kalamaja juhtumiga ning miks ka mitte läbinägeliku detektiivina (Wallenderi, Lundi või Sagana) asuma panoraamkaardi juures näiliselt sobimatutest fragmentidest puslet lahendama. Või, nagu mulle esimesel külastamisel tundus, istuma turvamehena ekraanide (mis sest, et vaid üks neist on liikuv pilt, teised neutraalsed fotod) ees ja ise olukorda kontrollima. Igal juhul on see propagandistliku sõnumi edastamiseks tark viis.

Kalamaja projekti ei saa vaadelda üksikjuhtumina, sest see kuulub konteksti: kunstnik on selle pealkirjastanud kaheteistkümnenda juhtumina. See tähendab, et enne on olnud üksteist samalaadset (aga kindlasti oma eripäraga) juhtumit ning ilmselt lisandub sellele veel teisigi. Tegemist ei ole ainult Kalamaja kui sellise probleemi(de)ga, vaid protsessiga. Karel Koplimetsa veebilehel leidub otseselt neli juhtumit: „Vilde tee juhtum“ (2010), „Juhtum nr 7. Pic de Bugarach“ (2013), „Juhtum nr 8. You’ll always find me in the kitchen at parties“ ehk „Pidudel leiab mind alati köögist“ (2014) ja „Juhtum nr 9. Monument to Crime“ ehk „Monument kuriteole“ (2015). Kui lähtuda loogikast, et tegemist on kunstniku loominguprotsessiga, siis puuduvad meil teine, kolmas, neljas, viies, kuues, kümnes ja üheteistkümnes juhtum. Et kunstnik ei ole pannud oma veebilehele kõiki töid, vaid teinud valiku, siis võib arvata, et välja jäetud juhtumid ei olnud nii head (läbi töötatud, huvitavad). Või need on valikus, kuid neid pole nimetatud juhtumiteks. See arutlus sobib küll „Kalamaja juhtumi“ esitamisviisi, kuid ilmselt ei ole eriti viljakas. Iseäranis, kui mõelda selle peale, et „Kalamaja juhtumi“ igas fragmendis on viiteid kultuurinähtustele ja esitamisviisidele. Indrek Grigor on Karel Koplimetsa seostanud Jim Jarmuschi filmiga „Võimu piirid“ (2009) ning vaataja kogemusel ja harjumusel põhineva ootushorisondiga, paigalseisuga. Jarmusch ei ole ainuke, kellega Karel Koplimetsa siduda, aga see on hea näide. Koplimets kuulub laiemasse pilti ja „Kalamaja juhtum“ ei ole erand.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Sirp



Joel Sarakula bändJoel Sarakula bänd
Joel Sarakula: naer on minu emotsionaalne päästik

Kunsti- ja muusikafestivali TOLM '17 peaesineja Joel Sarakula jaoks on laulmine puhtfüüsiline tegevus, ta fännab itaallaste prillikultuuri ning paljastab intervjuus muu hulgas oma lemmikakordi. Aga vaadake, et te Sarakulat EKKMi laval naerma ei aja, sest neid hooge võib olla raske peatada.

Christopher Nolan "Dunkirk"Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

17. Kohila sümpoosion17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

"Spiderman: Homecoming" ("Ämblikmees: Kojutulek")"Spiderman: Homecoming" ("Ämblikmees: Kojutulek")
Arvustus. Ämblikmees koob suve soojaks

Uus film kinodes
"Ämblikmees: Kojutulek" ("Spiderman: Homecoming")
Režissöör: Jon Watts
Osades: Tom Holland, Robert Downey Jr, Marisa Tomei, Donald Glover, Michael Keaton, Jon Favreau
9/10

FILM
"Ahvide planeedi sõda"
Eesti kino top 7. Perekond on kõige alus

Kui nädalavahetuse kinotabelisse maandunud kolm täiesti erinevat uustulnukat koondada ühe märksõna alla, siis oleks selleks "perekond".

TEATER
Rakvere Teater "Kellavärgiga apelsin"
Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse

Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust.

KIRJANDUS
Siber
Arvustus. Ülisünge retk, aga ilus ka

Uus raamat

Sergei Lebedev
"Unustuse piir"
Vene keelest Matti Piirimaa
Ajakirjade Kirjastus
317 lk.

KUNST
"Ehte- ja elulood"
Arvustus. Kultuuriliselt loodud illusioon vabast tahtest

Anna-Maria Saare isikunäitus "Ehte- ja elulood"
Tartu Kunstimajas
Avatud kuni 23. juulini

Arhitektuur
Arvo PärtArvo Pärt
Arvo Pärdi Keskuse uus hoone sai nurgakivi

Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Laulasmaal sai täna nurgakivi. Pidulik tseremoonia toimus tulevases kammersaalis ning nurgakivi asetati saali põrandapinnas alale, kus hakkab paiknema lava.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Maryn E. Coote "Maskeraad"
Arvustus. Maryn E. Coote ja psühhodiskonaudi seiklused

Uus plaat
Maryn E. Coote
"Maskeraad" (PPU)
10/10

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!