Keelesäuts. Omistama või andma? ({{commentsTotal}})

Kirjandusõpetaja Priit Kruus. Autor: Siim Vahur

Tuntud näitlejale peeti omaseks aastapreemia. Kaitseväe juhile peeti omaseks kindralleitnandi auaste. Midagi on nendes lausetes imelikku.

On kohe tunda, kuidas need riivavad kõrva. Õnneks mõtlesin ma need just praegu välja ja sõna-sõnalt selliseid lauseid igapäevaelus ei kohta, inimesed tegelikult niimoodi ei räägi. Tihti öeldakse hoopis nii: "Tuntud näitlejale omistati aastapreemia. Kaitseväe juhile omistati kindralleitnandi auaste." Kõlab ju paremini? Aga sisuliselt, tähenduse poolest vahet ei ole.

Nii päevameedias kui ka mujal avalikus kõnepruugis on kuulda ja näha, et sõna "omistama" kasutatakse praegu väga palju. Eesti keele seletav sõnaraamat ütleb, et selle sõna esimene tähendus on "kellelegi või millelegi midagi omaseks või temale kuuluvaks pidama". Aga on ka teine tähendus: "kellelegi midagi omaks andma", ja enamasti just selles tähenduses seda sõna kasutataksegi. Minulgi on praegu kiusatus öelda: "Uuest aastast omistati mulle "Keelesäutsu" toimetaja ametipost." Ja tõesti-tõesti, miks ka mitte nii rääkida?

Segadus tekib aga siis, kui meil on tõepoolest vaja öelda, et kellelegi või millelegi midagi omaseks või temale kuuluvaks peetakse. Siis on kohe selge, kui mugav ja kiire on kasutada sõna "omistama" tema esmatähenduses. Näiteks: tudengile omistatud essee osutus loomevarguseks, eestlastele omistatakse jonnakust ja töökust.

Mida aga teha siis sõna "omistama" teise tähendusega? Kuidas sõnastada, et kellelegi või millelegi midagi "omaks antakse"? Pakun ühe lihtsa lahenduse: miks mitte kasutada julgemini sõna "andma"? Näiteks: näitlejale anti aastapreemia, kaitseväe juhile anti kõrgem auaste. Ei kõla võib-olla piisavalt ametlikult, aga selgelt ja arusaadavalt küll.

Lõpetuseks mõelgem, kas selles põgusas keelesäutsus sõnale "andma" otstarbekam kasutusvõimalus omistati või anti? 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.