Keelesäuts. Omistama või andma? ({{commentsTotal}})

Kirjandusõpetaja Priit Kruus.
Kirjandusõpetaja Priit Kruus. Autor/allikas: Siim Vahur

Tuntud näitlejale peeti omaseks aastapreemia. Kaitseväe juhile peeti omaseks kindralleitnandi auaste. Midagi on nendes lausetes imelikku.

On kohe tunda, kuidas need riivavad kõrva. Õnneks mõtlesin ma need just praegu välja ja sõna-sõnalt selliseid lauseid igapäevaelus ei kohta, inimesed tegelikult niimoodi ei räägi. Tihti öeldakse hoopis nii: "Tuntud näitlejale omistati aastapreemia. Kaitseväe juhile omistati kindralleitnandi auaste." Kõlab ju paremini? Aga sisuliselt, tähenduse poolest vahet ei ole.

Nii päevameedias kui ka mujal avalikus kõnepruugis on kuulda ja näha, et sõna "omistama" kasutatakse praegu väga palju. Eesti keele seletav sõnaraamat ütleb, et selle sõna esimene tähendus on "kellelegi või millelegi midagi omaseks või temale kuuluvaks pidama". Aga on ka teine tähendus: "kellelegi midagi omaks andma", ja enamasti just selles tähenduses seda sõna kasutataksegi. Minulgi on praegu kiusatus öelda: "Uuest aastast omistati mulle "Keelesäutsu" toimetaja ametipost." Ja tõesti-tõesti, miks ka mitte nii rääkida?

Segadus tekib aga siis, kui meil on tõepoolest vaja öelda, et kellelegi või millelegi midagi omaseks või temale kuuluvaks peetakse. Siis on kohe selge, kui mugav ja kiire on kasutada sõna "omistama" tema esmatähenduses. Näiteks: tudengile omistatud essee osutus loomevarguseks, eestlastele omistatakse jonnakust ja töökust.

Mida aga teha siis sõna "omistama" teise tähendusega? Kuidas sõnastada, et kellelegi või millelegi midagi "omaks antakse"? Pakun ühe lihtsa lahenduse: miks mitte kasutada julgemini sõna "andma"? Näiteks: näitlejale anti aastapreemia, kaitseväe juhile anti kõrgem auaste. Ei kõla võib-olla piisavalt ametlikult, aga selgelt ja arusaadavalt küll.

Lõpetuseks mõelgem, kas selles põgusas keelesäutsus sõnale "andma" otstarbekam kasutusvõimalus omistati või anti? 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: