Keelesäuts. Omistama või andma? ({{commentsTotal}})

Kirjandusõpetaja Priit Kruus.
Kirjandusõpetaja Priit Kruus. Autor/allikas: Siim Vahur

Tuntud näitlejale peeti omaseks aastapreemia. Kaitseväe juhile peeti omaseks kindralleitnandi auaste. Midagi on nendes lausetes imelikku.

On kohe tunda, kuidas need riivavad kõrva. Õnneks mõtlesin ma need just praegu välja ja sõna-sõnalt selliseid lauseid igapäevaelus ei kohta, inimesed tegelikult niimoodi ei räägi. Tihti öeldakse hoopis nii: "Tuntud näitlejale omistati aastapreemia. Kaitseväe juhile omistati kindralleitnandi auaste." Kõlab ju paremini? Aga sisuliselt, tähenduse poolest vahet ei ole.

Nii päevameedias kui ka mujal avalikus kõnepruugis on kuulda ja näha, et sõna "omistama" kasutatakse praegu väga palju. Eesti keele seletav sõnaraamat ütleb, et selle sõna esimene tähendus on "kellelegi või millelegi midagi omaseks või temale kuuluvaks pidama". Aga on ka teine tähendus: "kellelegi midagi omaks andma", ja enamasti just selles tähenduses seda sõna kasutataksegi. Minulgi on praegu kiusatus öelda: "Uuest aastast omistati mulle "Keelesäutsu" toimetaja ametipost." Ja tõesti-tõesti, miks ka mitte nii rääkida?

Segadus tekib aga siis, kui meil on tõepoolest vaja öelda, et kellelegi või millelegi midagi omaseks või temale kuuluvaks peetakse. Siis on kohe selge, kui mugav ja kiire on kasutada sõna "omistama" tema esmatähenduses. Näiteks: tudengile omistatud essee osutus loomevarguseks, eestlastele omistatakse jonnakust ja töökust.

Mida aga teha siis sõna "omistama" teise tähendusega? Kuidas sõnastada, et kellelegi või millelegi midagi "omaks antakse"? Pakun ühe lihtsa lahenduse: miks mitte kasutada julgemini sõna "andma"? Näiteks: näitlejale anti aastapreemia, kaitseväe juhile anti kõrgem auaste. Ei kõla võib-olla piisavalt ametlikult, aga selgelt ja arusaadavalt küll.

Lõpetuseks mõelgem, kas selles põgusas keelesäutsus sõnale "andma" otstarbekam kasutusvõimalus omistati või anti? 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: