Rein Raud: eriti praegune maailm vajaks Zygmunt Baumani pilku ({{commentsTotal}})

Zygmunt Bauman ja Rein Raud.
Zygmunt Bauman ja Rein Raud. Autor/allikas: Kaarel Tooming

Eile andsime teada mõtleja ja sotsioloogi Zygmunt Bauman surmast. Tallinna Ülikooli kirjastus koostas nekroloogi, milles Baumani sõber Rein Raud iseloomustab lahkunut uskumatu võimega hoida end pidevalt kursis ümberringi toimuvaga.

Tallinna Ülikooli Kirjastus mälestab oma autorit, tänapäeva üht tähtsamat sotsioloogi Zygmunt Baumani (19. november 1925 Poznań – 9. jaanuar 2017 Leeds).

Esmaspäeval suri 91-aastasena Leedsi ülikooli emeriitprofessor, poola päritolu briti mõtleja Zygmunt Bauman. Baumani peamisteks huvivaldkondadeks olid nüüdiskultuur ja selle toimemehhanismid, teda peetakse üheks peamiseks postmodernsuse kontseptsiooni väljatöötajaks, samuti pärineb temalt voolava modernsuse (liquid modernity) kontseptsioon. Bauman avaldas elu jooksul pea 60 raamatut, tema käsitletavate teemade seas olid nt holokaust, hirm, tarbimine, kultuur ja haridus. Baumani uurimustele on iseloomulik elegantselt ületada valdkondadevahelisi piire.

"Avastasin Zygmunt Baumani ideed enda jaoks 1990ndatel ja mul on väga suur rõõm, et jõudsin olla temaga ka isiklikult tuttav veidi üle kümne aasta, mille vältel kord tihedamini, kord hõredamini suhtlesime," meenutab oma sõpra, kolleegi ja mentorit Rein Raud. "Mõistagi oli ta praeguseks jõudnud juba väga auväärsesse ikka, aga sellegipoolest jättis iga kokkupuude temaga mulje, et ta jagab veel kaua meie kõigiga oma teravat mõtet, avarat pilku ja uskumatut võimet hoida end pidevalt kursis ümberringi toimuvaga. Tema lahkumine on suur kaotus, eriti praegu, kus maailm on lühikese ajaga nii palju muutunud ja vajaks tema korraga mõistvat ja kriitilist pilku rohkemgi kui varem."

2014. aastal viibis Zygmunt Bauman kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli külalisena Eestis ning pidas Tallinna Ülikoolis avaliku loengu, doktorantide töötoas ettekande ja kirjanike liidu saalis kahekõne Rein Rauaga. Vestlust juhtinud Marek Tamm kirjutas Baumani kolm aastat tagasi toimunud visiidi järel: "Need neli päeva Baumani seltsis olid väga õpetlikud ja elamuslikud. Tunnistada vahetult elavat algupärast mõtet, assisteerida selle sündi, näha selle mõju kuulajatele – kõik see ei jää millegi poolest alla õnnestunud lavastuse või kontserdi vaatamisele-kuulamisele. Sest Bauman on tõeline orkester või näitetrupp ühes isikus, sedalaadi karakter, kes väljaspool esinemissituatsiooni on pigem endasse tõmbunud, ent laval ärkab otsekui uuele elule, ilmselgelt nautides üllatuslikke küsimusi või mõtte ootamatuid keerdkäike." (Postimees 28.01.2014)

Külaskäigust Tallinna Ülikooli ja vestlustest Rein Rauaga – mis jätkusid pärast avalikke esinemisi õhtusöökide ajal ja edasi juba kirjavahetuses – sündis teos, möödunud aasta lõpus TLÜ kirjastuselt ka eesti keeles ilmunud "Iseduse praktikad" (tlk Olavi Teppan; originaal "Practices of Selfhood", Polity Press 2015). "Iseduse praktikad" uurib muuhulgas, kuidas mõistab indiviid oma kohta maailmas ja vaatleb ükshaaval erinevaid tegureid, mis seda mõjutavad, sealhulgas tehnoloogiat, mille kokkukasvamine sotsiaalse sfääriga Zygmunt Baumanit tema elu lõpuaastatel eriliselt huvitas.

Tallinna Ülikooli kirjastus avaldab kaastunnet Zygmunt Baumani lähedastele, mõttekaaslastele ja õpilastele.

Toimetaja: Valner Valme



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.